Lubi: definitsioon, liigid (põletatud ja kustutatud) ja kasutus
Lubi: selge definitsioon, põletatud ja kustutatud lubi omadused ning kasutus ehituses, põllumajanduses ja keemiatööstuses.
Definitsioon
Lubi on üldnimetus mitmesuguste looduslikult esinevate mineraalide ja neist saadud materjalide kohta, milles domineerivad kaltsiumi karbonaadid, oksiidid ja hüdroksiidid.
Neid materjale kasutatakse suurtes kogustes ehitus- ja ehitusmaterjalidena (sealhulgas lubjakivitooted, betoon ja mördi) ning muu hulgas keemiliste lähteainetena. Kivimid ja mineraalid, millest neid materjale saadakse, peamiselt lubjakivi ja kriit, koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. "Põletamine" (kaltsineerimine) muudab need väga söövitavaks lubjaks (kaltsiumoksiid) ja vee lisamise teel vähem söövitavaks, kuid siiski tugevalt leeliseliseks kustutatud lubjaks (kaltsiumhüdroksiid).
Kui seda terminit kasutatakse põllumajanduslikus kontekstis, siis üldiselt kirjutatakse selle all tõenäoliselt põllumajanduslikku lubja. Muul juhul tähendab see kõige sagedamini kustutatudlubja, kuna ohtlikumat vormi kirjeldatakse tavaliselt täpsemalt kui kustutatud või põletatud lubja.
Liigid ja keemilised protsessid
Peamised lubi vormid on:
- Põletatud lubi (kivist saadud kaltsiumoksiid, CaO). See tekib kaltsineerimisel, kui kaltsiumkarbonaat (CaCO3) kuumutamisel eraldub süsinikdioksiid: CaCO3 → CaO + CO2. Põletatud lubi on kuiv ja väga söövitav.
- Kustutatud lubi (kaltsiumhüdroksiid, Ca(OH)2). Põletatud lubi reageerib veega ja „kustub”, juures tekkiv reaktsioon on eksotermiline: CaO + H2O → Ca(OH)2. Kustutatud lubi on vähem agressiivne kui CaO, kuid endiselt tugevalt leeliselise iseloomuga.
- Kaltsiumkarbonaat (alusmaterjal, nt lubjakivi ehk CaCO3), mis on lubi tootmise lähtaine ja millele on võimalik lubiga tagasi reageerides saavutada uuesti destilleeritud karbonaat (karbonatsioon): Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O.
Kasutusvaldkonnad
- Ehitus — lubi on traditsiooniline koostisosa mördis, krohvis ja lubivärvites (lubivaht). Kustutatud lubi parandab mördi töödeldavust ja aitab säilitada niiskust.
- Põllumajandus — lubi kasutatakse mulla pH reguleerimiseks (tuhastamise asemel sageli nimetatakse „põllumajanduslikuks lubjaks”), parandades toitainete kättesaadavust ja mullastruktuuri.
- Veepuhastus ja reovesi — lubi aitab reguleerida pH-d, sadestada raskmetalle ja fosfaate ning vähendada korrosiooni torustikes.
- Keemikatööstus — kaltsiumoksiidi ja -hüdroksiidi kasutatakse paljudes protsessides, nt sulfaadi eemaldamise, keemiliste sünteesi- ja tööstusprotsesside alusena.
- Paberitööstus, suhkrutööstus ja metallurgias — erinevad lubi vormid on vajalikud puhastamiseks ja tööstuslikeks keemilisteks operatsioonideks.
Omadused
- Lubi on tugevalt aluselise iseloomuga (kõrge pH), mis annab sellele antibakteriaalse toime ja korrosiooniomadused sõltuvalt vormist.
- Põletamisel eraldub CO2 — see on oluline nii tehnoloogiliselt kui ka keskkonnamõjude tõttu.
- Kustutamisel tekib eriliselt termiline efekt (kuumus), mistõttu tuleb kustutamist teostada kontrollitult.
Ohutus ja käitlemine
Olulised ohutusnõuanded:
- Põletatud lubi (CaO) on väga söövitav: ärritab nahka ja silmi ning reageerib plahvatuslikult veega. Kui sattub nahale või silma, loputada rohke veega ja otsida arstiabi.
- Kustutatud lubi (Ca(OH)2) on vähem agressiivne, kuid ikkagi tugevalt leeliseline; kasutage kaitseprille, kindaid ja sobivat hingamiskaitset tolmusele keskkonnale.
- Salvestage lubi kuivas, jahedas ja hästi ventileeritud kohas, eemal süttivatest või niisketest materjalidest. Väldi kokkupuudet niiskusega, kuna kustutamisel tekib kuumus.
- Keskkonna kaitseks vältida lubi otse pinnasesse või veekogudesse kallamist suures koguses.
Keskkonnamõjud ja jätkusuutlikkus
Lubja tootmine (kaltsineerimine) on energiamahukas protsess ja sellega kaasneb süsinikdioksiidi eraldumine, mis on oluline aspekt tööstuse süsiniku jalajälje hinnangus. Samas on lubi kasutamine mulla süsiniku sadestamisel (karbonatsioon) ja saasteainete neutraliseerimisel oluline keskkonnateenus. Tööstuses töötatakse ka energiatõhusamate tehnoloogiate ja CO2 kaasamise meetodite kallal.
Nõuanded kasutajale
- Enne lubi kasutamist põllumajanduses tehke mullaanalüüs – vajadus ja vajalik kogus sõltuvad mullatüübist, pH-st ning sihtmärgist. Üldised annused võivad varieeruda olenevalt probleemist ja piirkonnast.
- Ehitusmaterjalides järgige tootjate juhiseid ja proovi segusid, et saavutada vajalik tugevus ja tööomadused.
- Kui kahtlete, konsulteerige spetsialistiga nii ohutuse kui efektiivse kasutamise küsimustes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lubi?
V: Lubi on termin, mida kasutatakse mitmesuguste looduslikult esinevate mineraalide ja neist saadud materjalide kohta, milles domineerivad kaltsiumi karbonaadid, oksiidid ja hüdroksiidid.
K: Millised on lubja kasutusviisid?
V: Lubja kasutatakse peamiselt ehitus- ja insenerimaterjalidena, sealhulgas lubjakivitoodete, betooni ja mördi valmistamiseks ning keemiliste lähteainetena.
K: Milliseid kivimeid ja mineraale kasutatakse peamiselt lubja saamiseks?
V: Mäed ja mineraalid, mida kasutatakse peamiselt lubja saamiseks, on lubjakivi ja kriit ning need koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist.
K: Mis on kaltsineerimine?
V: Kaltsineerimine on protsess, mille käigus muudetakse sellised materjalid nagu lubjakivi või kriit lubjaks (kaltsiumoksiidiks), kuumutades neid põletusahjus kõrgel temperatuuril.
K: Mis on kustutatud lubi?
V: Sulatatud lubi on lubja vähem söövitav vorm, mis tekib vee lisamisel lubjakivile (kaltsiumoksiidile), mille tulemusena tekib kaltsiumhüdroksiid.
K: Mis vahe on kustutatud lubjal ja kustutatud lubjal?
V: Piklakivi on lubja väga söövitav vorm, samas kui kustutatud lubi on vähem söövitav, kuid siiski tugevalt leeliseline lubja vorm, mis on vähem ohtlik.
K: Mis on põllumajanduslik lubi?
V: Põllumajanduslik lubi on lubja liik, mida kasutatakse põllumajanduses mulla happesuse muutmiseks ja põllukultuuride saagikuse parandamiseks, mida nimetatakse ka lubjaks.
Otsige