Raami tõmbamine
Raami tõmbamine on teooria, mis ütleb, et ruum on elastne ja selles olevad osakesed vahetavad sellega energiat. Teadusmaailmas tähendab "elastsus" seda, et kui rakendada objektile teatud suuruses jõudu (mis põhjustab selle paindumist) ja seejärel võtta jõud ära, siis pöördub objekt tagasi oma algsesse kuju ja energiaseisundisse. Samuti nimetatakse ruumi ruumiajaks, mis on lihtsalt viis, kuidas ühendada ruumi ja aja mõisted. See tähendab põhimõtteliselt seda, et alati, kui ruumi mõjutatakse, mõjutatakse ka aega. Raami vedamine annaks vastused väga vanadele küsimustele gravitatsiooni, tugeva jõu ja laine-osakeste duaalsuse kohta (kuidas sellised asjad nagu elektronid võivad toimida korraga nii lainetena kui ka osakestena).
Raami lohistamise efektid
Kaadri vedamisel pöörlevad osakesed ja selles pöörlemises on energiat. (Oluline on märkida, et tegemist ei ole kvantfüüsika spinniga, vaid tegeliku pöörlemismomendi spinniga; osakesed tegelikult pöörlevad). Kuna ruumi aeg on selles teoorias elastne, siis võib ta neelata osakese energiat (spinni). See aeglustaks osakese spinni.
Gravitatsioon
Massil on kummaline mõju, mida me kogeme tavamaailmas: see tõmbab ligi teisi masse. Teadlased on sajandeid püüdnud seda nähtust seletada. Hiljuti on nad avastanud, et massil on selline mõju, et see võib kõveraks muuta ruumi aega. See tähendab, et kui mass on olemas, siis lühim tee läbi aegruumi kahe punkti vahel paindub pisut sinna poole, kus mass on.
Kuna ruumiaja poolt neelatud energia peab kuhugi minema, ennustavad paljud teadlased, et ruumiaeg on "kokku pandud" või kokku volditud. Seda võib väljendada ka kui ruumi aja kõverust (kõverust). See viitaks sellele, et osake tekitas gravitatsiooni. Põhjus, miks seda teooriat nimetatakse "raamtõmbamiseks", on ilmselt tingitud sellest, et osakesed "tõmbavad" või "haaravad" ruumiaega, kui nad pöörlevad. Mitte ainult ruum ei oleks kõver, vaid ka aeg.
Kuid seda "gravitatsiooni" ei kujutleta nii palju kui jõudu, mida me tavaliselt gravitatsioonile mõeldes silmas peame, sest ka tavaline gravitatsioon tekib (tänu oma massile). Põhimõtteliselt on raami tõmbamine efekt, mis tekib siis, kui üks objekt liigub teise lähedal, mis paneb mõlemad objektid teise objekti liikumise tõttu oma liikumist muutma. Kaadri tõmbamist ei toimu, kui objekt ei pöörle ega liigu. Tegelikult "tõrjub" üks objekt teise objekti liikumist ja vastupidi.
Laine-osakese duaalsus
Teadlased nagu Einstein ja Schrödinger veetsid suure osa oma elust, püüdes leida vastust sellele, kuidas midagi sellist nagu elektron võib toimida nii lainetena kui ka osakesena. Raami vedamine väidab, et kuna ruumiaeg on elastne, võib see anda ka spinnienergiat tagasi osakestele. Kui osakesele on kogu tema spinnienergia tagasi antud, käitub ta kõige rohkem nagu laine. Sel hetkel hakkab ta taas kasutama oma energiat ruumi aja koondamiseks. Kui osake enam ei pöörle, käitub ta kõige rohkem nagu osakese. Siis hakkab aegruum aeg andma osakestele oma energiat tagasi ja tsükkel jätkub igavesti. Nii võib osake tegelikult toimida peaaegu samal ajal nii osakese kui ka lainena. Energia säilimise tõttu ei lähe tsükli käigus energiat kaotsi.
Tugev jõud
Kaadri vedamisel on ka selline efekt, et kui üks osakestest on teise kõrval, võivad mõlemad säästa energiat, kui üks neelab energiat, kui teine seda välja annab. (See võib ka suurendada mõlema osakese massi, kasutades Einsteini kuulsat võrrandit, et energia on võrdne teatud hulga massiga). See julgustaks osakesi rühmituma, mis seletaks, mis on tugev jõud (jõud, mis hoiab aatomituuma prootonid ja neutronid koos).
Tõendid raami lohistamise kohta
On olemas efektid, mis tulenevad raami vedamise teooria matemaatikast. Teadlased katsetavad praegu ühte neist, mille kohaselt, kui üks väike pöörlev objekt tiirleb ümber suurema pöörleva objekti, siis väiksem objekt kohandab aeglaselt oma pöörlemistelge (kujuteldav joon, mille ümber objekt pöörleb), et viia see vastavusse suurema objekti pöörlemisteljega. Seda tuntakse kui Lense-Thirringi efekti. Nad katsetavad seda teooriat, lastes güroskoobi (objekt, mis tavaliselt hoiab oma pöörlemistelge samana) Maa ümber tiirlema ja katsetades, kas selle pöörlemistelg joondub Maa pöörlemisteljega. Siiani ütlevad teadlased, et neil on tõendeid, mis tõestavad Lense-Thirringi efekti (ja võimalik, et ka raami vedamise teooria) vähem kui 0,5% täpsusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on raami vedamise teooria?
V: Raamitõmbamise teooria on, et ruum on elastne, mis tähendab, et selles olevad osakesed vahetavad sellega energiat.
K: Mida tähendab "elastsus" teadusmaailmas?
V: "Elastne" tähendab, et kui objektile rakendatakse teatud suurust jõudu, mis põhjustab selle paindumist, ja seejärel see jõud eemaldatakse, siis pöördub objekt tagasi oma esialgse kuju ja energiaseisundi juurde.
K: Mis on ruumi aeg?
V: Ruumiaeg on viis, kuidas ühendada ruumi ja aja mõisted.
K: Kuidas mõjutavad ruumi muutused aega?
V: Kui ruumi mõjutatakse, mõjutab see ka aega.
K: Mida aitaks seletada raamtõmbamine?
V: Raamtõmbamine võiks anda vastused väga vanadele küsimustele gravitatsiooni, tugeva jõu ja laine-osakeste duaalsuse kohta.
K: Mis on laine-osakeste duaalsus?
V: Laine-osakeste duaalsus viitab kontseptsioonile, et asjad, näiteks elektronid, võivad toimida korraga nii lainete kui ka osakestena.
K: Miks on ruumiaeg oluline raamtõmbamise teoorias?
V: Ruumiaeg on raamtõmbamise teoorias oluline, sest mis tahes muutused ruumis mõjutavad ka aega, mistõttu on see oluline element, mida tuleb raamtõmbamise mõju uurimisel arvesse võtta.
