Bombay Presidency
Bombay Presidency oli endine Briti India provints. See sai alguse 17. sajandil Briti Ida-India kompanii kaubanduspiirkonnana, kuid hiljem laienes ja hõlmas suurt osa Lääne- ja Kesk-Indias, samuti osa Pakistanist ja Araabia poolsaarest.
Oma suurimas ulatuses koosnes Bombay eesistumisala tänapäeva Gujarati osariigist, Maharashtra osariigi läänepoolsetest kahest kolmandikust, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh piirkondadest, ning India loodeosas asuvast Karnataka osariigist; samuti hõlmas see Pakistani Sindhi provintsi ja Jeemenis asuvat Briti territooriumi Adeni. See koosnes osaliselt piirkondadest, mis olid otse Briti võimu all, ja osaliselt kohalikest või vürstiriikidest, mida valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri alluvuses.
Bombay Presidency 1909. aastal, lõunaosa
Bombay Presidency 1909. aastal, põhjaosa
Varajane ajalugu
Esimene Briti asula Bombay eesistujariigis oli 1618. aastal, kui Ida-India kompanii asutas Suratis tehase. Britid olid kaitstud mogulite keisri Jahangiri hartaga. Bombay oli sel ajal Portugali kontrolli all. 1661. aastal anti Bombay Briti valitsusele osana Braganza Katariina kaasavarast, kui ta abiellus Inglismaa Karl II-ga. Aastal 1668 anti Bombay Ida-India kompaniile 10 naelsterlingi suuruse aastamaksu eest. 1687. aastal sai Bombayst kompanii India territooriumide pealinn. Kuid 1753. aastal oli Calcutta Bombay valitsuse alluvuses.
Laiendus
18. sajandil kasvas Maratha impeerium kiiresti, vallutades Konkani ja suure osa Ida-Gudžarati mogulite impeeriumist. Lääne-Gudžaratis, sealhulgas Kathiawaris ja Kutchis, võimaldas nõrgenev mogulite kontroll paljudel kohalikel valitsejatel iseseisvuda. Esimene lahing brittide ja marathade vahel oli esimene Anglo-Maratha sõda, mis algas 1774. aastal ja lõppes 1782. aasta Salbai lepinguga. Leping tähendas, et Bombay saare kõrval asuv Salsette saar anti brittidele. Britid võtsid Surati üle 1800. aastal. Briti territoorium muutus suuremaks teises Anglo-Maratha sõjas, mis lõppes 1803. aastal.1803. aastal kuulusid Bombay eesistumisse ainult Salsette, sadama saared (alates 1774. aastast), Surat ja Bankot (alates 1756. aastast); kuid 1803. ja 1827. aastal laienes eesistumine veelgi. Gujarati piirkonnad võeti 1805. aastal Bombay valitsuse kätte ja 1818. aastal muudeti need suuremaks. Väikesed Kathiawari ja Mahikantha osariigid korraldati Briti kontrolli all olevateks vürstiriikideks aastatel 1807-1820.
Pärast 1857. aasta ülestõusu lõppes Briti Ida-India kompanii valitsemine ja India läks otse Briti valitsuse kontrolli alla. 1932. aastal eraldati Aden Bombayst ja tehti eraldi provintsiks ning Sind sai 1. aprillil 1936 eraldi provintsiks.
Inimesed
Bombay Presidency'is oli suur ja mitmekesine elanikkond. aasta rahvaloendus andis kokku 25 468 209 inimest. Religiooni järgi oli elanikkond 19 916 438 hindu, 4 567 295 moslemit, 535 950 džaini, 78 552 zoroastristlikku ja umbes 200 000 kristlast.Sindhis oli islam olnud peamine religioon alates araabia vallutusest 8. sajandil. Gujarati peamine religioon on hinduism, kuigi moslemi kuningriigid on jätnud oma mõju paljudesse provintsi osadesse. Dekkaan on maratšide kodumaa, kes moodustasid 30% elanikkonnast. Konkanis oli portugallaste valitsemise tõttu erinevaid kristlikke kaste.
Eesistujariigi peamised keeled olid Sindhi Sindhis, Kutchi Kutchis, Gujarati ja Hindustani Gujaratis, Marathi Thanas ja keskosas, Gujarati ja Marathi Khandeshis ning Marathi ja Kannada lõunapoolses rajoonis. Samuti olid olemas bhili (120 000) ja mustlaste (30 000) dialektid.
Pärast iseseisvumist
1947. aastal sai Bombay provintsist osa taasiseseisvunud Indiast ja Sindhi provintsist osa Pakistanist. 1950. aastal reorganiseeriti Bombay provints Bombay osariigiks, mis hõlmas vürstiriike.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bombay Presidency?
V: Bombay Presidency oli endine Briti India provints.
K: Kuidas algas Bombay eesistumine?
V: Bombay Presidency sai alguse 17. sajandil Briti Ida-India kompanii kaubanduspunkidena.
K: Milliseid territooriume hõlmas Bombay Presidency oma suurimas ulatuses?
V: Bombay Presidency hõlmas suurt osa Lääne- ja Kesk-Indias, samuti osa Pakistanist ja Araabia poolsaarest. Oma suurimas ulatuses hõlmas see tänapäeva Gujarati osariiki, Maharashtra osariigi läänepoolsed kaks kolmandikku, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh, ning India loodeosa Karnataka osariiki; samuti hõlmas see Pakistani Sindhi provintsi ja Jeemenis asuva Briti territooriumi Adeni.
Küsimus: Millest koosnes Bombay eesistujariik?
V: Bombay Presidency koosnes osaliselt piirkondadest, mis olid otse Briti võimu all, ja osaliselt kohalikest või vürstiriikidest, mida valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri alluvuses.
K: Kes valitses Bombay eesistumisperioodi kohalikke või vürstlikke osariike?
V: Bombay eesistumise kohalikke või vürstlikke osariike valitsesid kohalikud valitsejad kuberneri juhtimise all.
K: Millised Maharashtra osariigi piirkonnad kuulusid Bombay eesistumisse?
V: Maharashtra osariigi läänepoolsed kaks kolmandikku, sealhulgas Konkan, Desh ja Kandesh, kuulusid Bombay eesistumisse.
K: Millised muud territooriumid kuulusid Bombay eesistumisse?
V: Bombay eesistumise alla kuulus ka suur osa Lääne- ja Kesk-Indias, osa Pakistanist ja Briti territoorium Adeni Jeemenis.
