Gwoyeu Romatzyh (GR): mandariini toonide romaniseerimise süsteem

Gwoyeu Romatzyh (GR): unikaalne mandariini tonaalne romaniseerimise süsteem, mis kodeerib toone õigekirjaga — ajalooline, keerukas ja huvitav alternatiiv Pinyinile.

Gwoyeu Romatzyh (pinyin: Guóyǔ luómǎzì, sõna-sõnalt "rahvuskeele romaniseerimine"), lühend GR, on mandariini hiina keele romaniseerimine ehk viis kirjutada mandariini keelt ladina tähestikku kasutades. Selle töötasid välja Yuen Ren Chao ja mõned teised keeleteadlased 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel. GR-i põhiidee oli esitada mandariini tonaalsus otse õigekirjas, st toonid ei nõudnud eraldi diakriitilisi märgiseid (näiteks Pinyin'i täpimärke), vaid iga toon väljendub häälduse muutuse peegeldamisel ka silbi õigekirjas.

Kuidas GR toonid märgistab

GR ei kasuta toonimärke (näiteks ā, á, ǎ, à), vaid muudab silbi kirjavahemust vastavalt toonile. See võib tähendada täishäälikute muutmist, täishääliku korrutamist või tähe lisamist lõppu. Näiteks on üks sageli toodud näide silbist chai:

• esimene toon (Pinyinis chāi) — GR: chai
• teine toon (Pinyinis chái) — GR: chair
• kolmas toon (Pinyinis chǎi) — GR: chae
• neljas toon (Pinyinis chài) — GR: chay

Paljud GR-i reeglid on aga spetsiifilised sõltuvalt häälikurühmast (sisseastuvad alg- ja lõpphäälikud, diftongid jms) ning sisaldavad arvestatavat hulka erandeid. Näiteks esimese tooniga silbid, mille lõpus on -a (nt Pinyinis bā), kirjutatakse tavaliselt lihtsalt ühe täishäälikuga nagu ba, välja arvatud juhul, kui silp algab l-, m- või n- (siis kasutatakse vastavalt lha, mha ja nha). See on üks mitmest erandist ja keerulisest reeglist.

Ajalugu ja levik

Y.R. Chao töötas GR-i välja eelkõige selleks, et lihtsustada hiina keele kirjutamist ja aidata tõsta kirjaoskust ajal, mil trükkimine ja trükiste tootmine olid kallid ning toonimärkide lisamine tekitas täiendavat keerukust. GR võimaldas kirjapilti, kus toonid olid osa sõnast endast, mistõttu polnud vaja eraldi toonimärke, mis võivad trükkimisel ja käsitsi kirjutamisel kaduma minna.

Kuid GR-i õppimine ja kasutamine osutus paljudele keerukaks: süsteem sisaldab palju reegleid ja erandeid, mis muudavad tema omandamise raskemaks kui näiteks Pinyin'i. Seetõttu ei saanud GR laialdast ametlikku levikut. 1950.–60. aastatel, kui Rahvavabariik Hiina hakkas ühetaolist latiniseeringut propageerima, võeti lõpuks kasutusele Hanyu Pinyin (ametlikult 1958. aastal) ja see levis kiiresti rahvusvahelisse kasutusse. GR jäi pigem keeleajalooliseks ja mõnevõrra marginaalseks süsteemiks, kuid tal on endiselt pooldajaid ja ta esineb mõningates isikunimedes, kohanimedes ja tootemarkides.

