Lehelõikajad (Atta ja Acromyrmex) — troopilised seenesipelgad
Lehelõikajad (Atta, Acromyrmex) — uurimus troopilistest seenesipelgadest: elukorraldus, hiiglaslikud pesad, lehekorje ja liigi-erinevused Lõuna- ja Kesk-Ameerikas.
Lehelõikurmesilane on üldnimetus ligikaudu 47 lehte närivale sipelgaliigile, mis kuuluvad kahte perekonda Atta ja Acromyrmex. Need troopilised, seentega tegelevate sipelgate liigid on kõik endeemilised Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos ning osades Ameerika Ühendriikide lõunaosas. Lehelõikajad lõikavad ja töötlevad värsket taimestikku — peamiselt lehti, aga ka õisi ja rohtu —, et kasutada seda oma seenekultuuride toitmiseks.
Välimus ja liigierinevused
Anatoomiliselt on Acromyrmex ja Atta sipelgad paljuski sarnased, kuid neid saab eristada mõningate väliste tunnuste järgi. Atta-sipelgatel on kolm paari seljaokkasid ja rindkere (mesosoma) ülemine pind on suhteliselt sile, samas kui Acromyrmex-sipelgatel on neli paari seljaokkasid ning rindkere pinnale tekkiv krobeline tekstuur. Lisaks on lehelõikajatel selgesti eristuvad kastreid — väiksemad ja suuremad töö-sipelgad ning sõjakad isendid (soldatid) suuremate lõuadega.
Seenekasvatus ja vastastikune sõltuvus
Lehelõikajad on tuntud oma keeruka sümbioosi poolest seente (fungi) kultiveerimisega. Töösipelgad koguvad lehepuru, mida nad peenestavad ja segavad sülje ning mikroorganismidega, et rajada niiske võrgustik, kus seenekultuur õitseb. See seen toodab spetsiaalseid toitainerikkaid rakkusid (gongülidia), mida sipelgad söövad. Seene ja sipelgate vaheline suhe on äärmiselt tihe: noor kuninganna kannab uue pesa rajamisel sageli endaga kaasas osa oma emapesa seeneplaadist, et alustada uut kultuuri.
Pesade ehitus ja sotsiaalstruktuur
Lehelõikajate pesad on tihti väga suured ja keerukad. Maa-aluste pesade keskne küngas võib mõne aasta jooksul kasvada üle 30 meetri laiuseks; sellest kiirgavad välja väiksemad künkad ja sissepääsud, mis võivad ulatuda kümnete meetrite raadiusesse. Suuremad pesad võivad hõlmata 30–600 ruutmeetrit ja sisaldada miljoneid isendeid. Pesad sisaldavad spetsiaalseid kambrilisi seeneaiandi, poegimiskambreid, varuaine- ja jäätmekambreid ning kanalite süsteemi, mis tagab õhu liikumise ja temperatuuri reguleerimise.
- Kastisüsteem: töötajad on morfoloogiliselt eristunud (minim, minor, media, major), igaüks täidab kindlat rolli — kõrbepäte, aiapidaja, turvamees jms.
- Aiandus: aiapidajad hoolitsevad seene eest, eemaldavad saastunud kohtasid ja kasutavad antiseptilisi käitumisi, et pidurdada haigustekitajate levikut.
- Jäätmekäitlus: pesades on eraldi jäätmealad, kus kasutatakse spetsiaalseid töötajaid, et hoida seenepinnas puhtana.
Elutsükkel ja paljunemine
Lehelõikajate paljunemine toimub sageli massiliste paaritumislendude kaudu: tiivulised isased ja emased lendavad korraga välja, paarituvad õhus ning emane kuninganna maandub, pärast mida ta variseb tiibadest ja asub uue pesa rajamisele. Eduka uue pesakonna rajamiseks kannab kuninganna sageli kaasas seeneosakest, mis on vajalik uue kultuuri käivitamiseks. Koloonia areng võib võtta aastaid; suureks ja produktiivseks pesaks kasvamiseks on vaja püsivat tööjaotust ning stabiilset seenekultuuri.
Ökoloogiline tähtsus ja majanduslik mõju
Lehelõikajad on olulised ökosüsteemi insenerid: nad kiirendavad taimejäätmete lagundamist, mõjutavad taimede koosseisu ja soodustavad mulla õhu liikumist. Samal ajal võivad nad muutuda põllumajanduslikeks kahjuriteks, kui rühmad lõikavad suuri koguseid kultuurtaimi ja metsaalusmoodi. Lehelõikajate tegevus võib kahjustada põllukultuure, istandusi ja noori puid, mistõttu neid peetakse mõnes piirkonnas kahjuriteks.
Kaitse, juhtimine ja inimese suhtumine
Lehelõikajaid ei ole soovitatav hävitada ilma asjakohaste teadmiste ja lubadeta, sest nende kolooniad võivad olla väga vastupidavad ning vale käitumine võib tugevdada probleemi. Kahjuritõrjes kasutatakse tihti integreeritud lähenemist: lõksud ja söödad, barjäärid, sihtspetsiifilised bioloogilised tõrjevahendid ning maa haldamise meetodid, mis vähendavad sobivate varjualuste ja toidukoguste olemasolu. Samal ajal tuleb tunnustada lehelõikajate rolli looduses ja vältida liigset kahjustamist looduskeskkonnale.
