Rügemendi tütar – Donizetti koomiline ooper ja kuulus tenoraaria
Rügemendi tütar (prantsuse keeles "La fille du régiment") on koomiline ooper kahes vaatuses. Prantsuse libreto kirjutasid Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges ja Jean-François Bayard. Muusika on komponeerinud Gaetano Donizetti. Ooper on kuulus tenori aaria "Ah! mes amis, quel jour de fête!" poolest. Selles on üheksa kõrget C-d. Ooperit esietendati 11. veebruaril 1840 Pariisi Opéra-Comique'i poolt Salle de la Bourse'is. Metropolitan Opera esitas seda 1902/03. aastal. Marie roll oli Jenny Lindi lemmikosa.
Süžee lühikokkuvõte
Ooperi keskmes on noor tüdruk Marie, kes on üles kasvatatud sõdurite poolt nagu „rügemendi tütar“. Ta on elav, julge ja armastatud kogu rügemendi seas. Kui noor Tonio, keda köidab Marie, rühmaga liitub, avaldab ta oma armastuse lauluga — seejärel järgneb kuulus tenori aaria. Konflikti tekitab Marquise de Berkenfieldi saabumine: selgub, et Marie on tema sugulane ning Marquise tahab tütre „korralikuks“ kasvatamiseks talle uue elu korraldada. Ooper lõpeb komöödialiku ja õnneliku lahendusega, kus armastus ja sõpruse side rügemendi ja Marie vahel jääb tähtsaks elemendiks.
Peamised rollid ja häälte tüüp
- Marie — sopran (nooruslik, sageli coloratura-sooritus nõudvamaid hetki)
- Tonio — tenor (kuulus oma virtuoosse ja kõrge registreeriga aaria poolest)
- Sergent Sulpice — bass või bariton (komöödialine ja inimsõbralik juhtfiguur)
- Marquise de Berkenfield — mezzosopran või sopran (sotsiaalne kontrast rügemendi lihtsusele)
Muusika ja kuulus aaria
Donizetti stiil kuulub bel canto traditsiooni — muusika rõhutab vokaalilist ilu, selget fraasivõttu ja virtuoossust. Ooperis on lisaks tenoraariale ka värvikad ansamblid, koomilised stseenid ja kontrastsed solistlikud numbrid. Tenori aaria "Ah! mes amis, quel jour de fête!" on tekkinud kui üks ooperirepertuaari suurimaid show‑palasid: selles on mitu korduvat kõrget C‑nooti (kuulsa traditsiooni järgi kuni üheksa kõrget C‑d), mis nõuavad tugevat, pingutuseta tehnikat ning sageli publikut kaasavat esitust. Aariat on oma repertuaari lisanud paljud maailmakuulsad tenorsolistid, viimaste hulgas on tuntud esitused näiteks Luciano Pavarotti ja Juan Diego Flórezilt.
Lavastused ja ajalooline tähendus
Esietendus 1840. aastal Opéra‑Comique laval tõi ooperile kiiresti populaarsuse tänu oma naljakale stiilile ja meloodilisele muusikale. Teos on olnud püsiv osa rahvusvahelisest ooperirepertuaarist: seda mängitakse peamiselt prantsuse keeles, aga on kopeeritud ja tõlgitud ka teistesse keeltesse. Marie rolli on ajalooliselt hinnanud ja mänginud paljud tähesopranid; Jenny Lindile, kelle nimi juba algtekstis mainitud, kuulus see osa eriti armsaks.
Moodsad tõlgendused ja esituste praktilisus
Kaasaegsed lavastused liiguvad alates traditsioonilisest 19. sajandi sõjaväe‑aegsetest kujutustest kuni modernse ja mängulise tõlgenduseni, kus rõhk pannakse koomikale ja karakteritevahelisele dünaamikale. Rollid nõuavad nii näitlemisoskust kui vokaalset paindlikkust: Mariele sobib särav coloratura, Toniole aga tugev ja elastne tenorhääl, mis suudab astuda kõrgetesse registritesse ilma häältepõhja ülekoormamata.
Miks see ooper on oluline
Rügemendi tütar on tähtis seepärast, et ühendab bel canto vokaaltehnika, kergemeelse komöödia ja meeldejäävad meloodiad. See annab solistidele võimaluse näidata nii vokaalset virtuoossust kui karakterinäitlemist ning on publikule armastatud oma elava rütmi ja rõõmsameelse meeleolu tõttu. Ooperi populaarseim osa — tenori aaria kõrgete C‑dega — on saanud iseseisvaks esituspalaks ja sageli kava tõmbenumbriks.
