Armeenia salajane armee Armeenia vabastamiseks
Armeenia salajane armee Armeenia vabastamiseks (ASALA) oli marksistlik-leninistlik sissiorganisatsioon, mis tegutses aastatel 1975-1986. ASALA eesmärk oli "sundida Türgi valitsust avalikult tunnistama oma väidetavat vastutust 1,5 miljoni armeenlase surma eest 1915. aastal, maksma hüvitisi ja loovutama territooriumi armeenlaste kodumaa jaoks".
ASALA asutasid 1975. aastal Beirutis, Liibanonis Hagop Hagopian (Harutiun Tagushian) ja KevorkAjemian, tuntud kaasaegne kirjanik.
Rühmituse tegevus seisnes peamiselt Türgi diplomaatide ja poliitikute mõrvamises Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Lähis-Idas. Üks ebaõnnestunud rünnak Genfis 3. oktoobril 1980, milles kaks armeenia võitlejat said vigastada, tõi rühmitusele uue hüüdnime 3. oktoobri organisatsioon. ASALA kaheksast punktist koosnev manifest avaldati 1981. aastal.
Pidevad rünnakud ajendasid Türgit süüdistama Küprost, Kreekat, Süüriat, Liibanoni ja Nõukogude Liitu ASALA provotseerimises või võimalikus rahastamises, kuigi midagi sellist ei ole kunagi tõeks tunnistatud.
Tessa Hofmanni sõnul kasutasid Türgi ametnikud sageli süüdistust koostöös ASALA ja välisarmeenia ringkondadega, et süüdistada Türgi vasakpoolseid äärmuslikke opositsioonirühmitusi.
Rünnakute asukohad.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli selle terroristliku organisatsiooni nimi?
V: Armeenia salajane armee Armeenia vabastamiseks (ASALA).
K: Millal ASALA tegutses?
V: ASALA tegutses aastatel 1975-1986.
K: Kes asutas ASALA?
V: Hagop Hagopian (Harutiun Tagushian) ja Kevork Ajemian, silmapaistev kaasaegne kirjanik, asutasid ASALA 1975. aastal Beirutis, Liibanonis.
K: Millised olid ASALA tegevused?
V: Rühmituse tegevus seisnes peamiselt Türgi diplomaatide ja poliitikute mõrvamises Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Lähis-Idas.
K: Millise hüüdnime sai ASALA pärast 3. oktoobril 1980 Genfis toimunud rünnakut?
V: Pärast ebaõnnestunud rünnakut Genfis 3. oktoobril 1980, mille tagajärjel sai kaks armeenia võitlejat haavata, anti rühmitusele uus hüüdnimi - 3. oktoobri organisatsioon.
K: Mida sisaldas ASALA kaheksast punktist koosnev manifest?
V: Kaheksa punktist koosnevas manifestis öeldi, et nad tahavad, et Türgi tunnistaks avalikult oma väidetavat vastutust 1,5 miljoni armeenlase surma eest 1915. aastal, maksaks hüvitist ja loovutaks territooriumi armeenlaste kodumaaks.
K: Kuidas vastas Türgi ASALA-de rünnakutele?
V: Türgi süüdistas Küprost, Kreekat, Süüriat, Liibanoni ja Nõukogude Liitu ASALa provotseerimises või võimalikus rahastamises, kuigi midagi ei leidnud kinnitust. Lisaks kasutasid Türgi ametnikud sageli süüdistusi koostöös Asala ja välisarmeenia ringkondadega, et süüdistada Türgi vasakpoolseid äärmuslikke opositsioonirühmitusi.
