Leekfugass — põlevmiin ja tankitõrjerelv II maailmasõjas
Leekfugass (fougasse või foo gas) on teatud tüüpi miin või improviseeritud lõhkeseadeldis. See kasutab plahvatuslaengut, et panna sihtmärgile põlevat vedelikku.
Leekfuulipilduja töötati Suurbritannias välja tankitõrjerelvana 1940. aasta II maailmasõja invasioonikriisi ajal. Selle aja jooksul paigutati umbes 50 000 leekfugassitünnikut umbes 7000 patareisse. Enamik neist asus Lõuna-Inglismaal ja mõned Šotimaal. Kuigi seda konstruktsiooni ei kasutatud kunagi lahingutegevuses Suurbritannias, nägi see hiljem tegevust Kreekas.
Tööpõhimõte ja ehitus (ülevaatlik)
Leekfugass ei ole reeglina kaugeltpäästikuga relv nagu tankitõrjeraketid, vaid pigem paikneva plahvatus- ja põletussüsteemi kombinatsioon. Lühidalt: lõhkelaeng vallandab või õhutab põleva vedeliku laialijetoomist ja süütamist, mille tulemusena tekib lühiajaline, ent intensiivne leek või põlev pilv. Selline efekt oli eelkõige mõeldud soomukite, veoautode ja vaenlase jalgväe vastu, aga ka maantee- või rannajoone blokeerimiseks.
Ajalooline taust ja kasutus
Nimi "fougasse" pärineb varasematest ajalootechnilistest miinilahendustest Euroopas, kus sõna kasutati erinevate maanõkide või miinide tähistamiseks. II maailmasõja ajal arendati Suurbritannias soodsalt valmistatavat ja kiirelt paigaldatavat tüüpi leekfugassi kui odavat lisaantikehuks plaanitava sissetungi vastu. Töid koordineerisid peamiselt tee- ja kaitseväeüksused koos kohalike vabatahtlike ja inseneridega, et rajada laiaulatuslikke kaitseliine.
Paigutus ja taktika
Leekfugasse paigutati tavaliselt varjatud positsioonidesse (teede ääred, kitsendused, rannad, sildade lähedus), kus nad võisid tekitada tõkestava vööndi või takistuse. Kuna relv toimis lühikese ajaga ja lokaalselt, kasutati seda koos teiste kaitseelementidega — tankitõketed, miiniväljad, kuulipildujaposed — et sundida vaenlast määratud ridadele või seisma jääma.
Tõhusus ja piirangud
Plussid: odav ja kiirelt valmistatav; psühholoogiliselt laastav efekt; tõhus kitsastel aladel, kus soomukid ei saanud manööverdada.
Miinused: sõltuv ilmastikutingimustest (tuul võib leegiga ohtu tekitada); ohtlik kasutajatele, kui juhtimine või varjamine ebaõnnestub; piiratud ulatus ja kohalik mõju võrreldes muude tankitõrjesüsteemidega. Samuti ei sobinud see pikaks, korduvaks lahinguks, vaid pigem ajutiseks takistuseks ja üllatusrünnakuks.
Järgnevad kasutusvõimalused ja pärand
Ehkki Suurbritannias kogus olevaid leekfugasse ei tarvitatud kodusel pinnal lahingus, on nende olemasolu ja laialdane paigutus näide hädaolukorra kiirvast improvisatsioonist ja kaitseettevalmistustest. Hilisemal kasutamisel väljaspool Briti saari kinnitasid need relvatüübi potentsiaali kitsastel rinde- või taganemisteedel.
Historiakildina on leekfugassid huvitav näide sellest, kuidas lihtsatest materjalidest ja põhimõttelisest teadmisest võis sõjaplaanides kiiresti tekkida uus, ajutine relviliik. Samas on oluline rõhutada, et tänapäeval on sarnaste seadmete loomine ja kasutamine ohtlik ning ebaseaduslik — ajalugu annab selle kohta vaid kirjeldava ülevaate, mitte juhiseid või õpetusi ehitamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on leekfugass?
V: Leekfugass on teatud tüüpi miin või improviseeritud lõhkeseadeldis, mis kasutab lõhkelaengut, et panna sihtmärgile põlevat vedelikku.
K: Miks töötati välja leekfugass?
V: Leekfugass töötati välja Suurbritannias tankitõrjerelvana 1940. aasta II maailmasõja sissetungikriisi ajal.
K: Kui palju leekfugassitünniseid pandi II maailmasõja ajal patareidesse?
V: Teise maailmasõja ajal paigutati umbes 7000 patareisse umbes 50 000 leekfugassitünni.
K: Kus asus enamik leekfugassitünnide patareisid?
V: Enamik leekfugassipatareisid asus Lõuna-Inglismaal, kuid mõned asusid ka Šotimaal.
K: Kas leekfugassit kasutati kunagi lahingutegevuses Suurbritannias?
V: Ei, leekfugassit ei kasutatud kunagi Suurbritannias lahingutegevuses.
K: Kus leekfugassid hiljem Teises maailmasõjas tegutsesid?
V: Leekfugass nägi hiljem tegevust Kreekas.
K: Millise kriisi tõttu töötati välja leekfugass?
V: 1940. aasta II maailmasõja invasioonikriis tõi kaasa leegifougassi kui tankitõrjerelva väljatöötamise.
