Bombay Presidendi ajalugu ja ülevaade Briti India provintsist
Bombay Presidency oli endine Briti India provints. See sai alguse 17. sajandil Briti Ida-India kompanii kaubanduspiirkonnana, kui Portugali valdustes olnud Bombay saared ja lähedal asuv mandrimaa jõudsid Briti kontrolli. Aja jooksul laienes presidendi haldusala märgatavalt ning hõlmas suurt osa Lääne- ja Kesk-Indias, samuti osa Pakistanist ja Araabia poolsaarest. Presidendi keskuseks oli linn Bombay (tänapäeval Mumbai), mis kasvas kiiresti oluliseks sadama-, kaubandus- ja tööstuskeskuseks.
Territoriaalne ulatus ja haldus
Oma suurimas ulatuses koosnes Bombay eesistumisala tänapäeva Gujarati osariigist, Maharashtra osariigi läänepoolsetest kahest kolmandikust, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh piirkondadest, ning India loodeosas asuvast Karnataka osariigist; samuti hõlmas see Pakistani Sindhi provintsi ja Jeemenis asuvat Briti territooriumi Adeni. See koosnes osaliselt piirkondadest, mis olid otse Briti võimu all, ja osaliselt kohalikest või vürstiriikidest, mida valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri alluvuses.
Administratiivselt juhtis presidendit kuberner (Governor), kelle alluvuses olid erinevad divisjonid ja distriktid. Presidendi koosseisu kuulusid nii otsese Briti halduse all olevad alad kui ka iseseisvamaid vürstiriike, mille suhted britidega reguleeriti lepingute ja agentuuride kaudu.
Ajaloopõhik ja tähtsamad muutused
Bombay Presidendi tekkes mängis tähtsat rolli Briti Ida-India kompanii, kes kasutas Bombay sadamat kaubandusbaasina. 19. sajandil kasvas presidendi tähtsus koos raudteede, tee- ja sadamaarendusega ning kolonialismi ajalsete poliitiliste ja majanduslike huvide laiendamisega. Märkimisväärsed sündmused ja muutused olid näiteks:
- Bombay linna kiire areng sadama- ja tekstiilitööstuse keskuseks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses;
- Raudteeühenduste rajamine (esimene reisijateühendus India mandril – Bombay–Thane – avati 1853. aastal), mis sidusid presidendi sisemaatriksit ja toetasid kaubandust;
- Adeni halduslik kuulumine presidendile kuni 1937. aastani, mil Aden eraldati Briti kroonikolooniaks;
- Sindhi provintsi administratiivne lahknemine Bombay Presidendist 1936. aastal;
- Briti võimu lõpp ja presidendi territoriaalsete piiride ümberkujundamine India iseseisvumisel 1947. aastal ning sellele järgnenud riiklikud reorganiseeringud India vabariigis (nt Bombay riigi jagunemine 1960. aastal Gujaratiks ja Maharashtra'ks).
Majandus ja ühiskond
Bombay Presidendi majandus põhines kombineeritult põllumajandusel, kaubandusel, sadamategevusel ja tööstusel. Bombayst sai oluline tekstiilitööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse keskus, mis tõi kaasa linnastumise ja uue töölisklassi tekke. Presidendi sadamad vahendasid ekspordi — tekstiili, puuvilla ja muid tooraineid — ning impordi Euroopa kaupadele.
Samuti mõjutasid territoriaalseid ja sotsiaalseid jõude vürstiriikide olemasolu, mille elanikkond, õigussüsteem ja maksukorraldus võisid erineda otsese Briti halduse all olevatest aladest. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse perioodides kogenud suured näljahädad ja majanduskriisid (nt 1876–78 näljahäda) avaldasid laastavat mõju paljudele piirkondadele presidendi piires.
Poliitika, haridus ja kultuur
Bombay Presidency oli mitmekesine kultuuride ja keelte piirkond: seal kohtusid marathi, gudžarati, kannada, sindhi ja muud keeled ning religioossed ja etnilised kogukonnad. Kolonialhõim kaasnes uute haridusasutuste, administratiivsete reformide ning modernse õigus- ja ametiaparaadi loomisega, mis mõjutasid kohalikke ühiskondi ja lõid tingimused poliitilise organiseerumise kujunemiseks – sealhulgas sotsiaalsed liikumised ja rahvuslik ärkamine 20. sajandil.
Lõpp ja pärand
Bombay Presidendi administratiivne kuju kadus peamiselt India iseseisvumise ja sellele järgnenud rahvusvaheliste ja riiklike kujunduste tulemusena. Paljud presidendi ajal rajatud linnad, raudteeliinid, sadamad ja õiguslikud institutsioonid jäid uute riigipiiride, provintside ja osariikide aluseks. Linn Bombay (Mumbai) säilitas oma rolli suure majandus- ja kultuurikeskusena kuni tänapäevani.
Kokkuvõte: Bombay Presidency oli üks suurimaid ja mitmekülgsemaid Briti India haldusüksusi, mille mõju ulatus majandusest ja infrastruktuurist kuni poliitika, kultuuri ja demograafiani. Selle ajalooline pärand on nähtav tänapäeva Lääne- ja Kirde-India geograafias, administratiivses struktuuris ja linnade arengus.