GR vs Pinyin ja teised süsteemid

Erinevalt mõnestest teistest tonaalsetest kirjaviisidest (nt mõned Hmongi kirjaviisid, mis tähistavad tooni alati sama lõputähega) ei pruugi GR-i süsteem tunduda kohe loogiline, sest ühel lõpul võib iga toon nõuda erinevat õigekirja. Sellel on nii eeliseid kui puudusi:

• Eelised: toonid on osa sõna kirjavaatest ja neid ei unustata kergesti ära, kui inimene on süsteemi omandanud; diakriitikat ei ole vaja, mis oli kasulik ajal, mil trükivahendid ja varasemalt ka arvutustehnika ei toetanud hõlpsalt toonimärke.
• Puudused: väga palju reegleid ja erandeid, keerulisem õppida algajale; tänapäeval, kui Pinyin on standard ja arvutid/telefonid toetavad toonimärke, on GR-i praktiline eelis vähenenud; uuringud ei näita selget eelist GR-i kasutajate kasuks toonide õppimisel — ühe uuringu järgi oli pärast aastat paremapoolsem toonitäpsus Pinyin'i õppinutel.

Kaasaegne staatus ja erandid

Pärast seda, kui kommunistlik partei võttis Hiina üle, soovis ta standardiseerida ja edendada ühte latiniseerimissüsteemi (Pinyin). Kuigi GR ei ole Taiwanil ametlik romaniseerimine, võib seda näha mitmel pool, sealhulgas teeviitadel, inimeste nimedes ja toodete nimedes, kuigi Hanyu Pinyin on Taiwani ametlik romaniseerimine. Üks tuntud praktiline erand mandrihiinas on provintsi nimi Shaanxi — siin on GR-i variant (Shaanxi) kasutusel selleks, et eristada Shanxi provintsi, sest kui pinyin ilma toonimärkideta kirjutada, oleksid mõlemad “Shanxi” ja neid poleks võimalik eristada. Selliseid erandeid kasutatakse meeldejäävuse ja segaduse vältimiseks.

Kellele GR võib huvi pakkuda

GR on huvitav eelkõige keeleteadlastele, ajaloolastele, neile, kes uurivad hiina latiniseerimise arengut, ning entusiastidele, kes soovivad mõista alternatiivseid viise toonide kirja panekuks. Samuti võib GR-i kohata ajaloolistes tekstides ja mõnedes perekonnanimedes või paiknimedes, kus traditsiooniline vorm on säilinud.

Näited (hiina tähed — Pinyin — GR — inglise keeles)

• 拆 / chāi / chai — to tear apart (esimene toon)
• 柴 / chái / chair — firewood (teine toon)
• 豺 / chǎi / chae — jackal (kolmas toon)
• 菜 / chài / chay — vegetable (neljas toon)
• 八 / bā / ba — eight (esimene toon; GR kirjutab tihti esimese tonaalse -a lõpuga silbid ühe häälikuga)
• 拉 / lā / lha — to pull (näide erandist: esimesel toonil l- algusega lha)
• 陕西 / Shǎnxī / Shaanxi — Shaanxi province (GR-põhine romaniseerimine, mis eristab ta Shanxi-st)

Kuigi GR pole tänapäeval laialt levinud standard, on ta oluline osa hiina keele latiniseerimise ajaloost ja annab huvitava alternatiivvaate sellele, kuidas tonaalsust saab õigekirjas märkida ilma eraldi toonimärkideta. Neile, kes soovivad süsteemi õppida, on kasulik lugeda Y.R. Chao originaalteoseid ja ajaloolisi allikaid ning pöörduda spetsialiseeritud õppevahendite poole, kuna paljud nüansid ja erandid tulevad ainult mahukas reegliraamatus selgelt esile.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Gwoyeu Romatzyh?

K: Miks loodi GR?

K: Kuidas on GR võrreldav teiste Aasia keeltega, mis kasutavad tonaalset õigekirja?

K: Kas on olemas uuringuid, mis toetavad hiina keele õppimist Pinyini asemel GR kaudu?

K: Mis juhtus pärast seda, kui kommunistlik partei võttis Hiina üle?

Küsimus: Milline on näide eranditest, mida tehakse tänapäeval provintsinimede kirjutamisel Mandri-Hiinas?

Otsing