Krazy Kat — George Herrimani sürrealistlik Ameerika koomiks (1913–1944)
Krazy Kat — George Herrimani sürrealistlik ja poeetiline Ameerika koomiks (1913–1944): legendaarne armukolmnurk, visuaalne innovatsioon ja ajatu kultuuripärand.
Krazy Kat on koomiks, mille lõi kommentaaride ja visuaalse eksperimendi järgi tuntud karikaturist George Herriman. See ilmus igapäevaselt ajalehtedes ajavahemikus 1913–1944 ja tegi seda esmalt New York Evening Journal'is. Omanik William Randolph Hearst oli kogu stripi ilmumise aja trükisõbra ja toetusallikas.
Krazy Kat'i tegelased tulid esile teisest Herrimani striimist, "Dingbat Family"'ist — sealt pärineb ka nimi "Krazy Kat", mida hiir kasutas kassi kirjeldamiseks. Stripi fantaasiamaailm paikneb Herrimani kujuteldavas puhke- ja metsikumaalises Coconino County's Arizonas, kus maastikud ja taustad muutuvad sageli sürrealistlikeks ja maalilisteks vaadeteks. Krazy Kat ühendab ulmelise sürrealismi, mängulise süütuse ja poeetilise, isikupärase keelekasutuse — nii visuaalselt kui verbaalselt —, mis eristas seda paljudest tol ajal ilmuvatest koomiksitest.
Peategelased ja korduv motiiv
Stripi keskmes on omapärane armukolmnurk: lihtsameelne ja muretu kass Krazy, terane Ignatz hiir ja korrakaitseametnik, politseikoer Offissa Bull Pupp. Ignatz viskab sagedasti telliseid Krazy pea pihta — tema tegevust nähakse sarjas kui vaenulikku ja provotseerivat — kuid Krazy tõlgendab tellist viskamist kui armastuse märki ning vastab tihti tänulike ja romantiliste väljenditega (näiteks "Li'l dollink, allus f'etful"). Offissa Pupp püüab Ignatzi peatada ja teda kinni pidada, mis loob sarja korduva ja humoorika dünaamika: vägivalla, väärarvamuste ja armastuse segunemise.
Stiil ja kõnekas vorm
Herrimani töö oli eriline mitmel põhjusel:
- Visuaalne katsetus: ta mängis paneelipaigutuse, taustade ja perspektiiviga, luues kohati akvarellilaadseid, muutuvaid maastikke, mis loovad sürrealistliku meeleolu.
- Keel ja dialekt: stripis kasutatakse mänglevat, kohati fragmentaarset ja eksperimentaalset keelekasutust; Herrimani sõnakasutus ja kõnekujundid andsid tööle poeetilise, unenäolise tooni.
- Humoorikas paradoks: korduv žest — telliskivi Kui armastuse märk — on nii vägivalla- kui ka romantikakood, mis muudab stripi moraalsete ja emotsionaalsete tasandite rikkaiks.
Vastuvõtt, kriitika ja mõju
Herrimani visuaalne ja verbaalne loovus tõstis Krazy Kat kiiresti intellektuaalsema lugejaskonna tähelepanu. Kriitik Gilbert Seldes pidas 1924. aastal strippi üheks olulisemaks Ameerika kunstiliseks saavutuseks, nimetades seda "kõige lõbusamaks ja fantastilisemaks ja rahuldavamaks kunstiteoseks, mida Ameerikas tänapäeval toodetakse". Luuletaja E. E. Cummings imetles Herrimani ja kirjutas sissejuhatuse stripi esimesele raamatukogumikule. Hoolimata kriitilisest tunnustusest oli Krazy Kat oma esialgsel ilmal-ajastul pigem tagasihoidliku lugejaskonnaga, kuid see avaldas suurt mõju paljudele hilisemale karikaturistidele ja visuaalkunstnikele.
Pärand ja järeltöötlus
Krazy Kat on jätnud püsiva jälje koomiksi arengusse: paljud kaasaegsed stripi- ja graafilise romaani autorid on tunnistanud Herrimani mõju oma visuaalsele keelele ja narratiivile. Stripi keerukas lihtsus, eksperimentaalsus ja poeetiline alus on inspireerinud nii koomiksitegijaid kui ka universitaarseid uurijaid. Stripi motiivid ja kujundid on ilmunud ümbertrükina ja kogumikena ning sarja näitused ja teaduslikud uurimused aitavad hoida selle mälestust ja mõjuahelat elavana tänapäeval.
Ressursid ja kättesaadavus
Kuigi originaalstripi perioodika väljaanne lõppes 1944. aastal, on huvilistel võimalik leida Krazy Kat valik- ja kogumikväljaandeid, reproduktsioone ning uurimusteoseid, mis käsitlevad Herrimani loomingut, stiili ja sotsiaalset konteksti. Samuti on sarjast tehtud kohandusi ja inspireeritud teoseid teistes meediumites ning see on olnud esil mitmetel koomiksi- ja kunstinäitustel.
Pühapäevane lehekülg
Küsimused ja vastused
K: Kes lõi koomiksi Krazy Kat?
V: Koomiksitripi Krazy Kat lõi karikaturist George Herriman.
K: Millal Krazy Kat esimest korda ilmus?
V: Krazy Kat ilmus esimest korda igapäevaselt ajalehtedes aastatel 1913-1944. Esimest korda ilmus see New York Evening Journal'is.
Küsimus: Milline fraas pärineb ühest teisest Herrimani stripiartiklist?
V: Väljend "Krazy Kat" pärineb ühest teisest Herrimani striimist nimega "The Dingbat Family". See oli hiireviu kirjeldus kassist.
K: Kus on Krazy Kat'i tegevuspaigad?
V: Krazy Kat'i tegevuspaigaks on Herrimani puhkekodu Coconino maakonnas Arizonas.
K: Milline on Ignatzi hiire, Offissa Bull Pupp ja Krazy Cati suhe?
V: Ignatz Mouse põlgab Krazy Cat'i ja viskab talle telliseid pähe, mida ta tõlgendab kiindumuse märgina. Offissa Bull Pupp on Coconino maakonna korrakaitseametnik, kes püüab Ignatzi telliskivide viskamise plaane segada, pannes ta vangi.
K: Kuidas reageerisid intellektuaalid sellele koomiksile?
V: Intellektuaalid kiitsid seda koomiksit selle üksikasjaliku iseloomustuse ning visuaalse ja verbaalse loovuse eest, käsitledes seda "tõsise" kunstina. Kriitik Gilbert Seldes kirjutas sellest 1924. aastal pikemalt, nimetades seda "kõige lõbusamaks ja fantastilisemaks ja rahuldavamaks kunstiteoseks, mida Ameerikas tänapäeval toodetakse". Luuletaja E. E Cummings imetles Herrimanit nii väga, et kirjutas sissejuhatuse selle esimesele kogumikule raamatuna.
K: Kui edukas oli see koomiks oma algse ilmumise ajal?
V: Kuigi intellektuaalid kiitsid Krazy Kat'i, oli selle esialgne edu tagasihoidlik, kuid aja jooksul on see saavutanud rohkem tunnustust, sest paljud kaasaegsed karikaturistid nimetavad seda oma töödele suureks mõjutajaks.
Otsige