Orkaan Florence (2006) — Bermuda ja Newfoundlandi räsinud orkaan
Orkaan Florence (2006): detailne ülevaade Bermudat ja Newfoundlandit räsinud tugevatest tuultest, kahjustustest ja tormijärgsest taastumisest.
Orkaan Florence oli esimene Atlandi ookeani orkaan, mis tekitas Bermuda saarele orkaani tugevusega tuuled alates 2003. aasta septembrist, mil saart tabas orkaan Fabian. Seitsmes troopiline torm ja teine orkaan 2006. aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal, Florence arenes 3. septembril Atlandi ookeani troopilises laines ning järgis tüüpilist Cabo Verde-tüüpi orkaani rada. Alguses takistasid süsteemi organiseerumist ebasoodsad tingimused (näiteks kõrge tuulepuhangute jahtuvus ning vertikaalne lõhe), mistõttu torm jäi mitu päeva nõrgaks ja ebatavaliselt laialivalguvaks. Seejärel liikus Florence väiksema tuulepuhanguga piirkonda, kus tingimused paranesid ning torm tugevnes järk-järgult, saavutades 10. septembril orkaani tugevuse. Ta möödus Bermudadest veidi lääne pool ja pöördus kirdesse; 13. septembril kandus süsteem üle ekstratroopilisekstsükloniks, st muutus põhjapoolsemaid meretingimusi järgivaks tormiks.
Meteoroloogiline areng ja tunnused
Florence kujunes troopilisest lainest Ida-Atlandil ja näitas tüüpilist Cabo Verde-orkaani mustrit: tekkimine lähedal Aafrika rannikule ja edasine liikumine lääne-kirdesse üle avamere. Intensiivistumise faasis mängis olulist rolli lokaalsete tingimuste (näiteks tuulesheer ja meretemperatuurid), mis muutusid soodsamaks pärast mõnepäevast nõrka perioodi. Orkaani tuulepuhangud ja sademed olid peamised meteoroloogilised nähud, mis mõjutasid maandatud alasid ning põhjustasid üleujutusi ja elektrikatkestusi neis piirkondades, mida tabas torm lähedalt või kauem kattes.
Valmistumine ja ohumärguanded
Enne Florencet andsid kohaliku omavalitsuse ja meteoroloogiaametid hoiatusi ning ilmaprognoose, suunates elanikke ettevaatusele ja vajadusel ettevalmistustöödele (nt varude kogumine, akende ja katuste kaitsmine, elektritööde ettevalmistamine). Bermuda juhtkond ja kommunaalteenused olid varasemate kogemuste põhjal valmis kiirelt taastama elektrivarustust ning tegid ettevalmistusi, et vähendada tormi mõju elanikule ja infrastruktuurile.
Mõjud Bermudal ja Newfoundlandi aladel
Florence põhjustas Bermuda saarel tugevad tuulepuhangud, mis ulatusid kuni 185 km/h. Tugevad puhangud lõhkusid puid, kahjustasid katusekonstruktsioone ning põhjustasid laialdasi elektrikatkestusi. Paljud majapidamised jäid ilma elektrita lühemaks või pikemaks ajaks ning toimusid väiksemad teekatete ja avaliku vara kahjustused. Bermuda puhul oli oluline, et suured kahjustused jäid valdavalt piirduvaks ning rannikualadel oli tugev laine- ja merepinnatõusu oht, mida kohaliku administratsiooni kajastati ametlikes teadetes.
- Bermuda: tuulepuhangud kuni 185 km/h, mitmed elektrikatkestused, väiksemad hoone- ja varakahjustused;
- Newfoundland: pärast ekstratroopiliseks muutumist tõi Florence tugevaid vihmahooge ja tuult, mis hävitas ühe maja ja tekitas väiksemaid kahjustusi mitmele teisele hoonele ning teedele;
Suurimaks õnneks ei registreeritud tormi tagajärjel inimohvreid — surmajuhtumeid orkaani tõttu ei olnud. Kahjud piirdusid peamiselt materiaalsete kahjustustega ja ajutiste teenusekatkestustega.
