Kori Creek India ja Pakistani vaidlusalune oja Kutchi ja Sindhi piiril
Kori Creek vaidlusalune oja India ja Pakistan piiril, Kutchi ja Sindhi piirkond, geopoliitiline piirivaidlus, soostik, mussoonide üleujutused ja flamingod
Kori Creek (Gujarati: કોરી ખાડી, Urdu: کوری کریک) on tide-veeojast moodustuv soostikuala ja vaidlusalune riba India Gujarati osariigi Kutchi piirkonna ning Pakistani Sindhi provintsi Kachchhi vahel. See paikneb Rann of Kutchi soostikus Sir Creekist ida pool ja on umbes 96 km pikkune, madal ja siledapõhjaline veekogu, mis suubub Araabia merre. Kori Creeki maapinnal ja veevõrgus on niiske soostiku tunnused: soolased muda-alad, laiuvate lainete ja voolude kujunemine ning ulatuslikud hoogtõusud ja -langused.
Piirivaidlus ja ajalooline taust
Kori Creeki ümber käib pikk ja keeruline piirivaidlus, mille keskmes on täpne piirjoone määratlemine: kuidas kulgeb piir "Kori oja suudmest Kori oja ülemise osa piirini ja Kori oja ülemisest osast ida poole kuni läänepoolse lõpp-punkti määratud jooneni". Sellest punktist alates on piir üheselt fikseeritud, nagu on toodud 1968. aasta kohtuotsuses. Vaidlus puudutab nii maismaa- kui ka merelisi õigusi, sest üksikasjalik piirijoon määrab ära kuuluvuse lahesirutuses, kalapüügiõigused ja meres levivate ressursside kasutuse.
Piirivaidluse tehnilised küsimused hõlmavad muuhulgas seda, millist punkti oja keskmes kasutusele võetakse (nt thalweg ehk sügavaima kanali joon), kuidas arvestada hooajalisi muutusi oja asukohas ning kuidas tõlgendada varasemaid kaardistusi ja lepinguid. Mõlemad riigid on kordamööda püüdnud küsimust diplomaatiliselt lahendada, sealhulgas läbi tehniliste komisjonide ja läbirääkimiste, kuid lõplik lahendus on seni osaliselt lahtine.
Geograafia, loodus ja kliima
Oja ise läbib peamiselt inimtühja soostikku. Juunist septembrini kestval mussooniperioodil paisub oja tugevate tõusudega ning valdab ümbruskonna madalaid soolaseid muda- ja liivapatju, mis ajutiselt vee alla jäävad. Talvel ja kuivaperioodil paljastuvad laiad mudaalad, mis talitlevad oluliste pesitsus- ja toitumispaikadena rändlindudele.
Alal võib kohata flamingosid ja paljusid teisi rändlinde ning see on tähtis puhke- ja toitumispaik rännuteedele. Soostikuala ökosüsteemi iseloomustab kõrge soolsus, laiuv mudapind ja rohke koloonilistel linnupopulatsioonidel põhinev mitmekesisus.
Inimtegevus ja julgeolek
Alal ei ole püsiasustust, sest tugevad tide‑mõjud ja soolsus muudavad aluse elamiseks ebasobivaks. Kohalikud elatusalad piirdusid traditsiooniliselt kalapüügi ja rändavate karjakasvatusfirmade tegevusega piirkonna piirialadel. Vaidluse ja julgeolekupiirangute tõttu on liikumine ja majanduslik tegevus piiratud: piirkonda patrullivad mõlema riigi piirivalve- ja sõjaväeüksused.
Piiririikide vahelised kontrolli- ja patrulliprotseduurid on muutnud ala tundlikuks: territooriumil võib esineda pingeid ja korraldatud patrullid piiravad tsiviiltegevust, sealhulgas kalastust ja uuringuid.
Mõju mererahandusele ja tulevik
Kori Creeki lahendamata olek mõjutab laiemalt meresektori piirjooni ja riikidevahelisi õigusi (nt territoriaalmeri ja majandusvöönd). Lahendus muudaks selgemaks kalapüügi- ja kaevandusõigused ning võimaldaks paremat koostööd ökosüsteemi kaitsel ja riskide vähendamisel.
On käimas korduvad tehnilised konsultatsioonid ja diplomaatilised läbirääkimised. Lahendi kujundamisel tuleb arvestada nii looduslikke eripärasid (muutuv kanal ja tormilisus) kui ka rahvusvahelise õiguse ja kohalike huvidega, et tagada piirkonna rahu ja jätkusuutlik kasutus.
Vaidlus
Vaidlus seisneb Kutchi ja Sindhi vahelise piirijoone tõlgendamises, nagu see on kujutatud 1914. ja 1925. aasta kaardil. Sel ajal oli see piirkond osa jagamata India Bombay eesistumisperioodist. Pärast India iseseisvumist 1947. aastal sai Sindhist Pakistani osa, samas kui Kutchist sai India osa.
Resolutsioonis, millega piiritleti kahe territooriumi vahelised piirid, lisati oja Sindhi provintsi osaks, määrates seega piiriks oja idakalda. India vaidlustab "rohelise joone" nime all tuntud piiri, väites, et tegemist on soovitusliku joonega, mida tehnilises žargoonis nimetatakse "paelajooneks". India seisukoht on, et piir kulgeb kanali keskel, nagu on kujutatud teisel, 1925. aastal koostatud kaardil ja rakendatud kanali keskel asuvate sammaste paigaldamisega juba 1924. aastal.
