Korea saatis inimesi võistlema 2018. aasta talvistele paraolümpiamängudele Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Kuigi Põhja- ja Lõuna-Korea võistlevad 2018. aasta talimängudel eraldi riikidena, sisenevad mõlemad riigid avamistseremoonia ajal staadionile ühe lipu all. Kaks riiki on endiselt ametlikult sõjas, sest Korea sõda ei ole kunagi ametlikult lõppenud. Nad on varemgi sisenenud olümpiamängudele ühe lipu all, sealhulgas 2000. ja 2004. aasta suveolümpiamängudel ning 2006. aasta talimängudel. Põhja-Korea ja USA valitsuste 2017. aasta augustis ja septembris esitatud vastastikused sõjalised ähvardused muutsid selle võimaluse 2018. aasta mängudel keerulisemaks.

Täpsemalt: 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängudel marssisid Põhja- ja Lõuna-Korea avamisel ühiselt, kasutades Korea ühinemislippu (Korean Unification Flag), kuid võistlused toimusid riikide koondistena eraldi. Paraolümpiamängud, mis toimusid samas paigas pärast olümpiamänge, ei toonud kaasa Põhja-Korea laialdast osalust — paraolümpiamängudel esines peamiselt Lõuna-Korea koondis.

Taust ja tähendus

  • Symbolism: Ühine sissemarss on eelkõige poliitiline ja sümboolne žest, mis rõhutab soovi leevendada pingeid ja edendada dialoogi Korea poolsaarel.
  • Ajalooline taust: Korea sõda (1950–1953) lõppes relvarahuga, mitte rahulepinguga, mistõttu on kaks riiki formaalselt endiselt eraldatud ja pinged võivad erinevatel perioodidel tõusta.
  • Varasemad ühismarssid: Põhja- ja Lõuna-Korea on marssinud avamistseremooniatel koos ka varem (näiteks 2000., 2004. ja 2006. aasta mängudel), mis on olnud korduvad pingete leevendamise katsed rahvusvahelisel spordiväljal.
  • 2017. aasta pinged ja 2018. aasta dialoog: 2017. aasta tuumaja sõjaline retoorika tõstsid rahvusvahelist ärevust, kuid hilisemad vahelised suhtlused ja dialoog 2018. aasta alguses võimaldasid osalisi koostööilminguid, näiteks ühise jäähokinaiskonna loomist olümpiamängudel ning ühiselt marssimist avamisel.

Kuigi üks ühine lipp ja koos marssimine on tugev sümbol, püsivad praktilised ja poliitilised takistused tihti alles: sportlik koostöö jääb tavaliselt piiratud ja ajutiseks ning ametlikud pinged ning julgeolekuprobleemid mõjutavad edaspidist dialoogi ja osalemist.