Järelmõjud ja hinnang
Pärast tormi andsid kohalikud ametkonnad kokkuvõtted kahjustuste ulatusest, käivitasid taastamistööd ning hindasid vajadust edaspidiseks kaitseks ja ennetuseks. Bermuda kogemus Florencest tuletas meelde, et isegi orkaan, mis ei tabagi saart otseselt, võib põhjustada tugevaid tuulepuhanguid ja taristukahjustusi. Newfoundlandile kujutas ekstratroopiline Florence väljakutset eelkõige tugeva vihma ja tuule tõttu, mis mõjutasid nii kohalikke tee- ja elektrisüsteeme kui ka elamuid.
Kokkuvõttes oli Florence 2006. aasta hooaeglest oluline näide, kuidas ookeani pealt tekkinud tormid võivad olla ettearvamatud ning miks on oluline jätkuv valmisolek ja kiire reageerimine nii Karibi-lähedastel saartel kui ka lõunapoolsetel põhja-Atlandi rannikualadel.
Tormi ajalugu
Troopiline laine liikus Aafrika rannikul 29. augustil. See liikus aeglaselt lääne suunas ja näitas esimesi arengumärke kaks päeva hiljem. 31. augustil lahkus teine troopiline laine Aafrika rannikust kiirema kiirusega kui tema eelkäija. Need kaks lainet suhtlesid omavahel ja moodustasid 2. septembriks Atlandi ookeani idaosas suure häiritud ilmaga ala. Konvektsioon suurenes süsteemis ja suures süsteemis tekkis koos organiseeritud madalrõhualaga paks konvektsioonipiirkond. 3. septembri hilisõhtuks säilitas süsteem suure suletud tsirkulatsiooni ja piisava konvektiivse organiseerituse, et saada nimeks troopiline madalrõhkkond kuus, mis asus umbes poolel teel Väike-Antillide ja Aafrika vahel.
Pärast troopiliseks tsükloniks muutumist oli madalrõhkkonna ühise keskuse sees palju pilvepööriseid. Satelliidipiltidel suurenesid ribade tunnused, kuigi edelatuule lõikumine ülemise taseme trogist kirdes ja organiseeritud tsirkulatsiooni puudumine takistasid algselt tugevnemist. Kuiv õhk sattus madalrõhkkonda ja seetõttu arenes madalrõhkkond väga aeglaselt; prognoosijatel oli endiselt märkimisväärseid raskusi tsirkulatsioonikeskuse määramisel. See jätkas oma liikumist lääne-kirde suunas, liikudes samal ajal ümber sügavamal asuva subtroopilise seljandiku lõunapoolse ääreala. Kuigi konvektsioon jäi süsteemi välise ääreala lähedale, jätkus üldine organiseeritud tormi pidev suurenemine ja hinnanguliselt tugevnes depressioon 5. septembril troopiliseks tormiks Florence, mis asus Anguillast umbes 1800 km (1120 miili) ida-kirdes. Pärast troopilise tormi staatuse saavutamist püsivad maksimaalsed tuuled püsisid kolm päeva vahemikus 40 mph (65 km/h) ja 50 mph (85 km/h). Selle põhjuseks on Florence'i suur suurus; tuuleväli ulatus 460 miili (745 km) laiusesse ja maksimaalsete tuulte raadius oli umbes 110 miili (170 km). 6. septembriks muutus nähtavaks organiseeritud kujuline pilvede keeris, mille kagu- ja loodekvartalis tekkisid õhukesed vihmapiirid. Selle tulemusena ennustasid orkaaniprognoosijad Florence'ile kiiret arengut ja suure orkaani staatuse saavutamist. Kuigi konvektsioon liikus aeglaselt tormi keskusele lähemale, ei suutnud prognoosijad 13. septembri hilisõhtul tuvastada organiseeritud tsirkulatsioonikeskust.
7. septembril tekkis konvektsioon keskuse kohal ja sellest lääne pool esimest korda selle kestuse jooksul. Siiski ei suutnud Florence enam tugevneda, kusjuures tuulevälja läbimõõt oli üle 1670 km (1035 miili). See raskendas tormi prognoosimist, kuna see liikus läbi 29 °C (84 °C) veetemperatuuri, kerge nihke ja suure madalatasemelise tsüklonaalse ümbruse, kus oli rohkesti konvektsiooni. 8. septembri alguseks muutus torm venitatud, vormitu pilvemustriks, mis ei ole tavaline troopilise tsükloni puhul. Hiljem samal päeval, kui Firenze kohal tekkis antitsüklon, hakkas torm koonduma suure tsüklonaalse ümbruse läänepoolse vortikatsioonikeskuse ümber. Tormi pöördumisel loodesse hakkas see üha enam tugevnema. 10. septembri alguses hakkas tormi keskuse kohal asuva ümmarguse paksu konvektsiooni ringis arenema silm ja varsti pärast seda saavutas Florence orkaanistaatuse, olles Bermudast umbes 630 km lõuna pool.
