Orkaan Florence (2006)

Tormi ajalugu

Troopiline laine liikus Aafrika rannikul 29. augustil. See liikus aeglaselt lääne suunas ja näitas esimesi arengumärke kaks päeva hiljem. 31. augustil lahkus teine troopiline laine Aafrika rannikust kiirema kiirusega kui tema eelkäija. Need kaks lainet suhtlesid omavahel ja moodustasid 2. septembriks Atlandi ookeani idaosas suure häiritud ilmaga ala. Konvektsioon suurenes süsteemis ja suures süsteemis tekkis koos organiseeritud madalrõhualaga paks konvektsioonipiirkond. 3. septembri hilisõhtuks säilitas süsteem suure suletud tsirkulatsiooni ja piisava konvektiivse organiseerituse, et saada nimeks troopiline madalrõhkkond kuus, mis asus umbes poolel teel Väike-Antillide ja Aafrika vahel.

Pärast troopiliseks tsükloniks muutumist oli madalrõhkkonna ühise keskuse sees palju pilvepööriseid. Satelliidipiltidel suurenesid ribade tunnused, kuigi edelatuule lõikumine ülemise taseme trogist kirdes ja organiseeritud tsirkulatsiooni puudumine takistasid algselt tugevnemist. Kuiv õhk sattus madalrõhkkonda ja seetõttu arenes madalrõhkkond väga aeglaselt; prognoosijatel oli endiselt märkimisväärseid raskusi tsirkulatsioonikeskuse määramisel. See jätkas oma liikumist lääne-kirde suunas, liikudes samal ajal ümber sügavamal asuva subtroopilise seljandiku lõunapoolse ääreala. Kuigi konvektsioon jäi süsteemi välise ääreala lähedale, jätkus üldine organiseeritud tormi pidev suurenemine ja hinnanguliselt tugevnes depressioon 5. septembril troopiliseks tormiks Florence, mis asus Anguillast umbes 1800 km (1120 miili) ida-kirdes. Pärast troopilise tormi staatuse saavutamist püsivad maksimaalsed tuuled püsisid kolm päeva vahemikus 40 mph (65 km/h) ja 50 mph (85 km/h). Selle põhjuseks on Florence'i suur suurus; tuuleväli ulatus 460 miili (745 km) laiusesse ja maksimaalsete tuulte raadius oli umbes 110 miili (170 km). 6. septembriks muutus nähtavaks organiseeritud kujuline pilvede keeris, mille kagu- ja loodekvartalis tekkisid õhukesed vihmapiirid. Selle tulemusena ennustasid orkaaniprognoosijad Florence'ile kiiret arengut ja suure orkaani staatuse saavutamist. Kuigi konvektsioon liikus aeglaselt tormi keskusele lähemale, ei suutnud prognoosijad 13. septembri hilisõhtul tuvastada organiseeritud tsirkulatsioonikeskust.

7. septembril tekkis konvektsioon keskuse kohal ja sellest lääne pool esimest korda selle kestuse jooksul. Siiski ei suutnud Florence enam tugevneda, kusjuures tuulevälja läbimõõt oli üle 1670 km (1035 miili). See raskendas tormi prognoosimist, kuna see liikus läbi 29 °C (84 °C) veetemperatuuri, kerge nihke ja suure madalatasemelise tsüklonaalse ümbruse, kus oli rohkesti konvektsiooni. 8. septembri alguseks muutus torm venitatud, vormitu pilvemustriks, mis ei ole tavaline troopilise tsükloni puhul. Hiljem samal päeval, kui Firenze kohal tekkis antitsüklon, hakkas torm koonduma suure tsüklonaalse ümbruse läänepoolse vortikatsioonikeskuse ümber. Tormi pöördumisel loodesse hakkas see üha enam tugevnema. 10. septembri alguses hakkas tormi keskuse kohal asuva ümmarguse paksu konvektsiooni ringis arenema silm ja varsti pärast seda saavutas Florence orkaanistaatuse, olles Bermudast umbes 630 km lõuna pool.

Orkaan Florence pöördus põhja ja loode-kirde suunas läbi subtroopilise harja murdumise. Kuigi selle silmamüür oli põhja pool avatud, ennustasid prognoosijad soodsate tingimuste tõttu Florence'i möödumist Bermuda lähedal tugeva 2. kategooria orkaanina. Konvektsiooni sisemine tuum muutus satelliidipiltidel räsitud välimusega ning orkaanijahtijate aruannete põhjal saavutas orkaan 10. septembri lõpus hinnanguliselt maksimaalse tuule kiirusega 90 miili tunnis (150 km/h). Pärast silmamüüri edasist erosiooni nõrgenes orkaan ja möödus 11. septembril umbes 95 km (60 miili) Bermudast lääne pool, tuuled kiirusega 85 miili (135 km/h). Üldine pilvemuster muutus veidi paremini organiseerituks ja Florence tugevnes lühiajaliselt uuesti, enne kui ta puutus kokku ülemise taseme tuulte ja jahedama veega.

