Rootsi Roheline Partei – ajalugu, ideoloogia ja valimistulemused

Rootsi Roheline Partei (rootsi keeles Miljöpartiet de gröna, lühend MP) on keskkonna- ja rohepoliitikat esindav keskerakondlik–vasaktsentristlik erakond Rootsis. Partei sündis 20. septembril 1981 tuumaenergiavastase liikumise pinnalt pärast 1980. aasta tuumaenergia-referendumit. MP rõhutab jätkusuutlikkust, loomade heaolu ja õigusi ning määratleb end selgelt feministliku ja võrdsust taotleva erakonnana. Erakond on esindatud Rootsi parlamendis (Riksdagis) alates 1994. aastast (v.a paus 1991–1994) ning oli valitsuses aastatel 2014–2021 koos sotsiaaldemokraatidega.

Ajalugu

• 1981: asutati vastusena tuumaenergia laialdasele kriitikale; juba algusest peale keskendus partei kliimale, demokraatiale ja inimõigustele.
• 1988: MP pääses esimest korda Riksdagisse; 1991. aastal jäi allapoole 4% valimiskünnist ja langes välja.
• 1994: naasis parlamenti ja toetas hiljem mitmel perioodil sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsusi usaldus- ja eelarvekokkulepete kaudu.
• 2010–2014: saavutas seni tugevaimad tulemused (üle 6–7% häältest) ning 2014. aastal liitus esimest korda Rootsi valitsusega.
• 2015–2016: rändekriis ja kompromissid piirikontrollide osas põhjustasid sisemisi pingeid, kuid rohepoliitika (sh kliimaraamistik) liikus edasi.
• 2019: nn jaanuarilepe tagas jätkuva valitsusvastutuse koos sotsiaaldemokraatidega; 2021. aasta lõpus lahkus MP valitsusest opositsiooni, kui opositsiooni eelarve läbis parlamendis.
• 2022: parlamendivalimistel umbes 5% häältest; MP-l on praegu 18 kohta 349-liikmelises Riksdagis ja erakond tegutseb opositsioonis.

Erakonda juhivad traditsioonilise esimehe asemel kaks võrdses rollis eestkõnelejat (spokespersons), üks naine ja üks mees. Viimastel aastatel on eestkõnelejateks olnud Märta Stenevi ja Daniel Helldén. Noorteorganisatsioon on Grön Ungdom, tudengivõrgustik Gröna Studenter ning naistevõrgustik Gröna Kvinnor.

Ideoloogia ja programmilised seisukohad

• Kliima ja energia: kiire üleminek 100% taastuvenergiale, energiatõhusus, tuule- ja päikeseenergia arendamine, biomassi ja hüdroenergia kasutus keskkonnanõudeid järgides. MP on traditsiooniliselt vastustanud uute tuumajaamade rajamist ning eelistab odavamaid ja kiiremini rajatavaid taastuvlahendusi.
• Transport: investeeringud raudteedesse ja ühistransporti, linnades jalgratta- ja kõnniinfrastruktuuri laiendamine, elektrisõidukite ja laadimisvõrkude soodustamine, lennunduse keskkonnamõju vähendamine (sh lennumaks).
• Loodus ja elurikkus: rangem loodus- ja merelooduse kaitse, metsade säästev majandamine, märgalade taastamine, pestitsiidide kasutuse vähendamine ja mahetoidu osakaalu kasv. Loomade õigused ja heaolu on kavas selgelt esil.
• Majandus ja heaolu: ringmajandus, rohetehnoloogiad ja -innovatsioon, õiglane maksusüsteem, mis soosib keskkonnasõbralikke valikuid, ning investeeringud haridusse, tervishoidu ja kohaliku tasandi teenustesse. MP toetab ideid, mis vähendavad ebavõrdsust ja loovad rohepöördes uusi töökohti.
• Feminism ja inimõigused: sooline võrdõiguslikkus, võrdne palk, nulltolerants vägivalla suhtes, LGBTQ+ kogukonna õiguste kaitse ning diskrimineerimisevastased meetmed.
• Ränne ja integratsioon: humaanne varjupaigapoliitika, pagulaste õiguste kaitse ja tõhusad integratsioonimeetmed, mis toetavad keeleõpet, haridust ja tööle saamist.
• Demokraatia ja digiõigused: avatud valitsemine, läbipaistvus, tugev andmekaitse ja proportsionaalne järelevalve; kogukondade suurem kaasamine otsustesse.
• Euroopa ja välispoliitika: selgelt euroopameelne, kuid reforme taotlev hoiak; MP kuulub Euroopa Roheliste perekonda ning toetab ambitsioonikat ELi kliimapoliitikat. Julgeolekupoliitikas seab esikohale inimõigused ja rahvusvahelise õiguse, vastustab tuumarelvi ning toetab TPNW-ga liitumise arutelu. NATO liikmelisuse suhtes oli MP kriitiline, kuid töötab nüüd Rootsi julgeoleku tugevdamise nimel rahu- ja inimõiguspõhise lähenemisega.

Olulisemad saavutused ja mõju

• Rootsi kliimaraamistiku ja kliimaseaduse kujundamine (eesmärk saavutada kliimaneutraalsus 2045. aastaks ning sõltumatu Kliimapoliitika Nõukogu loomine).
• Taastuvenergia, energiatõhususe ja raudteeinvesteeringute suurendamine ning lennunduse keskkonnamõju vähendavad sammud.
• Mitmed looduskaitse- ja elurikkust toetavad meetmed, sh mereliste kaitsealade laiendamine.

Valimistulemused ja esindatus

• Riksdag (Rootsi parlament): MP on olnud esindatud alates 1994. aastast. Tugevaimad tulemused olid 2010. (u 7,3%) ja 2014. aastal (u 6,9%), mil saadi 25 mandaati. 2018. aastal ületati napilt valimiskünnis (u 4,4%; 16 kohta). 2022. aastal kogus MP ligikaudu 5,1% häältest ja praegu on erakonnal 18 kohta 349-st.
• Euroopa Parlament: 2014. aastal sai MP 15%+ häältest ja 4 mandaati; 2019. aastal 2 mandaati; 2024. aastal paranes tulemus ning MP-l on 3 kohta Rootsi 21 Euroopa Parlamendi kohast. MP fraktsioon on Greens/EFA.
• Kohalik tase: MP on esindatud enamikus Rootsi maakondades ja väga paljudes omavalitsustes ning osaleb mitmetes kohalikes koalitsioonides. Mandaatide täpne jaotus varieerub valimistsükliti ja piirkonniti.

Kokkuvõttes on Rootsi Roheline Partei mõjutanud oluliselt riigi kliima- ja keskkonnapoliitikat, tuues poliitikasse rohepöörde, võrdsuse ja inimõiguste vaate. Erakonna prioriteedid on stabiilsed: vähendada heitmeid kiiresti ja õiglaselt, tugevdada demokraatiat ning tagada, et üleminek säästvale majandusele looks parema, tervema ja turvalisema elukeskkonna kõigile.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rootsi roheline partei?

K: Millal asutati Rootsi Roheline Partei?

K: Mitu kohta on praegu Rohelisel parteil Riksdagis?

Küsimus: Mitu kohta on praegu Rohelisel erakonnal Rootsi Euroopa Parlamendis?

K: Mitu maakonnavalitsuse kohta on erakonnal?

K: Kui palju on erakonnal kohalikke omavalitsusorganeid?

Otsing