Orkaan Florence pöördus põhja ja loode-kirde suunas läbi subtroopilise harja murdumise. Kuigi selle silmamüür oli põhja pool avatud, ennustasid prognoosijad soodsate tingimuste tõttu Florence'i möödumist Bermuda lähedal tugeva 2. kategooria orkaanina. Konvektsiooni sisemine tuum muutus satelliidipiltidel räsitud välimusega ning orkaanijahtijate aruannete põhjal saavutas orkaan 10. septembri lõpus hinnanguliselt maksimaalse tuule kiirusega 90 miili tunnis (150 km/h). Pärast silmamüüri edasist erosiooni nõrgenes orkaan ja möödus 11. septembril umbes 95 km (60 miili) Bermudast lääne pool, tuuled kiirusega 85 miili (135 km/h). Üldine pilvemuster muutus veidi paremini organiseerituks ja Florence tugevnes lühiajaliselt uuesti, enne kui ta puutus kokku ülemise taseme tuulte ja jahedama veega.
Tsükloni lõunapoolt ümbritsev kuiv õhk hajutas 12. septembri alguseks suurema osa sügavast konvektsioonist. Pilvekilp nihkus asümmeetriliselt keskusest põhja poole ja hakkasid moodustuma frontaalsed jooned. Ta kaotas jätkuvalt troopilisi omadusi ja 13. septembril muutus Florence ekstratroopiliseks tsükloniks umbes 780 km (485 miili) kaugusel Cape Race'ist (Newfoundland) lõuna-kagusuunas. Alguses suutis torm säilitada orkaanijõudu, sest ekstratroopilise tormi jäänuk möödus Cape Race'i lähedal, enne kui ta pöördus ida-kirde suunas, ning 14. septembril nõrgenesid tuuled tormijõuliseks. Torm tegi järgnevatel päevadel Islandist edelas laia tsüklonaalse poolsirge ja pärast läände pööramist neelas Florence'i ekstratroopilise tsükloni jäänused Gröönimaast idas arenev ekstratroopiline tsüklon selle lõunaservas endasse.
Tormi tee
Florence kui ebatavaliselt suur troopiline torm 7. septembril
Ekstra-troopiline torm Florence 14. septembril.
Ettevalmistused
Bermuda valitsus andis 8. septembril saarele välja orkaanivalve, millele järgnes 9. septembril troopilise tormi hoiatus. Need asendati 10. septembril orkaanihoiatusega, mis anti välja samal ajal tormi tugevnemisega orkaaniks. Valitsus ajas potentsiaalselt mõjutatud kodanikke tegema ettevalmistusi tormiks, paljud neist ostsid kohalikest rauakauplustest varusid. Elanikud paigaldasid tormilauad, samal ajal kui paadiomanikud viisid oma paadid turvalisematesse kohtadesse. Saarel valmistati ette hädaolukorra varjupaik. Enne Florence'i lähenemist tormile tühistasid ametnikud bussi- ja praamiliikluse ning sulgesid ka kõik koolid ja valitsusasutused kokkupuutepäeval. Samuti suleti Bermuda rahvusvaheline lennujaam.
Impact
Orkaan Florence tekitas tugevat lainetust ja ohtlikke lainetingimusi Väikeste Antillide põhjaosas, USA Neitsisaartel, Puerto Ricos, Hispaniolas ja Bermudas. Hiljem tekitas Florence'i ja Kanada kaguosa kohal asuva kõrgrõhkkonna vaheline pingeline rõhugradient tugevat tuult ja karmi lainetust Ameerika Ühendriikide idarannikul. Orkaan põhjustas ka Bahama saartel ja Kanada Atlandi ookeani ääres tugevat lainetust ja kargeid mereolusid, sealhulgas rebimisvoolusid.
