Bieli järv (ka Bienne'i järv) on Šveitsi Berni kantoni suurim järv. Järve pikkus on umbes 15 kilomeetrit ja laius kuni 4,1 kilomeetrit, pindala ligikaudu 40 ruutkilomeetrit (15 ruut mi). Maksimaalne sügavus on ligikaudu 74 meetrit (243 jalga) ning järv asub 429 meetri kõrgusel merepinnast. Järve kallastel asuvad mitmed asulad ja veinitootmisega tegelevaid külasid, mille elanikud kasutavad tihti nii saksa- kui prantsuskeelset nimetust (Biel / Bienne).

Geograafia ja hüdroloogia

Bieli järv kuulub koos Morati järve ja Neuchâteli järvega piirkonda, mida tihti nimetatakse Jura kolme suure järve hulka (Jura piirkonnas.) Järvele suubub kaks suuremat joogvoolu: Suze ja Aare. Suze on Bieli jõe- ja ojaühenduse peamine vool, olles Bieli ainuke jõesihte, samal ajal kui Aare on üks Šveitsi pikemaid jõgesid (Aare). Aare suunati 1878. aastal osaliselt ümber, mis mõjutas vee taset ja ümbruse äravoolu. Järv on osa laiemast veesüsteemist ja mängib tähtsat rolli kohalikes niiskus- ja loodussüsteemides.

Viinamarjakasvatus ja vein

Viinamarjaistandused asuvad peamiselt järve päikesepoolsel kallakul, kus kagusuunalised küngastikud annavad head kasvutingimused. Järv ise aitab luua tasakaalustatud kliima, pehmendades öökülmade riski ja pikendades vegetatsiooniperioodi. Mullad selles piirkonnas on sageli väga lubjarikkad, mis on soodne tingimus mitmele veiniviinamarjasordile.

Regioonis on umbes 220 hektarit (540 aakrit) viinamarjaistandusi. Peamised sordid ja kohalikud eripärad:

  • Chasselas (traditsiooniliselt levinud valge sort)
  • Pinot gris
  • Pinot blanc
  • Chardonnay
  • Pinot noir (punane sort, mille osakaal kasvab)

Umbes 80 viinamarjakasvatajat hoolitseb nende istanduste eest. Paljud tootjad on perefirmad ning vein müüakse sageli otse veinikeldritest või kohalikelt laatadelt. Traditsiooniliselt on piirkonnas toodetud peamiselt valgeid veine, kuid viimastel aastakümnetel on sagenenud ka punaste veinide tootmine (punaseid veine).

Ajalugu

Viinamarjakasvatus Bieli järve piirkonnas ulatub tagasi vähemalt Rooma ajani — arheoloogilised väljakaevamised on näidanud veini hoidmiseks ja transportimiseks kasutatud amforaid. 1933. aastal kehtestatud ehituspiirangud viinamarjaistanduste aladel aitasid säilitada künklikke istandusi ja maastiku karakterit, vähendades nende ümberkujundamist ja laialdast ehitamist.

Turism ja vaba aeg

Bieli järv on populaarne turismisihtkoht nii kohalike kui väliskülaliste seas. Järv ja ümbrus pakuvad mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi:

  • Paadireisid ja regulaarne laevaühendus järve peal
  • Rattateed ja matkarajad ümber järve ning viinamarjaistanduste vahel
  • Veini- ja maitsepäevad, veinikelderite külastused ning degusteerimised
  • Kalapüük, veespordid ja supelrannad soojemal ajal
  • Looduskaitsealad ja linnuvaatlus lähikonnas

Lisaks loodus- ja veiniturismile on piirkond tuntud oma kultuuripärandi ja käsitööliste (nt kellatööstus Biel/Bienne piirkonnas) poolest. Hooldatud matkarajad, kohalikud turud ja aastaringne sündmuste kalender teevad Bieli järvest mitmekülgse puhkusepiirkonna.

Kokkuvõttes on Bieli järv oluline nii looduslikult kui majanduslikult: see ühendab hüdroloogilise tähtsuse, ajaloolise viinamarjakasvatuse traditsiooni ja kaasaegse turismi ning pakub mitmesuguseid võimalusi looduse ja kultuuri kogemiseks.