Kütteõli — määratlus, koostis ja kasutusalad

Kütteõli — määratlus, koostis ja kasutusalad: ülevaade tüüpidest, keemilisest koostisest, kasutusvõimalustest ja ohutusest kodu- ning tööstuskütustes.

Kütteõli on nafta destilleerimisel saadud fraktsioon, mis on kas destillaat või jääk nafta rafineerimistehases.

Laias laastus on kütteõli igasugune vedel naftatoode, mida põletatakse ahjus või katlas soojuse tootmiseks või kasutatakse mootoris energia tootmiseks, välja arvatud õlid, mille leekpunkt on ligikaudu +40 °C, ja õlid, mida põletatakse puuvillase või villase nuiaga põletites. Selles mõttes on diislikütus üks kütteõli liike. Kütteõli koosneb pikkadest süsivesinikuahelatest, eelkõige alkaanidest, tsükloalkaanidest ja aromaatsetest süsivesinikest. Terminit kütteõli kasutatakse ka kitsamas tähenduses, et viidata ainult kõige raskemale kaubanduslikule kütusele, mida on võimalik saada toornaftast, mis on raskem kui bensiin ja tööstusbensiin.

Omadused ja koostis

Kütteõli on vedel seguaine, mille füüsikalised omadused sõltuvad fraktsioonist ja rafineerimise astmest. Tüüpilised omadused on:

• viskoossus: varieerub kergemate ja raskemate õlide vahel (kergemad on vedelamad ja voolavamad madalamatel temperatuuridel);
• tihedus: tavaliselt umbes 0,8–0,95 kg/l sõltuvalt koostisest;
• kütusekvaliteet (kütteväärtus): ligikaudu 40–45 MJ/kg, sõltuvalt fraktsioonist ja lisanditest;
• keemiline koostis: peamiselt alkaanid, tsükloalkaanid ja aromaatsetest süsivesinikest (vastavalt rafineerimisele võib sisaldada ka väävlit, lämmastikühendeid ja muid lisandeid);
• leekpunkt: oluline ohutusnäitaja — kitsamas tähenduses jäetakse välja väga madala leekpunktiga õlid (nt bensiin).

Kütteõli liigid ja kasutusalad

Kütteõlid jagunevad üldjoontes kergeteks ja raskemateks fraktsioonideks:

• Kerged kütteõlid — sarnanevad diislikütusele ja sobivad tänapäevastes katlates ja mootorites; neid kasutatakse nii maja kütmiseks kui ka diiselmootorites.
• Rasked kütteõlid — sisaldavad pikemaid süsivesinikuahelaid, neid kasutatakse suuremates põletusseadmetes ja tööstusprotsessides.

Kasutusaladeks on eelkõige:

• majapidamiste ja kommertspindade kütmine ahjudes ja katlates;
• soojuse tootmine tööstuses;
• ajutine või piirkondlik elektri- ja soojusenergia tootmine, kus kasutatakse vedelkütuseid;
• mõnedel juhtudel diiselmootorid ja generaatorid (erinevate tehniliste nõuetega kütused).

Ohutus ja keskkonnamõjud

Kütteõli on põletatav ja nõuab nõuetekohast käitlemist. Peamised ohud ja mõjud:

• tule- ja plahvatusoht: õhukesed aurud võivad moodustada põlevad segu õhuga — oluline on jälgida leegipunkte ja hoiutingimusi;
• terviseoht: aurud ja tolm võivad ärritada hingamisteid ning pikaajaline kokkupuude võib olla kahjulik;
• keskkonnamõjud: põlemisel tekivad CO2, NOx, SOx ja tahked osakesed — väävli sisaldus mõjutab eriti SOx emissioone;
• lekke- ja saastamisrisk: kütteõli lekked pinnasesse või vette võivad põhjustada püsivaid keskkonnakahjusid ning suuri puhastuskulusid.

Paljudes riikides on seadusandlus vähendanud kütteõlide väävlisisaldust ja kehtestanud nõuded heitgaaside puhastamiseks, et vähendada õhukvaliteedi halvenemist.

Hooldus, ladustamine ja käitlemine

Kütteõli tuleb hoida sobivates, korrosioonivastastes ja tihedalt suletud mahutites, kaitstuna otsese päikese, külma ja mehaanilise kahjustuse eest. Mõned praktilised soovitused:

• kasutada korrosioonikindlaid terastanke või vastavaid PLASTmahuteid, millel on nõuetekohased tihendid;
• paigaldada filtrid ja setitõkked, et vähendada tahkete osakeste sattumist kütusesüsteemi;
• regulaarselt kontrollida tankide ja torustike lekkekindlust ning korrasolekut;
• kütuse säilitamisel arvestada madalatel temperatuuridel voolavuse halvenemisega — vajadusel kasutada soojendus- või segamissüsteeme;
• hädaolukorras — tulekahju puhul kasutada sobivaid kustutusvahendeid (vaht, kuivkustuti); vee kasutamine võib põhjustada levikut.

Standardid ja regulatsioonid

Kütteõlide kasutamist ja müüki reguleerivad riiklikud ning Euroopa Liidu standardid, mis määravad ära kütuse kvaliteedinõuded (nt väävlisisaldus, setete sisaldus, fluorestsents jm). Eesmärk on tagada seadmete ohutu töö, vähendada heitmeid ja kaitsta tarbijaid.

Alternatiivid ja tulevik

Tugev surve õhukvaliteedi parandamiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks on viinud alternatiivide laiemale kasutusele: gaasikütus (maagaas, biogaas), kaugküte, maaküte ja elektrilised soojuspumbad on üha levinumad majapidamiste ja kommertsrakenduste puhul. Samuti on arendamisel ja kasutusel biopõhised ja vähese süsinikusisaldusega vedelkütused, mis võivad osaliselt asendada tavatüüpi kütteõlisid.

Lõpetuseks: kütteõli on mitmekülgne naftafraktsioon, mille omadused ja kasutusalad sõltuvad selle koostisest ja rafineerimise astmest. Nõuetekohane ladustamine, regulatiivne kontroll ja tänapäevased heitmete vähendamise meetmed aitavad minimeerida ohte nii inimestele kui keskkonnale.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kütteõli?

K: Kust pärineb kütteõli?

K: Mis on diislikütus võrreldes kütteõliga?

K: Milline on kütteõli keemiline koostis?

K: Milline on leekpunkti nõue, et vedelat naftatoodet saaks pidada kütteõliks?

K: Kas bensiini loetakse kütteõliks?

K: Kuidas kütteõli tavaliselt kasutatakse?

Otsing