Lehelõikajad on erakordsed näited looduslikust koostööst — keeruka sotsiaalse organiseerituse ja ainulaadse seeneaianduse kaudu moodustavad nad Maal ühe silmapaistvamaid sümbiootilisi süsteeme.
Atta colombica töötajad transpordivad lehti
Kaks lehepeksja sipelgaid
Lehelõikurmees Atta cephalotes
Kuninganna on suur punakaspruun, mis on üks suur punakaspruun.
Koloonia elutsükkel
Reproduktsioon ja koloonia rajamine
Tiibadega emased ja isased jätavad oma pesad massiliselt ja alustavad neitsilendu, mida nimetatakse revoadaks. Iga emaslind paaritub mitme isasloomaga, et koguda 300 miljonit spermat, mida ta vajab koloonia loomiseks.
Kui emaslind on maas, kaotab ta oma tiivad ja otsib endale sobiva maa-aluse pesa, kuhu rajada oma koloonia. Nende noorte kuningannade edukuse määr on väga väike ja ainult 2,5% neist rajab pikaajalise koloonia. Oma seeneaia rajamiseks talletab kuninganna oma suus olevasse taskusse tükke vanemate seeneaia mütseelist.
Koloonia hierarhia
Küpses lehepeksukoloonias jagunevad sipelgad peamiselt suuruse alusel kastidesse, mis teevad erinevaid töid. Acromyrmex ja Atta näitavad suurt bioloogilist polümorfismi, kusjuures väljakujunenud kolooniates on neli kaste - minid, minorid, mediaid ja majorid. Majoreid nimetatakse ka sõduriteks. Atta-sipelgad on Acromyrmexist polümorfsemad, mis tähendab, et Acromymexi kõige väiksemate ja kõige suuremate liikide vahel on suhteliselt vähem suuruste erinevusi.
- Minimad on kõige väiksemad töötajad, kes hoolitsevad kasvava pesakonna eest või hoolitsevad seeneaedade eest. Pea laius on alla 1 mm.
- Alaealised on pisut suuremad kui miinimumtöötajad ja neid on suurel hulgal toidupüügikolonnides ja nende ümbruses. Need sipelgad on esimene kaitseliin. Nad patrullivad pidevalt ümbritsevat maastikku ja ründavad jõuliselt kõiki vaenlasi, kes söödaridu ohustavad. Pea laius on umbes 1,8-2,2 mm.
- Mediae on korilased, kes lõikavad lehti ja toovad lehefragmendid tagasi pessa.
- Suurimad töölissipelgad, majorid, tegutsevad sõduritena, kaitstes pesa sissetungijate eest. Nad teevad ka muid toiminguid, näiteks puhastavad põhilisi toiduradu suurest prahist ja kannavad mahukaid esemeid tagasi pessa. Suurimate sõdurite (Atta laevigata) keha pikkus võib olla kuni 16 mm ja pea laius kuni 7 mm.
Life-style
"Lehtlõikus-sipelgad on Kesk-Ameerika peamised metsade taimtoidulised ja tarbivad rohkem taimset ainet kui kõik selgroogsed taimtoidulised kokku. Nende maa-alused pesad võivad olla tohutud, kus elab miljoneid sipelgaid, ja neil on väga kena kaitsesüsteem, kus väiksemad töölised sõidavad peamiste tööliste kantud lehekoormate peal ja tõrjuvad parasiitide rünnakuid." George McGavin.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lehepeksja sipelgas?
V: Lehelõikajamüürakas on üldnimetus mis tahes 47-le lehte närivale sipelga liigile, mis kuuluvad kahte perekonda Atta ja Acromyrmex.
K: Mida söövad lehelõikajad sipelgad?
V: Lehelõikajad sipelgad "lõikavad ja töötlevad värsket taimestikku (lehti, õisi ja rohttaimi), et kasutada seda oma seenekultuuride toitmiseks".
K: Kus leidub lehepeksjaid sipelgaid?
V: Need troopilised, seente kasvatamisega tegelevad sipelgaliigid on kõik endeemilised Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos ja osades Ameerika Ühendriikide lõunaosas.
K: Mille poolest erinevad Acromyrmex ja Atta sipelgad?
V: Neid kahte liiki saab eristada nende väliste erinevuste järgi. Atta-sipelgatel on kolm paari okastraatoreid ja sileda väliskestaga rindkere ülemine pind, samas kui Acromyrmex-sipelgatel on neli paari okastraatoreid ja krobeline väliskestaga.
Küsimus: Kui suur on lehepeksumürkide koloonia?
V: Lehtlõikajate sipelgad moodustavad inimeste kõrval kõige suuremaid ja keerulisemaid loomakooslusi Maal. Mõne aasta jooksul võib nende maa-aluste pesade keskne küngas kasvada üle 30 meetri laiuseks, kusjuures väiksemad, kiirgavad küngad ulatuvad 80 meetri raadiusesse, hõlmavad 30-600 ruutmeetrit ja sisaldavad kaheksa miljonit isendit.
K: Kuhu ehitavad lehepõllumehed oma pesad?
V: Lehesipelgad ehitavad oma pesad maa alla, kus on keskne küngas ja väiksemad, kiirgavad künkad, mis võivad ulatuda kuni 80 meetri raadiuseni.
K: Mis on lehepeksjas sipelgate toiduks olevate seenekultuuride otstarve?
V: Seenekultuurid on lehepeksjas sipelgate toiduks.
Otsige