Mungo järv
Mungo järv on kuivanud järv Austraalias Uus-Lõuna-Walesi edelaosas. See asub umbes 760 km Sydneyst läänes ja 90 km Mildurast kirdes. Järv on Mungo rahvuspargi põhiobjekt. See on üks 17 järvest maailmapärandi nimekirja kuuluvas Willandra järvede piirkonnas.
Järve ääres on tehtud mitmeid olulisi arheoloogilisi avastusi. Nende hulka kuuluvad Mungo Man, Austraaliast leitud vanimad inimjäänused, ja Mungo Lady, maailma vanimad rituaalselt tuhastatud inimjäänused.
See on ka Mungo järve geomagnetilise ekskursiooni asukoht, mis on esimene veenev tõend selle kohta, et geomagnetilised ekskursioonid on pigem geomagnetiline kui sedimentoloogiline nähtus.
Mungo järve Landsat 7 pildimaterjal. Valge joon, mis määrab järve idakalda, on liivadüün ehk lunett, kust on leitud kõige rohkem arheoloogilist materjali.
Geoloogia
Mungo järve setted on ladestunud rohkem kui 100 000 aasta jooksul. Järve idakaldal asuvad "Hiina müürid". Need on 26 km pikkune, umbes 30 meetri kõrgune lünettide seeria, mis on moodustatud tuhandete aastate jooksul. Müürid koosnevad kolmest erinevast liiva- ja pinnasekihist. Vanim neist on punakas Gol Gol kiht, mis tekkis 100 000-120 000 aastat tagasi. Keskmine hallikas kiht on Mungo kiht, mis ladestus 50 000-25 000 aastat tagasi. Kõige uuem on Zanci kiht, mis on helepruun ja mis on ladestunud 25 000-15 000 aastat tagasi.
Mungo kiht, mis ladestus enne viimast jääaja perioodi, on arheoloogiliselt kõige rikkalikum. See oli vähese sademete hulga ja jahedama ilmaga aeg, kuid rohkem vihmavett voolas suure eraldusjoone lääneküljelt, mis hoidis järve täis. See toetas suurt inimpopulatsiooni ja ka paljusid Austraalia megafauna liike.
Viimase jääaja jooksul langes järve veetase ja sellest sai soolajärv. See muutis pinnase leeliseliseks, mis aitas säilitada Hiina müüridesse jäänud jäänuseid. Kuigi järv kuivas mitu tuhat aastat tagasi täielikult välja, jäi Müüride pinnasele taimestik alles. See aitas neid stabiliseerida ja säilitada. Euroopa asunike saabumisega piirkonda 1880. aastatel hävitasid sissetoodud liigid, peamiselt jänesed, lambad ja kitsed, taimkatte. See on viinud luidete suurenenud erosiooni. See erosioon on aga toonud kaasa paljude inim- ja loomajäänuste leidmise. Tuul on liigutanud liiva ja pinnast müüridest ida poole, moodustades liikuva liivadüüni, mis liigub igal aastal edasi itta.
Mungo järve kaldal.
Arheoloogia
Kõige olulisemad leiud Mungo järve ääres on olnud Mungo Man ja Mungo Lady. Mungo Lady, osaliselt tuhastatud keha, avastas 1969. aastal dr Jim Bowler Austraalia Riiklikust Ülikoolist (ANU). Esialgu arvati, et ta on 25 000 aastat vana. Hilisemas, 2003. aastal tehtud uuringus leiti, et ta on tõenäoliselt lähemal 40 000 aasta vanusele. Mungo Lady on varaseim teadaolev inimene, kes on tuhastatud. Mungo Man avastati samuti dr Bowleri poolt 26. veebruaril 1974. aastal. Jäänused olid kaetud punase ookriga, mis on varaseim teadaolev matmisviis. Kuigi mõned uuringud on näidanud tema vanuseks rohkem kui 60 000 aastat, ollakse praegu nõus, et ta on samuti umbes 40 000 aastat vana.
Inimesed on Mungo järve ümbruses elanud vähemalt 50 000 aastat. Luitest on leitud kivitööriistu, mis on vanemad kui Mungo inimene. On leitud jahu valmistamiseks mõeldud jahvatusmasinad, mis on 5000-10 000 aastat vanad; need on valmistatud liivakivist, mis on pärit Mungo jõest.
Murray jõe vesikond 100 km kaugusel. Düünidest leiti ka vähemalt 500 aastat vana kivikirve pea, mis on valmistatud kivist, mis pärineb Sheppartoni lähedal asuvalt Mount Camelilt, mis on kaugemal kui 300 km kaugusel.
Koha rikkalik arheoloogiline pärand on väga oluline selle piirkonna Austraalia aborigeenide jaoks. Willandra piirkonnas elavad Barkindji, Nyiampaa ja Mutthi Mutthi rahvas. Neil on Uus-Lõuna-Walesi valitsusega ühine haldusleping järve ja Mungo rahvuspargi haldamiseks.
Mungo järve geomagnetiline ekskursioon
1972. aastal viidi läbi arheomagnetilised uuringud Mungo järve iidse kalda ääres leitud eelajalooliste aborigeenide lõkkekohtade kohta. Ahjukividel ja küpsetatud tulekolletes säilinud magnetisatsioon näitab, et umbes 30 000 aastat tagasi nihkus aksiaalne dipoolväli kuni 120 kraadi oma tavalisest asendist. Seda nimetatakse geomagnetiliseks ekskursiooniks. Kuna enamik enne Mungo järve leitud ekskursioone oli settematerjalis, arvati, et magnetvälja suundumuslik anomaalia on detriitilise või diageneetilise päritoluga. Mungo järve tulemused olid tingitud termoremantsest magnetiseerimisest, mis välistas sedimentoloogilise nähtuse.
Norras Valderøyl asuva Skjonghellereni settides on registreeritud kaks ekskursiooni. Ühe virtuaalne geomagnetiline pola (VGP) toimus samal ajal kui Mungo järv, mis viitab sellele, et sündmus oli pigem globaalne kui kohalik. Andmed sarnase vanusega järvesetetest Prantsusmaal, millel on peaaegu identsed magnetvälja jooned, toetavad samuti seda, et Mungo järv oli globaalne sündmus. Siiski on oletatud, et Mungo järve anomaalne väli on välgulöökide tulemus.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Mungo järv?
V: Mungo järv asub Austraalias Uus-Lõuna-Walesi edelaosas.
K: Kui kaugel asub Mungo järv Sydneys?
V: Mungo järv asub Sydneys umbes 760 km kaugusel läänes.
K: Mis on Mungo rahvuspargi peamine tunnusjoon?
V: Mungo rahvuspargi peamine tunnusjoon on Mungo järv.
K: Mitu järve on Willandra järvede piirkonnas?
V: Maailmapärandi nimekirja kantud Willandra järvede piirkonnas on 17 järve.
K: Milliseid olulisi arheoloogilisi avastusi on Mungo järve ääres tehtud?
V: Mungo järve ääres on tehtud mitmeid olulisi arheoloogilisi avastusi, sealhulgas Mungo Man, vanim Austraaliast leitud inimjäänus, ja Mungo Lady, vanim rituaalselt tuhastatud inimjäänus maailmas.
K: Mis on Mungo järve geomagnetiline ekskursioon?
V: Mungo järve geomagnetiline ekskursioon on esimene veenev tõend selle kohta, et geomagnetilised ekskursioonid on geomagnetiline nähtus, mitte sedimentoloogiline.
K: Kui suur on Mildura ja Mungo järve vaheline kaugus?
V: Mungo järv asub Mildurast umbes 90 km kirdes.
