Kori Creek (Gujarati: કોરી ખાડી, Urdu: کوری کریک) on tide-veeojast moodustuv soostikuala ja vaidlusalune riba India Gujarati osariigi Kutchi piirkonna ning Pakistani Sindhi provintsi Kachchhi vahel. See paikneb Rann of Kutchi soostikus Sir Creekist ida pool ja on umbes 96 km pikkune, madal ja siledapõhjaline veekogu, mis suubub Araabia merre. Kori Creeki maapinnal ja veevõrgus on niiske soostiku tunnused: soolased muda-alad, laiuvate lainete ja voolude kujunemine ning ulatuslikud hoogtõusud ja -langused.

Piirivaidlus ja ajalooline taust

Kori Creeki ümber käib pikk ja keeruline piirivaidlus, mille keskmes on täpne piirjoone määratlemine: kuidas kulgeb piir "Kori oja suudmest Kori oja ülemise osa piirini ja Kori oja ülemisest osast ida poole kuni läänepoolse lõpp-punkti määratud jooneni". Sellest punktist alates on piir üheselt fikseeritud, nagu on toodud 1968. aasta kohtuotsuses. Vaidlus puudutab nii maismaa- kui ka merelisi õigusi, sest üksikasjalik piirijoon määrab ära kuuluvuse lahesirutuses, kalapüügiõigused ja meres levivate ressursside kasutuse.

Piirivaidluse tehnilised küsimused hõlmavad muuhulgas seda, millist punkti oja keskmes kasutusele võetakse (nt thalweg ehk sügavaima kanali joon), kuidas arvestada hooajalisi muutusi oja asukohas ning kuidas tõlgendada varasemaid kaardistusi ja lepinguid. Mõlemad riigid on kordamööda püüdnud küsimust diplomaatiliselt lahendada, sealhulgas läbi tehniliste komisjonide ja läbirääkimiste, kuid lõplik lahendus on seni osaliselt lahtine.

Geograafia, loodus ja kliima

Oja ise läbib peamiselt inimtühja soostikku. Juunist septembrini kestval mussooniperioodil paisub oja tugevate tõusudega ning valdab ümbruskonna madalaid soolaseid muda- ja liivapatju, mis ajutiselt vee alla jäävad. Talvel ja kuivaperioodil paljastuvad laiad mudaalad, mis talitlevad oluliste pesitsus- ja toitumispaikadena rändlindudele.

Alal võib kohata flamingosid ja paljusid teisi rändlinde ning see on tähtis puhke- ja toitumispaik rännuteedele. Soostikuala ökosüsteemi iseloomustab kõrge soolsus, laiuv mudapind ja rohke koloonilistel linnupopulatsioonidel põhinev mitmekesisus.

Inimtegevus ja julgeolek

Alal ei ole püsiasustust, sest tugevad tide‑mõjud ja soolsus muudavad aluse elamiseks ebasobivaks. Kohalikud elatusalad piirdusid traditsiooniliselt kalapüügi ja rändavate karjakasvatusfirmade tegevusega piirkonna piirialadel. Vaidluse ja julgeolekupiirangute tõttu on liikumine ja majanduslik tegevus piiratud: piirkonda patrullivad mõlema riigi piirivalve- ja sõjaväeüksused.

Piiririikide vahelised kontrolli- ja patrulliprotseduurid on muutnud ala tundlikuks: territooriumil võib esineda pingeid ja korraldatud patrullid piiravad tsiviiltegevust, sealhulgas kalastust ja uuringuid.

Mõju mererahandusele ja tulevik

Kori Creeki lahendamata olek mõjutab laiemalt meresektori piirjooni ja riikidevahelisi õigusi (nt territoriaalmeri ja majandusvöönd). Lahendus muudaks selgemaks kalapüügi- ja kaevandusõigused ning võimaldaks paremat koostööd ökosüsteemi kaitsel ja riskide vähendamisel.

On käimas korduvad tehnilised konsultatsioonid ja diplomaatilised läbirääkimised. Lahendi kujundamisel tuleb arvestada nii looduslikke eripärasid (muutuv kanal ja tormilisus) kui ka rahvusvahelise õiguse ja kohalike huvidega, et tagada piirkonna rahu ja jätkusuutlik kasutus.