India toetab oma seisukohta, viidates rahvusvahelise õiguse Thalwegi doktriinile. See seadus sätestab, et kahe riigi vahelised jõe piirid võib kahe riigi kokkuleppel jagada jõe keskjooksu järgi. Kuigi Pakistan ei vaidlusta 1925. aasta kaarti, väidab ta, et doktriin ei ole antud juhul kohaldatav, kuna see kehtib ainult laevatatavate veekogude kohta, mida Kori Creek ei ole. India lükkab Pakistani seisukoha tagasi, väites, et oja on tõusu ja mõõna ajal laevatatav ning kalatraalerid kasutavad seda merele minekuks. Mitmed läbiviidud kartograafilised uuringud on toetanud India väidet. Pakistani jaoks on veel üks murekoht, et Kori Creek on aastate jooksul oma kulgu oluliselt muutnud. Kui piirijoon piiritletakse (visandatakse) vastavalt Thalwegi põhimõttele, kaotab Pakistan märkimisväärse osa territooriumist, mis ajalooliselt kuulus Sindhi provintsi koosseisu. India seisukoha aktsepteerimine tooks kaasa ka maa/meremaa lõpp-punkti nihkumise mitme kilomeetri võrra Pakistani kahjuks, mis omakorda tooks kaasa mitme tuhande ruutkilomeetri kaotuse ÜRO mereõiguse konventsiooni kohasest majandusvööndist.
Aprillis 1965 aitas sealne vaidlus kaasa 1965. aasta India-Pakistani sõjale, kui India ja Pakistani vahel puhkesid lahingud. Hiljem samal aastal veenis Briti peaminister Harold Wilson mõlemaid riike looma tribunali vaidluse lahendamiseks. Otsus tehti 1968. aastal, mille kohaselt sai Pakistan 10% oma 9000 km² suurusest nõudest.
Vaidlusalune piirkond oli 1999. aastal rahvusvahelise tähelepanu keskmes pärast seda, kui India õhujõudude Mig-21 hävituslennukid tulistasid 10. augustil 1999 Kori Creeki kohal alla Pakistani mereväe Breguet Atlantique'i seirelennuki, mille pardal olnud 16 inimest hukkusid. India väitis, et lennuk oli sattunud tema õhuruumi, mille Pakistani merevägi vaidlustas. (Vt Atlantique'i intsident)
Majanduslikud põhjused
Kuigi Kori Creekil on vähe sõjalist väärtust, on sellest tohutu majanduslik kasu. Suur osa piirkonnast on merepõhja all rikkalikult naftat ja gaasi ning kontroll oja üle mõjutaks oluliselt iga riigi energiapotentsiaali. Kui piirid on kindlaks määratud, aitaks see ka merepiiride kindlaksmääramisel, mis on tõmmatud maismaa võrdluspunktide pikenduseks. Merepiirid aitavad ka määrata majandusvööndite ja mandrilava piire. Vööndid ulatuvad 200 meremiili (370 km) kaugusele ja neid võib kaubanduslikul eesmärgil kasutada.
Samuti takistaks piiritlemine mõlema riigi kalurite tahtmatut ületamist teineteise territooriumile.
Vaidluste lahendamine
Pakistani föderaalvalitsus pretendeerib kogu ojale vastavalt Bombay valitsuse 1914. aasta resolutsiooni punktidele 9 ja 10, mis allkirjastati Sindhi toonase provintsi valitsuse ja Rao Maharaj, endise Kutchi vürstiriigi valitseja vahel. Kuid alates 1969. aastast on kahe riigi vahel peetud kaheksa läbirääkimisvooru, kuid läbimurret ei ole saavutatud. Vaidluse lahendamiseks on astutud järgmisi samme:
- Jaotus
- Piiritlemine
- Demarkatsioon
- Administratsioon
Kuna kumbki pool ei ole andnud järele, on India teinud ettepaneku, et merepiir võiks kõigepealt piiritleda vastavalt mereõiguse tehniliste aspektide (TALOS) sätetele. Pakistan on aga kindlalt keeldunud sellest ettepanekust põhjendusega, et kõigepealt tuleks lahendada vaidlus. Pakistan on teinud ka ettepaneku, et mõlemad pooled pöörduksid rahvusvahelise vahekohtu poole, millest India on kindlalt keeldunud. India on seisukohal, et kõik kahepoolsed vaidlused tuleks lahendada ilma kolmandate osapoolte sekkumiseta.
Sellel kaardil on kujutatud Rann of Kutchis asuv oja.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kori Creek?
V: Kori Creek on loodete poolt tekitatud oja ja mereline piirivaidlus Indias Gujarati Kutchi piirkonna ja Pakistanis Sindhi piirkonnas asuva Kachchhi piirkonna vahel.
K: Kus asub Kori Creek?
V: Kori Creek asub Rann of Kutchi soostikus, Sir Creekist ida pool, mis on samuti India ja Pakistani vahel vaidlusalune.
K: Kes ja millisena pretendeerib Kori Creekile?
V: India väidab, et Kori Creek on osa India Rann of Kutchi soostikust.
K: Millest tuleneb vaidlus Kori Creeki üle?
V: Pikaajaline vaidlus Kori Creeki üle põhineb tegelikul piiritlusel "Kori Creeki suudmest Kori Creeki tipuni ja Kori Creeki tipust ida poole kuni läänepoolse lõpp-punkti määratud jooneni".
Küsimus: Millal üleujutab oja oma kaldad?
V: Juunist septembrini kestva mussooniperioodi ajal ujutab oja oma kaldad üle ja katab ümbritsevad madalad soolased mudakaldad.
K: Milliseid linde võib piirkonnas talvisel hooajal kohata?
V: Talvehooajal on Kori oja ümbruses elutsevad flamingod ja muud rändlinnud.
K: Kas Kori Creek on asustatud?
V: Ei, oja ise asub asustamata sooalal.