Bombay Presidency oli endine Briti India provints. See sai alguse 17. sajandil Briti Ida-India kompanii kaubanduspiirkonnana, kui Portugali valdustes olnud Bombay saared ja lähedal asuv mandrimaa jõudsid Briti kontrolli. Aja jooksul laienes presidendi haldusala märgatavalt ning hõlmas suurt osa Lääne- ja Kesk-Indias, samuti osa Pakistanist ja Araabia poolsaarest. Presidendi keskuseks oli linn Bombay (tänapäeval Mumbai), mis kasvas kiiresti oluliseks sadama-, kaubandus- ja tööstuskeskuseks.

Territoriaalne ulatus ja haldus

Oma suurimas ulatuses koosnes Bombay eesistumisala tänapäeva Gujarati osariigist, Maharashtra osariigi läänepoolsetest kahest kolmandikust, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh piirkondadest, ning India loodeosas asuvast Karnataka osariigist; samuti hõlmas see Pakistani Sindhi provintsi ja Jeemenis asuvat Briti territooriumi Adeni. See koosnes osaliselt piirkondadest, mis olid otse Briti võimu all, ja osaliselt kohalikest või vürstiriikidest, mida valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri alluvuses.

Administratiivselt juhtis presidendit kuberner (Governor), kelle alluvuses olid erinevad divisjonid ja distriktid. Presidendi koosseisu kuulusid nii otsese Briti halduse all olevad alad kui ka iseseisvamaid vürstiriike, mille suhted britidega reguleeriti lepingute ja agentuuride kaudu.

Ajaloopõhik ja tähtsamad muutused

Bombay Presidendi tekkes mängis tähtsat rolli Briti Ida-India kompanii, kes kasutas Bombay sadamat kaubandusbaasina. 19. sajandil kasvas presidendi tähtsus koos raudteede, tee- ja sadamaarendusega ning kolonialismi ajalsete poliitiliste ja majanduslike huvide laiendamisega. Märkimisväärsed sündmused ja muutused olid näiteks:

  • Bombay linna kiire areng sadama- ja tekstiilitööstuse keskuseks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses;
  • Raudteeühenduste rajamine (esimene reisijateühendus India mandril – Bombay–Thane – avati 1853. aastal), mis sidusid presidendi sisemaatriksit ja toetasid kaubandust;
  • Adeni halduslik kuulumine presidendile kuni 1937. aastani, mil Aden eraldati Briti kroonikolooniaks;
  • Sindhi provintsi administratiivne lahknemine Bombay Presidendist 1936. aastal;
  • Briti võimu lõpp ja presidendi territoriaalsete piiride ümberkujundamine India iseseisvumisel 1947. aastal ning sellele järgnenud riiklikud reorganiseeringud India vabariigis (nt Bombay riigi jagunemine 1960. aastal Gujaratiks ja Maharashtra'ks).

Majandus ja ühiskond

Bombay Presidendi majandus põhines kombineeritult põllumajandusel, kaubandusel, sadamategevusel ja tööstusel. Bombayst sai oluline tekstiilitööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse keskus, mis tõi kaasa linnastumise ja uue töölisklassi tekke. Presidendi sadamad vahendasid ekspordi — tekstiili, puuvilla ja muid tooraineid — ning impordi Euroopa kaupadele.

Samuti mõjutasid territoriaalseid ja sotsiaalseid jõude vürstiriikide olemasolu, mille elanikkond, õigussüsteem ja maksukorraldus võisid erineda otsese Briti halduse all olevatest aladest. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse perioodides kogenud suured näljahädad ja majanduskriisid (nt 1876–78 näljahäda) avaldasid laastavat mõju paljudele piirkondadele presidendi piires.

Poliitika, haridus ja kultuur

Bombay Presidency oli mitmekesine kultuuride ja keelte piirkond: seal kohtusid marathi, gudžarati, kannada, sindhi ja muud keeled ning religioossed ja etnilised kogukonnad. Kolonialhõim kaasnes uute haridusasutuste, administratiivsete reformide ning modernse õigus- ja ametiaparaadi loomisega, mis mõjutasid kohalikke ühiskondi ja lõid tingimused poliitilise organiseerumise kujunemiseks – sealhulgas sotsiaalsed liikumised ja rahvuslik ärkamine 20. sajandil.

Lõpp ja pärand

Bombay Presidendi administratiivne kuju kadus peamiselt India iseseisvumise ja sellele järgnenud rahvusvaheliste ja riiklike kujunduste tulemusena. Paljud presidendi ajal rajatud linnad, raudteeliinid, sadamad ja õiguslikud institutsioonid jäid uute riigipiiride, provintside ja osariikide aluseks. Linn Bombay (Mumbai) säilitas oma rolli suure majandus- ja kultuurikeskusena kuni tänapäevani.

Kokkuvõte: Bombay Presidency oli üks suurimaid ja mitmekülgsemaid Briti India haldusüksusi, mille mõju ulatus majandusest ja infrastruktuurist kuni poliitika, kultuuri ja demograafiani. Selle ajalooline pärand on nähtav tänapäeva Lääne- ja Kirde-India geograafias, administratiivses struktuuris ja linnade arengus.