Freenet – detsentraliseeritud, tsensuurikindel ja anonüümne P2P-võrk

Freenet — detsentraliseeritud, tsensuurikindel ja anonüümne P2P-võrk, mis tagab sõna- ja infovabaduse, privaatsuse ning turvalise anonüümse jagamise ja allalaadimise.

Freenet on detsentraliseeritud (paljudes masinates majutatud) võrk. See on tsensuurikindel, mis tähendab, et kellelgi muul kui autoritel ei ole lihtne sisu eemaldada. Andmeid hoitakse paljudes masinates üle maailma, mis teeb sisu tsenseerimise, muutmise või kustutamise keeruliseks. Freeneti lõi Ian Clarke 2000. aastatel. Projekti eesmärk on pakkuda sõnavabadust ja infovabadust peer-to-peer võrgu kaudu, kaitstes samal ajal kasutajate identiteeti. Freenet töötab, ühendades liikmete masinate vabatahtliku ribalaiuse ja salvestusruumi, nii et kasutajad saavad anonüümselt avaldada (pannal või üles laadida) või hankida (saada või alla laadida) erinevat liiki teavet. Kasutaja vaatepunktist võib seda pidada suureks hajutatud mäluseadmeks, kus sisu talletatakse krüpteeritud jaotustena mitmes sõlmes.

Kuidas Freenet töötab

• Andmete talletamine: sisu jagatakse väiksemateks krüpteeritud tükkideks, mida hoitakse mitmes võrgusõlmes. Üks sõlm ei pruugi teada kogu faili sisu, vaid ainult krüpteeritud fragmenti.
• Võtmed ja aadressid: sisu asukohta ja autentsust kirjeldavad erinevat tüüpi võtmed, nt Content Hash Key (CHK), Signed Subspace Key (SSK) ja Updateable Subspace Key (USK). Need võtmed võimaldavad sisu pärida ja kontrollida selle terviklikkust või allkirja.
• Maršrutitegemine: päringud liiguvad sõlmede kaudu astmeliselt, iga sõlm teeb kohaliku otsuse, kuhu järgmisena päring suunata, kuni leitakse soovitud andmetükk. See hajutatud marsruutimine aitab säilitada anonüümsust.
• Kasutajate panus: iga sõlm panustab oma ribalaiuse ja salvestusruumi; süsteem teeb koormuse jaotamiseks ning populaarse sisu replikatsiooniks automaatselt otsuseid.

Anonüümsus ja tsensuurikindlus

Freenet püüab pakkuda anonüümsust järgmiste mehhanismide kaudu:

• Liiklus läbib mitut sõlme (multi-hop routing), seega päringu algatajat ei ole lihtne otse tuvastada.
• Sisu ja liiklus on krüpteeritud, ning sõlmed hoiavad andmeid krüpteeritud fragmendina — see annab opsioonilise plausible deniability (õiglase eituse) kihi, sest operaator ei tea tavaliselt, mida tema ketas sisaldab.
• Darknet-režiimis saab sõlme ühendada ainult tuttavate sõlmedega (näiteks sõpradega), mis vähendab tundmatute osapooltega suhtlemist ja suurendab privaatsust. Opennet aga leiab automaatselt teisi sõlme.

Kasutusvaldkonnad ja rakendused

• Anonüümne avaldamine: artiklid, blogid ja veebilehed, mida nimetatakse sageli „freesites” või „Freenet-saitideks”.
• Failide jagamine ja arhiivide säilitamine, sh tsenseeritud või muul viisil raskesti kättesaadava materjali arhiveerimine.
• Vestlus- ja sõnumirakendused, e-posti sarnased süsteemid ja muud rakendused, mis on loodud Freeneti protokolli peale (nt FProxy, Frost jt pluginad).

Piirangud ja ohud

• Kiirus ja latentsus: Freenet ei ole mõeldud kiireks veebisirvimiseks — päringud võivad olla aeglasemad kui tavamidagi internetis ning andmete edastus on aeglasem ja ebaühtlasem.
• Sisu haldamine: kuna süsteem on tsensuurikindel, ei ole tsentraalselt toimivat sisu moderatsiooni; see tähendab, et võrgus võib esineda ebaseaduslikku või kahjulikku sisu.
• Õiguslikud riskid: sõlme operaatorid võivad juriidiliselt või poliitiliselt olla vastutavad väidetava ebaseadusliku sisu eest, kuigi praktiliselt on keeruline täpselt tõestada, kes mida hoiustab.
• Turvariskid: kuigi Freenet pakub anonüümsust, ei ole see absoluutne — rünnakud nagu liikluse analüüs võivad teataval määral anonüümsust ohustada.

Arendus ja staatus

Freenet on olnud pidevas arenduses alates 2000. aastast; versiooni 1.0 ei ole veel ametlikult välja antud, kuid praegused versioonid (nt järk 0.7.x) on kasutatavad ja paljude jaoks stabiilsed. Projekti lähtekood on avalik ja Freenet on tuntud kui vaba tarkvara. Suur ümberkirjutus toimus versiooni 0.7 raames, mis parandas arhitektuuri, jõudlust ja turvalisust võrreldes varasemate versioonidega.

Kuidas alustada

• Paigaldus: Freeneti tarkvara on saadaval mitmetele platvormidele. Pärast installeerimist pakub see tavaliselt lokaalset veebiliidest (FProxy), mille kaudu sisu sirvida, üles laadida ja võrguga suhelda.
• Valikud: kasutaja saab valida opennet-i või darknet-i, reguleerida salvestusruumi suurust ja ribalaiuse panust ning valida, milliseid pluginaid kasutada.
• Soovitused: enne aktiivset kasutamist tasub tutvuda turvalisuse ja õigusalaste aspektidega ning hoolikalt kaaluda, mida enda sõlme salvestada lasta.

Freenet on tugev tööriist neile, kes vajavad tsensuurikindlat ja anonüümset viisi info avaldamiseks ja jagamiseks, kuid selle kasutamine eeldab teadlikkust tehnilistest piirangutest ja õiguslikest riskidest. Projekti kummardavad teatud ringkonnad ja see on jäänud avatuks arendamiseks ning kogukonna panusele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Freenet?

K: Mida tähendab tsensuurikindel Freeneti kontekstis?

K: Kes lõi Freeneti?

K: Kuidas Freenet töötab?

K: Mis on Freeneti eesmärk?

K: Kas Freenetist on avaldatud versioon 1.0?

K: Kas Freenet on vaba tarkvara?

Otsing