Hyades (tuntud ka kui Melotte 25 või Collinder 50) on Päikesesüsteemile lähim avatud tähtede kogum ja üks kõige paremini uuritud tähtede rühmi. Tänu oma lähedusele, heledusele ja suhteliselt vanale eale on Hyadid tähtis laboratoorium tähefüüsika, tähearengu ja kosmilise kauguse mõõtmise uurimiseks.
Hipparcose satelliidi, Hubble'i kosmoseteleskoobi ja infrapunase värvus-magnituutdiagrammi sobitamise järgi on kaugus ~153 ly (47 pc) massiivi keskpunktist. Nende kolme sõltumatu meetodi abil saadud kaugused muudavad Hyadeid oluliseks astmeks kosmilise kauguse skaalal. Hiljem on ka Gaia-missiooni andmed andnud veelgi täpsema 3D-kaardi ning laiendanud teadmisi kinnitatud liikmete ja hajumistraadide kohta.
Struktuur ja liikmed
Hunnik koosneb umbes saduete tähtedest, moodustades tihedama tuuma ja hõredama välise halo. Tuum, kus tähed on kõige tihedamalt koondunud, on raadiusega umbes 2,7 parsekit (vastab 17,6 valgusaastale), ja hunniku loodete raadius ehk niinimetatud tidal radius on ligikaudu 10 parsekit (vastab 65 valgusaastale). Umbes kolmandik kinnitatud liikmetähti asub väljaspool seda piiri, moodustades nõrgema, laienenud haloga halo- või hajunud järeldraivaid — need tähed on tõenäoliselt alles väljumas hulgi gravitatsioonilisest mõjust.
Liikmete täismass on hinnanguliselt mõnesaja Päikese massi suurusjärgus ja hulgas on väga erineva massiga tähti: alates madalamatest punastest kääbustest kuni suuremate A-tüüpi algseisust välja arenenud punaste hiideni. Hyadides on leitud ka valgeid kääbuseid (endised suuremad tähed, mis on oma elu lõpus) ning mitmed madalama massiga objektid ja tõenäoliselt ka pruunid kääbused.
Tähed ja eripärad
Hyade'i neli kõige heledamat tähte on kõik punased hiiglased, mis alustasid elu kui A-tüüpi tähte ja on nüüdseks lahkunud põhijärjestusest. Need heledad liikmed — Bayeri tähtedega tähistatuna Gamma, Delta, Epsilon ja Theta Tauri — asuvad üksteisest vaid mõne valgusaasta kaugusel ning moodustavad Maalt vaadatuna Sõnni (Taurus) härja pea V-kujulise mustri. Heleda kuju kõrval paistab taevas punane täht Aldebaran, kuid Aldebaran ei ole Hyade'idega seotud: ta asub meile palju lähemal ja seetõttu näib erksam.
Aldebaran ja Hyadeid eristab see, et Aldebaran on lihtsalt sama vaatejoonel paiknev taust- või esiplaanitäht, mitte hulga füüsiline liige. Hyade liikmeskonnas on märkimisväärne osa tähti keskmise vanusega (ligikaudu 625 miljonit aastat), mis teeb hulgast väärtusliku proovikomplekti stellar-evolutsiooni taseme testimiseks.
Vanus, keemia ja tähtteaduslik tähtsus
Hyadesi vanus on umbes 625 miljonit aastat. Hunnik on tuntud kui kergelt üle-Päikeseline keemilise koostise poolest — selle metallius (metallilisus) on veidi suurem kui Päikesel — mis annab tähtsuste evolutsioonimudelite võrdluspunkti. Tänu sellele ja täpsetele kaugusmõõtmistele kasutatakse Hyadeid tihti lähtepunktina teist tüüpi kauguse määramiseks ja kui standardit värvus-magnituutdiagrammide sobitamisel.
Oluline loomulik laboratoorium: Hyadid võimaldavad testida teooriaid tähevanuse, massikao ja evolutsioonipöördepunktide kohta, sest hulgas olevad tähed on sama vanad ja sama algkeemia ning neid saab seetõttu otsekoheselt võrrelda teoreetiliste mudelitega.
Planeti- ja järelmärkused
Epsilon Tauri, tuntud ka kui Ain ("Härjasilm"), sisaldab vähemalt ühte kinnitatud gaasihiiglaslikku planeeti, mis on avastatud radiaalkiiruse meetodiga. Planeedi olemasolu näitab, et ka avatud hulkides, mis ei ole eriti noored, võivad tekkida ja püsida planeetsüsteemid.
Liikumine ja hajumine
Hyadid on eristatavad meile iseloomuliku suurema näilise kiiruse (proper motion) poolest, seepärast kasutati juba varem convergent point ehk kokkutuleku punkti meetodit kauguse ja liidrite määramiseks. Hiljutised Gaia-andmed on ilmutanud, et Hyadidel on koosseisus ka pikki, orbiidi suunal lõimitud loodete / sabad, mis tekivad dünaamilise hajumise ja galaktilise gravitatsiooni mõjul.
Kuidas Hyadeid taevas leida
Hyadid asuvad Sõnni tähtkujus ja moodustavad visuaalselt V-kujulise rühmituse, millest üks tuntuim osa on kergesti nähtav palja silmaga hästivalgustatud öödel. Linna- või maavalguse tingimustes on kõige selgemad neli punast hiidtähte ja V-kuju keskpunkte, Aldebaran näib kuuluvat mustrisse, kuigi on füüsiliselt eraldi.
Kokkuvõtlikult on Hyadid lähedal, hästi uuritud ja astronoomia jaoks võtmetähtsusega tähtede rühm: nad annavad väärtuslikke andmeid tähekeemia, evolutsiooni, kaugusmõõtmiste ja dünaamilise hajumise kohta, ning nende lähedus võimaldab detailselt määrata liikmete kolme-komponendilist positsiooni ja liikumist.
