Lehelõikaja-sipelgad
Lehelõikurmesilane on üldnimetus mis tahes 47-le lehte närivale sipelgaliigile, mis kuuluvad kahte perekonda Atta ja Acromyrmex. Need troopiliste, seentega tegelevate sipelgate liigid on kõik endeemilised Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos ja osades Ameerika Ühendriikide lõunaosas. Lehelõikajad sipelgad "lõikavad ja töötlevad värsket taimestikku (lehti, õisi ja rohttaimi), et kasutada seda oma seenekultuuride toitmiseks".
Anatoomiliselt on Acromyrmex ja Atta sipelgad paljuski ühised, kuid neid kahte saab siiski eristada nende väliste erinevuste järgi. Atta-sipelgatel on kolm paari okastraatoreid ja sileda väliskestaga rindkere ülemine pind, samas kui Acromyrmex-sipelgatel on neli paari okastraatoreid ja krobeline väliskestaga.
Lehtlõikajate sipelgad moodustavad inimeste kõrval suurimad ja kõige keerulisemad loomakooslused Maal. Mõne aasta jooksul võib nende maa-aluste pesade keskne küngas kasvada üle 30 meetri laiuseks, kusjuures väiksemad, kiirgavad künkad ulatuvad 80 meetri raadiusesse, hõlmavad 30-600 ruutmeetrit ja sisaldavad kaheksa miljonit isendit.
Atta colombica töötajad transpordivad lehti
Kaks lehepeksja sipelgaid
Lehelõikurmees Atta cephalotes
Kuninganna on suur punakaspruun, mis on üks suur punakaspruun.
Koloonia elutsükkel
Reproduktsioon ja koloonia rajamine
Tiibadega emased ja isased jätavad oma pesad massiliselt ja alustavad neitsilendu, mida nimetatakse revoadaks. Iga emaslind paaritub mitme isasloomaga, et koguda 300 miljonit spermat, mida ta vajab koloonia loomiseks.
Kui emaslind on maas, kaotab ta oma tiivad ja otsib endale sobiva maa-aluse pesa, kuhu rajada oma koloonia. Nende noorte kuningannade edukuse määr on väga väike ja ainult 2,5% neist rajab pikaajalise koloonia. Oma seeneaia rajamiseks talletab kuninganna oma suus olevasse taskusse tükke vanemate seeneaia mütseelist.
Koloonia hierarhia
Küpses lehepeksukoloonias jagunevad sipelgad peamiselt suuruse alusel kastidesse, mis teevad erinevaid töid. Acromyrmex ja Atta näitavad suurt bioloogilist polümorfismi, kusjuures väljakujunenud kolooniates on neli kaste - minid, minorid, mediaid ja majorid. Majoreid nimetatakse ka sõduriteks. Atta-sipelgad on Acromyrmexist polümorfsemad, mis tähendab, et Acromymexi kõige väiksemate ja kõige suuremate liikide vahel on suhteliselt vähem suuruste erinevusi.
- Minimad on kõige väiksemad töötajad, kes hoolitsevad kasvava pesakonna eest või hoolitsevad seeneaedade eest. Pea laius on alla 1 mm.
- Alaealised on pisut suuremad kui miinimumtöötajad ja neid on suurel hulgal toidupüügikolonnides ja nende ümbruses. Need sipelgad on esimene kaitseliin. Nad patrullivad pidevalt ümbritsevat maastikku ja ründavad jõuliselt kõiki vaenlasi, kes söödaridu ohustavad. Pea laius on umbes 1,8-2,2 mm.
- Mediae on korilased, kes lõikavad lehti ja toovad lehefragmendid tagasi pessa.
- Suurimad töölissipelgad, majorid, tegutsevad sõduritena, kaitstes pesa sissetungijate eest. Nad teevad ka muid toiminguid, näiteks puhastavad põhilisi toiduradu suurest prahist ja kannavad mahukaid esemeid tagasi pessa. Suurimate sõdurite (Atta laevigata) keha pikkus võib olla kuni 16 mm ja pea laius kuni 7 mm.
Life-style
"Lehtlõikus-sipelgad on Kesk-Ameerika peamised metsade taimtoidulised ja tarbivad rohkem taimset ainet kui kõik selgroogsed taimtoidulised kokku. Nende maa-alused pesad võivad olla tohutud, kus elab miljoneid sipelgaid, ja neil on väga kena kaitsesüsteem, kus väiksemad töölised sõidavad peamiste tööliste kantud lehekoormate peal ja tõrjuvad parasiitide rünnakuid." George McGavin.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lehepeksja sipelgas?
V: Lehelõikajamüürakas on üldnimetus mis tahes 47-le lehte närivale sipelga liigile, mis kuuluvad kahte perekonda Atta ja Acromyrmex.
K: Mida söövad lehelõikajad sipelgad?
V: Lehelõikajad sipelgad "lõikavad ja töötlevad värsket taimestikku (lehti, õisi ja rohttaimi), et kasutada seda oma seenekultuuride toitmiseks".
K: Kus leidub lehepeksjaid sipelgaid?
V: Need troopilised, seente kasvatamisega tegelevad sipelgaliigid on kõik endeemilised Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos ja osades Ameerika Ühendriikide lõunaosas.
K: Mille poolest erinevad Acromyrmex ja Atta sipelgad?
V: Neid kahte liiki saab eristada nende väliste erinevuste järgi. Atta-sipelgatel on kolm paari okastraatoreid ja sileda väliskestaga rindkere ülemine pind, samas kui Acromyrmex-sipelgatel on neli paari okastraatoreid ja krobeline väliskestaga.
Küsimus: Kui suur on lehepeksumürkide koloonia?
V: Lehtlõikajate sipelgad moodustavad inimeste kõrval kõige suuremaid ja keerulisemaid loomakooslusi Maal. Mõne aasta jooksul võib nende maa-aluste pesade keskne küngas kasvada üle 30 meetri laiuseks, kusjuures väiksemad, kiirgavad küngad ulatuvad 80 meetri raadiusesse, hõlmavad 30-600 ruutmeetrit ja sisaldavad kaheksa miljonit isendit.
K: Kuhu ehitavad lehepõllumehed oma pesad?
V: Lehesipelgad ehitavad oma pesad maa alla, kus on keskne küngas ja väiksemad, kiirgavad künkad, mis võivad ulatuda kuni 80 meetri raadiuseni.
K: Mis on lehepeksjas sipelgate toiduks olevate seenekultuuride otstarve?
V: Seenekultuurid on lehepeksjas sipelgate toiduks.
