Orkaan Isaac (2006) – Atlandi hooaja viimane troopiline tsüklon
Orkaan Isaac (2006): Atlandi hooaja viimane troopiline tsüklon — tekkimine, tugevnemine ja Newfoundlandi mõju; põhjalik kronoloogia ja meteoroloogiline analüüs.
Orkaan Isaac oli 2006. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaja viimane troopiline tsüklon. Ta oli hooaja viimane märgatav süsteem, mis liikus idapoolsesse Atlandi piirkonda ja lõppes barokliinse madalrõhkkonna ühinemises. Isaac kulges sarnast trajektoori nagu kolm eelnevat suursüsteemi — Florence, Gordoni ja Helene —, mis mõjutasid samas Atlandi ookeani basseinis valitsenud ilmastikutingimusi.
Tekkeolukord ja areng
Isaac tekkis Aafrika rannikul 18. septembril, kui troopiline laine laienes ja organiseerus madalamaks rõhkkonnaks. Tema edasist arengut mõjutasid mitmed tegurid: kõrged tuuleiilid ja jahedamad merepinna temperatuurid, mis eelkõige olid tingitud orkaanide Gordon ja Helene järel tekkinud meresegamisest. Neist tingimustest hoolimata suutis Isaac aegamisi intensiivistuda.
188–10-päevane arenguprotsess kulmineerus sellega, et Isaac saavutas 1. kategooria orkaani tugevuse vahetult enne Newfoundlandi saart, kõigi hinnangute järgi maksimaalse püsituulega umbes 137 km/h. Ta oli enne seda mõnda aega troopilise tormi faasis — originaalis saavutati troopilise tormi tugevus 28. septembril — ja seejärel suutis ületada madala tuulepuhanguga ala, mis võimaldas edasist tugevnemist.
Liikumine ja meteoroloogiline kontekst
Isaac tekkis Põhja-Atlandi ookeani keskosas ja liikus üldiselt ida‑kirdesse, suundudes Euroopa poole. 1. oktoobril pöördus Isaac kirdesse ning jõudis Newfoundlandi saare lähistele, kus see tabas troopilise tormina. Paar päeva hiljem ühines Isaac Ameerika Ühendriikide idaranniku lähistel äsja tekkinud barokliinilise madalrõhkkonnaga — protsess, mida nimetatakse ka ekstratsükloniks või süstematiseeritud konverteerumiseks, kus troopiline süsteem sulandub temperatuurse masinaga lõimitud madalrõhkkonnaga.
Prognooside kohaselt liikus ühendatud süsteem edasi Põhja-Atlandi suunas, suunaga vahemikus Gröönimaa ja Suurbritannia vahel, kuhu sellised barokliinilised süsteemid sageli jõuavad ning millel võib olla mõningane mõju ka Euroopa ilmale.
Mõjud ja kahjustused
Isaac tekitas Newfoundlandi kohal kuni 25 mm (1 in) sademete koguseid ning tugevamaid tuuli, mis vastasid troopilise tormi tugevusele. Hoolimata orkaani jõudmisest lähistele, ei ole teadaolevalt teatatud inimohvritest ega suurematest materiaalsetest kahjustustest seoses Isaacuga. Kohalikud ilmateenistused ja päästeametid jälgisid süsteemi liikumist ning teavitasid elanikkonda võimalike tuule- ja sadememõjude eest.
Teaduslik ja ajalooline tähendus
- Isaac oli hooaja viimane troopiline tsüklon, mis lõpetas 2006. aasta aktiivse orkaaniperioodi Atlandil.
- Selle tormi areng näitas, kuidas eelmiste orkaanide järel tekkinud jahedamad merepinnad ja suured tuuleiilid võivad aeglustada või piirata uute tormide tugevnemist.
- Isaaci intensiivsuse hinnangud olid kooskõlas prognooside ja mudelitega, sealhulgas SHIPS‑tüüpi intensiivsuse prognoosidega, mis ennustavad tormide tugevnemist erinevate keskkonnatingimuste korral.
Kokkuvõtvalt oli orkaan Isaac 2006. aasta Atlandi hooaja lõppfaasis mõnevõrra erandlik näide sellest, kuidas troopilised tsüklonid võivad pärast pikka meres liikumist kas surra välja, tugevneda või sulanduda barokliiniliste süsteemidega. Isaac ei põhjustanud olulist kahjustust ja jäi meteoroloogiliselt huvipakkuvaks just oma asukoha ning edaspidise barokliinilise ühinemise tõttu.
Tormi ajalugu
Isaac algas troopilise lainena, mis eemaldus Aafrikast 18. septembril. Troopilise lainega hakkas troopilise lainega suhtlema häiritud ilmastikuga piirkond, kuna 23. septembril suurenes sügav konvektsioon. Konvektsioon hakkas organiseeruma ja ilmateenistused avaldasid süsteemi kohta esimesed Dvoraki numbrid.