Tsükloni lõunapoolt ümbritsev kuiv õhk hajutas 12. septembri alguseks suurema osa sügavast konvektsioonist. Pilvekilp nihkus asümmeetriliselt keskusest põhja poole ja hakkasid moodustuma frontaalsed jooned. Ta kaotas jätkuvalt troopilisi omadusi ja 13. septembril muutus Florence ekstratroopiliseks tsükloniks umbes 780 km (485 miili) kaugusel Cape Race'ist (Newfoundland) lõuna-kagusuunas. Alguses suutis torm säilitada orkaanijõudu, sest ekstratroopilise tormi jäänuk möödus Cape Race'i lähedal, enne kui ta pöördus ida-kirde suunas, ning 14. septembril nõrgenesid tuuled tormijõuliseks. Torm tegi järgnevatel päevadel Islandist edelas laia tsüklonaalse poolsirge ja pärast läände pööramist neelas Florence'i ekstratroopilise tsükloni jäänused Gröönimaast idas arenev ekstratroopiline tsüklon selle lõunaservas endasse.

Tormi tee


Florence kui ebatavaliselt suur troopiline torm 7. septembril


Ekstra-troopiline torm Florence 14. septembril.

Ettevalmistused

Bermuda valitsus andis 8. septembril saarele välja orkaanivalve, millele järgnes 9. septembril troopilise tormi hoiatus. Need asendati 10. septembril orkaanihoiatusega, mis anti välja samal ajal tormi tugevnemisega orkaaniks. Valitsus ajas potentsiaalselt mõjutatud kodanikke tegema ettevalmistusi tormiks, paljud neist ostsid kohalikest rauakauplustest varusid. Elanikud paigaldasid tormilauad, samal ajal kui paadiomanikud viisid oma paadid turvalisematesse kohtadesse. Saarel valmistati ette hädaolukorra varjupaik. Enne Florence'i lähenemist tormile tühistasid ametnikud bussi- ja praamiliikluse ning sulgesid ka kõik koolid ja valitsusasutused kokkupuutepäeval. Samuti suleti Bermuda rahvusvaheline lennujaam.

Impact

Orkaan Florence tekitas tugevat lainetust ja ohtlikke lainetingimusi Väikeste Antillide põhjaosas, USA Neitsisaartel, Puerto Ricos, Hispaniolas ja Bermudas. Hiljem tekitas Florence'i ja Kanada kaguosa kohal asuva kõrgrõhkkonna vaheline pingeline rõhugradient tugevat tuult ja karmi lainetust Ameerika Ühendriikide idarannikul. Orkaan põhjustas ka Bahama saartel ja Kanada Atlandi ookeani ääres tugevat lainetust ja kargeid mereolusid, sealhulgas rebimisvoolusid.

Bermudast veidi lääne pool möödudes tekitas orkaan Florence saarel tugevaid tuuli; kestvad tuuled saavutasid tipptaseme 82 miili tunnis (132 km/h) St. David's Islandil 48 meetri kõrgusel, samas kui puhangud ulatusid 115 miili tunnis (185 km/h) St. George's Parishis asuvas mereoperatsioonide keskuses 78 meetri kõrgusel (665 m). Tuuled löödi maha puid ja elektriliinid, jättes tormi haripunktis elektrita üle 25 000 kodu ja ettevõtte. Võimsad tuuled kahjustasid kümmet maja, sealhulgas hävitasid kolme maja katuse, ja lõhkusid aknad kogu saarel. Mõned inimesed said lendavast klaasist vigastada, kuid ükski neist ei vajanud haiglaravi. Bermuda rahvusvahelisel lennujaamas ulatus sademete hulk saarel 1,32 tolli (34 mm). Southampton Parishis teatatud võimalik tornaado langetas puid ja tekitas kergeid varakahjustusi. Bermuda loomaaias ja akvaariumis hukkus kaks flamingot kukkuvate okste tõttu. Tormi haripunktis soovitasid politseiametnikud kodanikel jääda kahjustamata siseruumidesse, kuigi kogu territooriumil oli mitmeid teateid rüüstamistest.

Torm põhjustas saarel üle 200 000 dollari (2006. aasta USD) kahju. Varsti pärast tormi möödumist hakkas BELCO taastama elektrienergiat ning kuue tunni jooksul pärast tormi haripunkti oli elektrienergia taastunud 7000 kodudes ja ettevõtetes. Päevaks pärast tormi jäi saarel elektrita umbes 3000 inimest. Tormi möödumine kahjustas St. Davidi saare ja Hamiltoni valla vahelist teed, mis piiras ajutiselt liiklust ühele sõidurajale mõlemas suunas.

Ekstratroopilise tormina tekitas Florence Newfoundlandi kohal tugevat tuult, mis saavutas tipptaseme 101 mph (163 km/h), ja mõõduka sademete hulga, mis ulatus kuni 67 mm (2,6 tolli). Teatati üleujutustest ja elektrikatkestustest, kuigi need olid üksikud. Orkaan põhjustas lennuühenduse katkemise St John'si rahvusvahelises lennujaamas ja ka Trans Canada praamil Newfoundlandi ja Nova Scotia idaosas asuva Cape Bretoni saare vahel Tugevad tuuled hävitasid ühe maja väikeses Newfoundlandi külas Francois'is. Francoise'i elanikud nõustusid hävinud maja uuesti üles ehitama, samal ajal kui pere elas ajutiselt teise pere suvekodus. Tuuled kahjustasid ka katusealuseid ja kodude külgi, samas kui tugevad lained kahjustasid teid ja paate Burini poolsaarel.

Seotud leheküljed

• Atlandi ookeani 2006. aasta orkaanihooaeg