Saatus (ooper)
Saatus (tšehhi keeles Osud) on tšehhi helilooja Leoš Janáčeki ooper.
Janáček kirjutas selle ooperi aastatel 1903-1905. Tema tütar Olga oli surnud vahetult enne selle komponeerimise algust. Samuti oli ta just lõpetanud oma ooperi "Jenůfa", millel on traagiline lõpp noore tüdruku jaoks.
Noor naine, kes kirjutas Janáčekile libreto (sõnad), oli üks tema tütre lähedasi sõpru. Ta kirjutas, kasutades nime Tálská. Janáček arvas, et ooperil on autobiograafilisi ideid. Samuti tahtis ta vaheldust lihtsatest, maainimestest kirjutamisele, nagu ta oli teinud Jenůfa's, nii et saatuse loos esinevad inimesed kuuluvad ülemklassi, ühiskonna rikaste inimeste hulka.
Ooperi lugu on üsna kummaline ja uskumatu. Seda on sageli kritiseeritud selle eest, et see ei ole loogiline. Lugu koosneb paljudest väikestest stseenidest, mis panevad loo ringi hüppama. Libreto keel on väga tahtlikult vanamoodne. Selle ooperiga tegelenud tšehhid on sageli arvanud, et see formaalne keel on teinud ooperi publikule raskesti arusaadavaks. Mõned inimesed on tundnud, et kui ooperit lauldakse teistes keeltes, on see mõnikord parem, sest keel kõlab reaalsemalt.
Kuigi ooperile on esitatud kriitikat, kuulub see muusika siiski Janáčeki parima muusika hulka.
Ooperi lugu
Lugu leiab aset 20. sajandi alguses, mis oli Janáčeki kirjutamise aeg.
I aktis "Härrased" jalutavad üliõpilased ja noored tüdrukud tervisekeskuses. Mehed on huvitatud Míla-nimelisest tüdrukust. Míla näeb rahvahulgas noormeest nimega Živný. Živný on helilooja. Ta ja Míla olid kunagi armunud. Neil oli laps. Míla räägib Živnýle, et tema ema sundis neid lahku minema, et ta saaks abielluda kellegi rikkaga. Tema ema sundis teda Prahasse ära kolima, et laps maal sünnitada. Nüüd tahavad armastajad unustada oma õnnetu mineviku ja elada koos oma väikese poja Doubekiga.
II akt toimub mitu aastat hiljem. Nad on õnnelikult koos elanud. Míla ema elab koos nendega, kuid on hulluks läinud. Samal ajal, kui armastajad loevad ooperi lugu, mis näib jutustavat nende enda elust, karjub ema ja Živný rebib ooperi muusikat. Ema haarab tütre ja viskab end koos Mílaga järsku trepist alla.
III akt toimub üksteist aastat hiljem muusikakonservatooriumis. Živný õpilased, kellest üks on nende poeg Doubek, laulavad muusikat Živný poolt komponeeritud ooperist. Živný ise on nagu oma ooperi kangelane. Ooperi viimane osa on veel komponeerimata. Õpilased mängivad läbi ühe stseeni Doubeki lapsepõlvest ja teevad selle üle nalja. Živný räägib oma ooperist. Tuleb torm ja ta sureb välgulöögi läbi. Tema ooper ei saa kunagi valmis.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Fate'i helilooja?
V: Leoš Janáček on "Fate" helilooja.
K: Millal Janáček selle ooperi kirjutas?
V: Janáček kirjutas "Saatuse" aastatel 1903-1905.
K: Mis juhtus Janáčeki tütrega enne, kui ta hakkas "Saatust" komponeerima?
V: Janáčeki tütar Olga oli surnud vahetult enne seda, kui ta alustas saatuse komponeerimist.
K: Kes kirjutas saatuse libreto?
V: Üks Janáčeki tütre lähedastest sõpradest, kes kirjutas nime all Tálská, kirjutas saatuse libreto.
K: Miks soovis Janáček vaheldust oma eelmise ooperi lihtsatest, maainimestest kirjutamisele?
V: Janáček tahtis vaheldust oma eelmise ooperi Jenůfa lihtsatest, maainimestest kirjutamisele.
K: Miks on saatuse lugu kritiseeritud?
V: Saatuse lugu on kritiseeritud selle eest, et see ei ole loogiline ja koosneb paljudest väikestest stseenidest, mis panevad loo ringi hüppama.
K: Mida on öeldud Fate'i libreto keele kohta?
V: Fate'i libreto keele kohta on öeldud, et see on väga tahtlikult vanamoodne ja teeb selle publikule raskesti mõistetavaks. Mõned inimesed on arvanud, et kui ooperit lauldakse teistes keeltes, on see mõnikord parem, sest keel kõlab tõepärasemalt.
