Bieli ehk Bienne'i järv — Berni kantoni suurim järv ja viinapiirkond
Bieli (Bienne) järv — Berni kantoni suurim järv ja viinapiirkond: päikeselised viinamäed, traditsioonilised veinid, veespordi- ja turismielamused.
Bieli järv (ka Bienne'i järv) on Šveitsi Berni kantoni suurim järv. Järve pikkus on umbes 15 kilomeetrit ja laius kuni 4,1 kilomeetrit, pindala ligikaudu 40 ruutkilomeetrit (15 ruut mi). Maksimaalne sügavus on ligikaudu 74 meetrit (243 jalga) ning järv asub 429 meetri kõrgusel merepinnast. Järve kallastel asuvad mitmed asulad ja veinitootmisega tegelevaid külasid, mille elanikud kasutavad tihti nii saksa- kui prantsuskeelset nimetust (Biel / Bienne).
Geograafia ja hüdroloogia
Bieli järv kuulub koos Morati järve ja Neuchâteli järvega piirkonda, mida tihti nimetatakse Jura kolme suure järve hulka (Jura piirkonnas.) Järvele suubub kaks suuremat joogvoolu: Suze ja Aare. Suze on Bieli jõe- ja ojaühenduse peamine vool, olles Bieli ainuke jõesihte, samal ajal kui Aare on üks Šveitsi pikemaid jõgesid (Aare). Aare suunati 1878. aastal osaliselt ümber, mis mõjutas vee taset ja ümbruse äravoolu. Järv on osa laiemast veesüsteemist ja mängib tähtsat rolli kohalikes niiskus- ja loodussüsteemides.
Viinamarjakasvatus ja vein
Viinamarjaistandused asuvad peamiselt järve päikesepoolsel kallakul, kus kagusuunalised küngastikud annavad head kasvutingimused. Järv ise aitab luua tasakaalustatud kliima, pehmendades öökülmade riski ja pikendades vegetatsiooniperioodi. Mullad selles piirkonnas on sageli väga lubjarikkad, mis on soodne tingimus mitmele veiniviinamarjasordile.
Regioonis on umbes 220 hektarit (540 aakrit) viinamarjaistandusi. Peamised sordid ja kohalikud eripärad:
- Chasselas (traditsiooniliselt levinud valge sort)
- Pinot gris
- Pinot blanc
- Chardonnay
- Pinot noir (punane sort, mille osakaal kasvab)
Umbes 80 viinamarjakasvatajat hoolitseb nende istanduste eest. Paljud tootjad on perefirmad ning vein müüakse sageli otse veinikeldritest või kohalikelt laatadelt. Traditsiooniliselt on piirkonnas toodetud peamiselt valgeid veine, kuid viimastel aastakümnetel on sagenenud ka punaste veinide tootmine (punaseid veine).
Ajalugu
Viinamarjakasvatus Bieli järve piirkonnas ulatub tagasi vähemalt Rooma ajani — arheoloogilised väljakaevamised on näidanud veini hoidmiseks ja transportimiseks kasutatud amforaid. 1933. aastal kehtestatud ehituspiirangud viinamarjaistanduste aladel aitasid säilitada künklikke istandusi ja maastiku karakterit, vähendades nende ümberkujundamist ja laialdast ehitamist.
Turism ja vaba aeg
Bieli järv on populaarne turismisihtkoht nii kohalike kui väliskülaliste seas. Järv ja ümbrus pakuvad mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi:
- Paadireisid ja regulaarne laevaühendus järve peal
- Rattateed ja matkarajad ümber järve ning viinamarjaistanduste vahel
- Veini- ja maitsepäevad, veinikelderite külastused ning degusteerimised
- Kalapüük, veespordid ja supelrannad soojemal ajal
- Looduskaitsealad ja linnuvaatlus lähikonnas
Lisaks loodus- ja veiniturismile on piirkond tuntud oma kultuuripärandi ja käsitööliste (nt kellatööstus Biel/Bienne piirkonnas) poolest. Hooldatud matkarajad, kohalikud turud ja aastaringne sündmuste kalender teevad Bieli järvest mitmekülgse puhkusepiirkonna.
Kokkuvõttes on Bieli järv oluline nii looduslikult kui majanduslikult: see ühendab hüdroloogilise tähtsuse, ajaloolise viinamarjakasvatuse traditsiooni ja kaasaegse turismi ning pakub mitmesuguseid võimalusi looduse ja kultuuri kogemiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Šveitsi Berni kantoni suurima järve nimi?
V: Šveitsi Berni kantoni suurima järve nimi on Bieli järv (tuntud ka kui Bienne'i järv).
K: Kui suur on Bieli järv?
V: Bieli järve pikkus on 15 kilomeetrit ja laius 4,1 kilomeetrit ning pindala umbes 40 ruutkilomeetrit. Selle suurim sügavus on 74 meetrit (243 jalga) ja ta asub 429 meetri kõrgusel merepinnast.
K: Millised kaks jõge suubuvad Bieli järve?
V: Bieli järve suubuvad kaks jõge: Suze, mis on selle ainus jõgi, ja Aare, mis on üks Šveitsi pikimaid jõgesid. Aare suunati järve 1878. aastal.
K: Millist veini toodetakse Bieli järve ümbruses?
V: Bieli järve ümbruses on 220 hektarit viinamarjaistandusi, kus toodetakse traditsiooniliselt valgeid veine, nagu Chasselas, Pinot gris, Pinot noir, Pinot blanc ja Chardonnay, kuid üha enam ka punaseid veine. Enamik viinamarjaistandusi on perefarmid ja nende toodangut müüakse sageli otse nende veinikeldritest.
K: Millal leiti Bieli järve ümbruses esimest korda viinamarjaistandusi?
V: Viinamarjaistandusi on Bieli järve ümbruses leitud juba Rooma ajast alates - arheoloogid avastasid isegi veini säilitamiseks mõeldud amforad! Need viinamarjaistandused eksisteerivad tänaseni tänu 1933. aastal välja antud keelule, mis keelas nende peale ehitamise.
K: Kas see on turistide seas populaarne?
V: Jah! See on ilus järv, kus on palju vaba aja veetmise võimalusi, nii et see on väga populaarne turistide seas, kes otsivad mõnusat päeva või nädalavahetust.
Otsige