Bermudast veidi lääne pool möödudes tekitas orkaan Florence saarel tugevaid tuuli; kestvad tuuled saavutasid tipptaseme 82 miili tunnis (132 km/h) St. David's Islandil 48 meetri kõrgusel, samas kui puhangud ulatusid 115 miili tunnis (185 km/h) St. George's Parishis asuvas mereoperatsioonide keskuses 78 meetri kõrgusel (665 m). Tuuled löödi maha puid ja elektriliinid, jättes tormi haripunktis elektrita üle 25 000 kodu ja ettevõtte. Võimsad tuuled kahjustasid kümmet maja, sealhulgas hävitasid kolme maja katuse, ja lõhkusid aknad kogu saarel. Mõned inimesed said lendavast klaasist vigastada, kuid ükski neist ei vajanud haiglaravi. Bermuda rahvusvahelisel lennujaamas ulatus sademete hulk saarel 1,32 tolli (34 mm). Southampton Parishis teatatud võimalik tornaado langetas puid ja tekitas kergeid varakahjustusi. Bermuda loomaaias ja akvaariumis hukkus kaks flamingot kukkuvate okste tõttu. Tormi haripunktis soovitasid politseiametnikud kodanikel jääda kahjustamata siseruumidesse, kuigi kogu territooriumil oli mitmeid teateid rüüstamistest.
Torm põhjustas saarel üle 200 000 dollari (2006. aasta USD) kahju. Varsti pärast tormi möödumist hakkas BELCO taastama elektrienergiat ning kuue tunni jooksul pärast tormi haripunkti oli elektrienergia taastunud 7000 kodudes ja ettevõtetes. Päevaks pärast tormi jäi saarel elektrita umbes 3000 inimest. Tormi möödumine kahjustas St. Davidi saare ja Hamiltoni valla vahelist teed, mis piiras ajutiselt liiklust ühele sõidurajale mõlemas suunas.
Ekstratroopilise tormina tekitas Florence Newfoundlandi kohal tugevat tuult, mis saavutas tipptaseme 101 mph (163 km/h), ja mõõduka sademete hulga, mis ulatus kuni 67 mm (2,6 tolli). Teatati üleujutustest ja elektrikatkestustest, kuigi need olid üksikud. Orkaan põhjustas lennuühenduse katkemise St John'si rahvusvahelises lennujaamas ja ka Trans Canada praamil Newfoundlandi ja Nova Scotia idaosas asuva Cape Bretoni saare vahel Tugevad tuuled hävitasid ühe maja väikeses Newfoundlandi külas Francois'is. Francoise'i elanikud nõustusid hävinud maja uuesti üles ehitama, samal ajal kui pere elas ajutiselt teise pere suvekodus. Tuuled kahjustasid ka katusealuseid ja kodude külgi, samas kui tugevad lained kahjustasid teid ja paate Burini poolsaarel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Millal tekkis orkaan Florence?
V: Orkaan Florence arenes 3. septembril Atlandi ookeani troopilises laines.
K: Kas orkaan Florence oli esimene Atlandi ookeani orkaan, mis tabas Bermudasid alates 2003. aastast?
V: Orkaan Florence oli esimene Atlandi ookeani orkaan, mis tekitas Bermuda saarele orkaani tugevusega tuuled pärast seda, kui 2003. aasta septembris tabas saart orkaan Fabian.
K: Kas orkaan Florence kohtas arenemise ajal soodsaid tingimusi?
V: Ei, ebasoodsate tingimuste tõttu ei õnnestunud süsteemil esialgu organiseeruda, mistõttu torm kasvas ebatavaliselt suureks.
K: Millal muutus orkaan Florence orkaaniks?
V: Florence sattus väiksema tuulepuhanguga piirkonda ja tugevnes orkaaniks 10. septembril.
K: Kas orkaan Florence põhjustas surmajuhtumeid?
V: Ei, orkaani tagajärjel ei olnud ühtegi surmajuhtumit.
K: Kas orkaan Florence põhjustas kahju Bermudal?
V: Jah, Florence tekitas Bermuda saarel kuni 185 km/h (115 mph) tuulepuhanguid, mis põhjustasid mitmeid elektrikatkestusi ja väiksemaid kahjustusi.
K: Kas orkaan Florence mõjutas lisaks Bermudale ka teisi piirkondi?
V: Jah, Florence tõi seejärel ekstratroopilise tormina tugevat vihma üle Newfoundlandi, hävitades ühe maja ja tekitades väiksemaid kahjustusi mitmele teisele.
Otsige