Gaetano Donizatti
Rollid
- Marie, vivandière - koloratuursopran
- Tonio, noor tiroolane - tenor
- Sergeant Sulpice - bass
- Birkenfeldi markiis - alt
- Hortensius, lihttööline - bass
- Korrapidaja - bass
- Talupoeg - tenor
- Krakenthorpi hertsoginna - kõnekas roll
- Notar - suuline roll
- Prantsuse sõdurid, tiroolased, hertsoginna teenrid
Lugu
|
|
| ||||
| Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. | |||||
1. akt
Berkenfeldi markii ja tema sulane Hortensius on teel Austriasse. Nad peatuvad oma teekonnal, sest on puhkenud kaklus. Markiis saab teada, et Prantsuse väed on taandunud. Ta kommenteerib prantslaste ebaviisakat käitumist ("Pour une femme de mon nom"). 21. rügemendi seersant Sulpice kinnitab kõigile, et tema mehed taastavad rahu ja korra. Temaga liitub rügemendi "tütar" Marie. Ta on orvuks jäänud ja sõdurid on ta adopteerinud. Sulpice küsitleb teda noore mehe kohta, kellega teda on nähtud. Ta seletab, et tegemist on Tonio, tiroollasega, kes kunagi päästis tema elu. 21. väeosa saabub koos vangiga. See on Tonio. Ta on Marie't otsinud. Ta astub tema päästmiseks sisse. Ta teeb oma uutele sõpradele röstsai ja Marie laulab rügemendi laulu ("Chacun le sait"). Tonio saab käsu järgida sõdureid. Ta põgeneb ja pöördub tagasi, et Marie'le oma armastust kuulutada. Sulpice üllatab neid. Marie peab Tonio ees tunnistama, et ta saab abielluda ainult 21. sõduriga.
Markiis palub Sulpice'ile eskordi oma lossi. Kui Sulpice kuuleb Berkenfeldi nime, meenub talle kiri, mille ta leidis noore Marie lähedalt lahinguväljalt. Markiisitar tunnistab peagi, et ta tundis tüdruku isa. Ta ütleb, et Marie on tema õe ammu kadunud tütar. Laps oli jäetud markiisi hoole alla, kuid oli kadunud. Tüdruk on šokeeritud tüdruku karmidest kommetest. Ta otsustab võtta vennatütre oma lossi ja anda talle korraliku hariduse. Tonio on end kirja pannud, et ta saaks Mariega abielluda ("Ah, mes amis"). Marie peab aga lahkuma nii oma rügemendist kui ka mehest, keda ta armastab ("Il faut partir").
2. akt
Markiis on korraldanud abielu Marie ja Krakenthorpi hertsogi vahel. Markiisi lossis taastub Sulpice vigastusest. Ta peaks aitama markiisi plaanide elluviimisel. Markiis annab Marie'le laulutundi. Marie libistab Sulpice'i julgustusel sisse laule rügemendi laulu fraasid. Markiisil läheb meelest (Trio: "Le jour naissait dans la bocage").
Marie jääb üksi. Ta arvab, et raha ja positsioon on mõttetud ("Par le rang et l'opulence"). Ta kuuleb eemalt sõdureid marssimas. Ta on rõõmus, kui kogu rügement siseneb tuppa. Ta juhatab neid laulma patriootilist austusavaldust ("Salut à la France"). Marie saab taas kokku Tonio'ga. Tonio palub Marie kätt. Markiisit ei liiguta noore mehe avaldus, et Marie on kogu tema elu ("Pour me rapprocher de Marie"). Ta ütleb, et tema vennatütar on kihlatud teise mehega. Ta lükkab Tonio tagasi. Markiisitar ja Sulpice jäävad üksi. Ta tunnistab tõtt: Marie on tema ebaseaduslik tütar. Ta hülgas Marie juba ammu, kartes sotsiaalset häbi.
Hortensius teatab pulmapeo saabumisest. Seda juhib peigmehe ema, Krakenthorpi hertsoginna. Marie keeldub oma toast väljumast. Sulpice ütleb talle, et markii on tema ema. Üllatunud tüdruk ütleb, et ta ei saa minna vastuollu oma ema sooviga. Ta nõustub abielluma mehega, keda ta ei armasta. Ta on just allkirjastamas abielulepingut, kui 21. sõdurid Tonio juhtimisel tormavad sisse, et päästa oma "tütart". Külalised on kohkunud, kui kuulevad, et Marie oli sööklatüdruk. Nad muudavad oma arvamust, kui Marie ütleb neile, et ta ei saa kunagi tagasi maksta võlga, mille ta sõduritele võlgneb. Markiis on oma tütre heast südamest nii liigutatud, et annab talle loa abielluda Tonio'ga. Kõik ühinevad viimases "Salut à la France".
Küsimused ja vastused
K: Mis on "Rügemendi tütar"?
V: "Rügemendi tütar" on koomiline ooper kahes vaatuses.
K: Kes kirjutas "Rügemendi tütre" libreto?
V: "Rügemendi tütre" libreto kirjutasid Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges ja Jean-François Bayard.
K: Kes kirjutas "Rügemendi tütre" muusika?
V: "Rügemendi tütre" muusika kirjutas Gaetano Donizetti.
Küsimus: Milline on kuulus tenori aaria filmis "Rügemendi tütar"?
V: Kuulus tenori aaria filmis "Rügemendi tütar" on "Ah! mes amis, quel jour de fête!".
K: Mitu kõrget C-d esineb laulus "Ah! mes amis, quel jour de fête!"?
V: "Ah! mes amis, quel jour de fête!" sisaldab üheksa kõrget C-d.
K: Millal esietendus "Rügemendi tütar" esmakordselt?
V: "Rügemendi tütar" esietendus esmakordselt 11. veebruaril 1840 Pariisi Opéra-Comique'i poolt Salle de la Bourse'is.
K: Kellele Marie roll meeldis?
V: Marie roll "Rügemendi tütre" oli Jenny Lindi lemmik.
