Chandrayaan-2: India teine Kuu-missioon ja pehme maandumine (2019)

Chandrayaan-2: India teine Kuu-missioon (2019) — ISRO pehme maandumine, start, tehnika ja ajalooline mõju; detailne ülevaade missioonist.

Chandrayaan-2 (sanskrit: चन्द्रयान-२; hääldus: t͡ɕən̪d̪ɾəjaːn d̪ʋi; tähendusilt „kuu-sõiduk“) oli India teine missioon Kuu uurimiseks pärast Chandrayaan-1. Missiooni kavandas ja viis ellu India Kosmoseuuringute Organisatsiooni (ISRO). Peamine eesmärk oli sooritada pehme maandumine Kuul ja uurida eriti Kuu lõunapoolust – piirkonda, kus võidakse leida püsivat jääd ja väärtuslikke teaduslikke andmeid.

Missiooni koostis ja eesmärgid

Chandrayaan-2 koosnes kolmest põhikomponendist: orbiterist, maandurist nimega Vikram ja väikestast roverist nimega Pragyan. Missiooni teaduslikud eesmärgid olid järgmised:

• kaardistada Kuu pinnavorme ja topograafiat;
• uurida pinnase keemilist koostist ja mineraalset koosseisu;
• otsida vee jää ja vesiniku indikaatoreid eriti Kuu lõunapooluse piirkonnas;
• uurida Kuu eksosfääri ja päikesekiirguse mõju pinnale;
• demonstreerida moodsaid pehme maandumise ja pinnal liikumise tehnoloogiaid.

Käivitamine ja maandumise ajakava

Missioon startis India geosünkroonse satelliidikanderaaketiga GSLV Mk III (Geosynchronous Satellite Launch Vehicle Mark III), mille abil viidi sond retkeks Kuule. Kuigi algselt planeeriti mõningaid algseid kuupäevi, toimus tegelik start 22. juulil 2019. Lõplik maandumiskatse viidi läbi 6. septembril 2019, kui maandur Vikram laskus atmosfäärivälisess lõppfaasi ja püüdis sooritada pehme maandumise.

Käik ja tulemused

Missioon oli osaliselt õnnestunud. Orbiter jõudis edukalt Kuu orbiidile ja jätkas seal tööd, edastades väärtuslikke teadusandmeid järelejäänud instrumentidega. Maandurile Vikram kaotati side lõppfaasis; ISRO teatas, et maandumine ei olnud pehme ning tõenäoliselt toimus kõva kokkupõrge. Rover Pragyan ei saanud operaatiivselt tegutsema hakata, kuna kontakt maanduriga katkestas enne kavandatud tööde algust.

Teaduslik pärand ja tähtsus

Kuigi pehme maandumine ei õnnestunud, andis Chandrayaan-2 olulise panuse Kuu uurimisse. Orbiteri kogutud andmed aitasid parendada Kuu pinnakaardi, mineraalanalüüside ja eksosfääri mudelite kvaliteeti. Missioon tõestas ISRO võimekust keerukate Kuu-operatsioonide läbiviimisel ja tõstis tehnoloogilist kogemust pehme maandumise ja planeeritud pinnauuringute valdkonnas.

Rahvusvaheline kontekst ja järgnevad sammud

Esialgse kavandi järgi oleks edukas pehme maandumine teinud Indiast neljanda riigi, kes sellise saavutuse Kuul saavutanud, pärast USA, NSVL ja Hiina. Pärast Chandrayaan-2 kogemuste analüüsi planeeris ISRO täiendavaid missioone ning hiljem järgnes Chandrayaan-3, mille eesmärk oli parandada maanduri ja roveri süsteeme ja taaskatse pehmet maandumist.

Lühike kronoloogia

• Start: 22. juuli 2019 (GSLV Mk III)
• Orbiidile sisenemine ja teadusvaatlustega jätkamine: suvi–sügis 2019
• Maandumiskatse (Vikram): 6. september 2019 — kontakt kaotati lõppfaasis
• Järelanalüüsid ja teadusandmete töötlemine: orbiteri kaudu jätkusid mõõtmised mitu aastat

Chandrayaan-2 näitab, kuidas keerukad kosmoseprojektid võivad anda nii tehnoloogilisi kui ka teaduslikke õppetunde. Missiooni orbiter jätkab andmete kogumist ja nende analüüs aitab kujundada järgmisi Kuu-uurimise samme ning rahvusvahelisi plaane Kuu lõunapooluse olulise uurimise suunas.

Otsing