Bombay Presidency 1909. aastal, lõunaosa
Bombay Presidency 1909. aastal, põhjaosa
Varajane ajalugu
Esimene Briti asula Bombay eesistujariigis oli 1618. aastal, kui Ida-India kompanii asutas Suratis tehase. Britid olid kaitstud mogulite keisri Jahangiri hartaga. Bombay oli sel ajal Portugali kontrolli all. 1661. aastal anti Bombay Briti valitsusele osana Braganza Katariina kaasavarast, kui ta abiellus Inglismaa Karl II-ga. Aastal 1668 anti Bombay Ida-India kompaniile 10 naelsterlingi suuruse aastamaksu eest. 1687. aastal sai Bombayst kompanii India territooriumide pealinn. Kuid 1753. aastal oli Calcutta Bombay valitsuse alluvuses.
Laiendus
18. sajandil kasvas Maratha impeerium kiiresti, vallutades Konkani ja suure osa Ida-Gudžarati mogulite impeeriumist. Lääne-Gudžaratis, sealhulgas Kathiawaris ja Kutchis, võimaldas nõrgenev mogulite kontroll paljudel kohalikel valitsejatel iseseisvuda. Esimene lahing brittide ja marathade vahel oli esimene Anglo-Maratha sõda, mis algas 1774. aastal ja lõppes 1782. aasta Salbai lepinguga. Leping tähendas, et Bombay saare kõrval asuv Salsette saar anti brittidele. Britid võtsid Surati üle 1800. aastal. Briti territoorium muutus suuremaks teises Anglo-Maratha sõjas, mis lõppes 1803. aastal.1803. aastal kuulusid Bombay eesistumisse ainult Salsette, sadama saared (alates 1774. aastast), Surat ja Bankot (alates 1756. aastast); kuid 1803. ja 1827. aastal laienes eesistumine veelgi. Gujarati piirkonnad võeti 1805. aastal Bombay valitsuse kätte ja 1818. aastal muudeti need suuremaks. Väikesed Kathiawari ja Mahikantha osariigid korraldati Briti kontrolli all olevateks vürstiriikideks aastatel 1807-1820.
Pärast 1857. aasta ülestõusu lõppes Briti Ida-India kompanii valitsemine ja India läks otse Briti valitsuse kontrolli alla. 1932. aastal eraldati Aden Bombayst ja tehti eraldi provintsiks ning Sind sai 1. aprillil 1936 eraldi provintsiks.
Inimesed
Bombay Presidency'is oli suur ja mitmekesine elanikkond. aasta rahvaloendus andis kokku 25 468 209 inimest. Religiooni järgi oli elanikkond 19 916 438 hindu, 4 567 295 moslemit, 535 950 džaini, 78 552 zoroastristlikku ja umbes 200 000 kristlast.Sindhis oli islam olnud peamine religioon alates araabia vallutusest 8. sajandil. Gujarati peamine religioon on hinduism, kuigi moslemi kuningriigid on jätnud oma mõju paljudesse provintsi osadesse. Dekkaan on maratšide kodumaa, kes moodustasid 30% elanikkonnast. Konkanis oli portugallaste valitsemise tõttu erinevaid kristlikke kaste.
Eesistujariigi peamised keeled olid Sindhi Sindhis, Kutchi Kutchis, Gujarati ja Hindustani Gujaratis, Marathi Thanas ja keskosas, Gujarati ja Marathi Khandeshis ning Marathi ja Kannada lõunapoolses rajoonis. Samuti olid olemas bhili (120 000) ja mustlaste (30 000) dialektid.
Pärast iseseisvumist
1947. aastal sai Bombay provintsist osa taasiseseisvunud Indiast ja Sindhi provintsist osa Pakistanist. 1950. aastal reorganiseeriti Bombay provints Bombay osariigiks, mis hõlmas vürstiriike.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bombay Presidency?
V: Bombay Presidency oli endine Briti India provints.
K: Kuidas algas Bombay eesistumine?
V: Bombay Presidency sai alguse 17. sajandil Briti Ida-India kompanii kaubanduspunkidena.
K: Milliseid territooriume hõlmas Bombay Presidency oma suurimas ulatuses?
V: Bombay Presidency hõlmas suurt osa Lääne- ja Kesk-Indias, samuti osa Pakistanist ja Araabia poolsaarest. Oma suurimas ulatuses hõlmas see tänapäeva Gujarati osariiki, Maharashtra osariigi läänepoolsed kaks kolmandikku, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh, ning India loodeosa Karnataka osariiki; samuti hõlmas see Pakistani Sindhi provintsi ja Jeemenis asuva Briti territooriumi Adeni.
Küsimus: Millest koosnes Bombay eesistujariik?
V: Bombay Presidency koosnes osaliselt piirkondadest, mis olid otse Briti võimu all, ja osaliselt kohalikest või vürstiriikidest, mida valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri alluvuses.
K: Kes valitses Bombay eesistumisperioodi kohalikke või vürstlikke osariike?
V: Bombay eesistumise kohalikke või vürstlikke osariike valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri juhtimise all.
K: Millised Maharashtra osariigi piirkonnad kuulusid Bombay eesistumisse?
V: Maharashtra osariigi läänepoolsed kaks kolmandikku, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh, kuulusid Bombay eesistumisse.
K: Millised muud territooriumid kuulusid Bombay eesistumisse?
V: Bombay eesistumise alla kuulus ka suur osa Lääne- ja Kesk-Indias, osa Pakistanist ja Briti territoorium Adeni Jeemenis.