SHIPS-mudelid ennustasid, et süsteem muutub 120 tunni pärast orkaaniks, mille maksimaalne püsituul on 88 sõlme (150 km/h). Süsteem organiseerus siiski aeglaselt ja riiklik orkaanikeskus (NHC) andis troopilise tsükloni moodustumise kohta nõuande alles neli päeva hiljem. NHC otsustas siiski, et konvektsioon oli liiga lühiajaline, et õigustada troopiliseks depressiooniks klassifitseerimist, ja TCFA lõpetati. Kolm päeva hiljem, 27. septembril anti välja uus TCFA, teatades Atlandi ookeani hooaja üheksanda troopilise depressiooni tekkest.
Madalrõhkkond tugevnes troopiliseks tormiks Isaac 28. septembril, vaid kaksteist tundi pärast tsükloni tekkimist. Sügav konvektsioon tekkis sel päeval aeglaselt, kuna süsteem jäi külma vee kohale, mis oli tõusnud orkaanide Gordon ja Helene järel. Järgmisel päeval liikus tsüklon lääne-kirde suunas ja hakkas omandama subtroopilisi tunnuseid, samal ajal kui tema konvektsioon süvenes. Vertikaalne nihe nõrgenes, kui süsteem eemaldus külmast, ülesvoolavast veest, ja Isaac'i tuum hakkas uuesti arenema. Atmosfääritingimused püsisid soodsad ja Isaac saavutas 30. septembril orkaanistaatuse. Isaac jätkas järgmisel päeval Bermuda lähedal veidi tugevnemist, saavutades oma maksimaalse intensiivsuse, mille püsituule kiirus oli 85 mph (135 km/h) ja minimaalne keskrõhk 985 mbar. Isaaci tuuled nõrgenesid kiiresti 80 mph (130 km/h), kuid keskrõhk ei muutunud.
Isaac sattus 1. oktoobril Newfoundlandile lähenedes jahedamatesse vetesse ja nõrgenes 2. oktoobril troopiliseks tormiks. Isaac jõudis 2. oktoobril nõrga troopilise tormina Avaloni poolsaarele ning säilitas troopilise tsüklonaalse struktuuri ja sügava konvektsiooni. Varsti pärast seda muutus Isaac ekstratroopiliseks tormiks ja ühines 3. oktoobril Avaloni poolsaare lähedal suurema ekstratroopilise süsteemiga.

Tormi tee
.jpg)
Isaac 1. oktoobril.
Ettevalmistused ja mõju
Avaloni poolsaarele saadeti 1. oktoobril troopilise tormivaatlus. Järgmisel päeval muudeti see troopilise tormi hoiatuseks. Teine hoiatus anti välja Burini ja Bonavista poolsaarele, kuid see tühistati kiiresti. 2. oktoobril tühistati kõik troopilise tsükloni vaatlused ja hoiatused. Oodati tugevat vihma ja puhangulisi tuuli. Seetõttu kuulutati välja vihmahoiatused Newfoundlandi lõunaosa kohta. Samuti anti välja tuule- ja tormihoiatused Atlandi ookeani kohal.
2. oktoobril teatas laev nimega Elektra (kutsungimärk SIWB) tuulest kiirusega 84 km/h, kui ta asus tormi keskusest umbes 270 km ida pool. Kaks teist laeva, paljud poid ja mõned naftaplatvormid registreerisid samuti tugevaid tuuli. Ranniku lähedal ulatusid lained umbes 4,9 meetri kõrgusele.
Iisak ei avaldanud maale suurt mõju. Ühtegi inimest ei hukkunud ja suuri kahjusid ei tekkinud. Kuid mõnes Avaloni poolsaare piirkonnas valitsesid troopilise tormi tingimused. Cape Race'i juures puhusid püsivad tuuled kuni 74 km/h (46 mph), tuulepuhangud ulatusid kuni 97 km/h (60 mph). Tugevaimad tuuled jäid avamerele. Kuna torm liikus nii kiiresti, ei sadanud palju vihma; sademete hulk jäi tavaliselt alla 25 mm (1 in).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetati 2006. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaja viimast troopilist tsüklonit?
V: 2006. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaja viimase troopilise tsükloni nimi oli orkaan Isaac.
K: Millal tekkis orkaan Isaac?
V: Orkaan Isaac tekkis Aafrika rannikul 18. septembril.
K: Kui tugevaks see muutus?
V: Orkaan Isaac saavutas 1. kategooria maksimaalse tugevuse vahetult enne Newfoundlandi saart, kus ta tekitas troopilise tormi tugevusega tuuled. Ühel hetkel tugevnes ta ka 137 km/h (85 mph) kiirusega orkaaniks.
K: Kuhu liikus ta pärast tekkimist?
V: Pärast tekkimist liikus orkaan Isaac ida poole, Euroopa suunas.
K: Mis põhjustas selle tugevnemise mahasurumise?
V: Tugevnemist pärssisid osaliselt kõrge tuulepuhang ja jahedad merepinna temperatuurid, mis olid tingitud orkaanide Gordon ja Helene järel.
K: Millal see tabas Newfoundlandi?
V: 1. oktoobril pöördus orkaan Isaac kirdesse ja tabas Newfoundlandi troopilise tormina.
K: Millist mõju avaldas see Newfoundlandile?
V: Kui orkaan Isaac tabas Newfoundlandi, sadas Newfoundlandi kohal kuni 25 mm (1 tolli) vihma. Surmajuhtumitest ja kahjustustest ei teatatud.
Otsige