London Docklands: ajalugu, ümberehitus ja tänapäevane roll Londonis

London Docklands: avasta piirkonna ajalugu, 1980. aastate ümberehitus, Canary Whafi tõus ning Docklandsi tänapäevane sotsiaalne ja majanduslik roll Londonis.

London Docklands on Ühendkuningriigi pealinnas Londonis asuva jõeäärse ja endise sadamaala nimi. See asub Ida- ja Kagu-Londonis ning kuulub Southwarki, Tower Hamleti, Lewishami, Newhami ja Greenwichi linnaosade koosseisu. Sadamad olid varem osa Londoni sadamast.

Pärast sadamate sulgemist muutus see piirkond mahajäetud ja vaesuse käes vaevlevaks. Docklandsi taastamine algas 1980. aastatel. Piirkond on ümber kujundatud peamiselt äri- ja elamumajanduseks. Nimetust London Docklands kasutati esmakordselt 1971. aastal valitsuse aruandes, mis käsitles ümberkorralduskavasid, ning sellest ajast alates on see laialdaselt kasutusel. Ümberehitus lõi jõukust, kuid tõi kaasa ka konflikti piirkonna uute ja vanade kogukondade vahel.

Üldine ajalugu on järgmine. Sadamad teenindasid Londoni sadamat, mis oli kunagi üks maailma suurimaid sadamaid. Sadamad ja nendega seotud hooned (näiteks laohooned) hävitati suures osas Teise maailmasõja alguses pommitamise tagajärjel. Kuigi 1950. aastate lõpuks olid need taas töökorras, tähendas kaubalaevade üldine suurenemine, et sadam hakkas kaubavahetust kaotama. Valitsuse otsus ehitada uus suur konteinersadam Inglismaa idarannikule viidi ellu. See konteinersadam asub Felixstowe'is ja seda teenindavad peamiselt maanteetranspordi kiirteed. Lõpuks võimaldas Londoni kinnisvara väärtus vanade sadamaalade ümberehitamist kõrgema väärtusega kinnisvaraks. Canary Wharf on kõige tuntum ümberehitusprojekt.

Ajalooline taust ja langus

Alates 18. sajandist kujunesid Docklandsist Londoni tähtsad kaubalinnakud, kus toimus intensiivne kaubavahetus üle kogu impeeriumi. Sadamate süsteem koosnes paljudest basseinidest (docks), laduhoonetest ja sadamatehnikast, mis teenindasid nii väikseid laevu kui ka suuri laevakompaniisid. 20. sajandi keskel muutus laevandus tehnoloogiliselt: konteinertalituste levik ning suuremate laevade vajadus sundisid tööstusi ja sadamaid ümber koondama. Samal ajal viibis suur osa tööjõust, tihedad tööstusalad ja ladustusrakendused, mis piirkonna majandusliku allakäigu põhjustasid.

Ümberehitus: poliitika, planeerimine ja projektid

1980. aastatel alustati reorganiseerimist korporatiivse ja riikliku juhtimise toel. Üks keskseid samme oli Docklands Development Corporation (DDC) loomine, mille eesmärk oli kiirendada maa- ja infrastuktuuri arendust, meelitada investeeringuid ning luua uusi töökohti. Selle poliitika tulemusel sai Docklandsist eriline sihtala, kus riiklikud ja erasektori huvid sageli ületasid kohalike omavalitsuste prioriteete.

• Canary Wharf kujunes kõrghoonete ja pankade keskuseks — selle sümboliks on One Canada Square, mis domineeris Londoni siluetil kuni 2000. aastate alguse kõrghoonete kerkimiseni.
• Sadamaalade ümberkujundus hõlmas laohoonete restaureerimist, uute elamute ja äripindade rajamist ning külastuskohtade loomist, nagu kaubandus- ja meelelahutuspiirkonnad.
• Era- ja avaliku sektori partnerlused olid projektide rahastamisel võtmetähtsusega, kuid samas tõid need kaasa poliitilisi vaidlusi kohaliku osaluse ja sotsiaalse õiguse üle.

Transport ja infrastruktuuri uuendused

Perfektne transpordiühendus oli Docklandsi ümberkujunduse üks alustalasid. Erinevad projektid parandasid ligipääsu kesklinnale ja muudele Londoni piirkondadele:

• Docklands Light Railway (DLR) — automaatne kergeveoline raudtee, mis parandas otseselt sidet Docklandsiga ja aitas tööjõul liikumist.
• Jubilee Linei pikendus ja uued metroopeatused parandasid Canary Wharfi ühendusi keskse Londoni ja Lõunapoolsusega.
• London City Airport (rajatud Docklandsi lähedusse) suurendas piirkonna rahvusvahelist ligipääsu, muutes selle atraktiivseks ärireisijatele.
• Elizabeth line (Crossrail) ja muud hilisemad ühendused on veelgi kiirendanud pendeldamist ja ärilisi sidemeid.
• Lisaks on rajatud jalakäijate- ja rattateid ning parendatud veeteede- ja sadamainfrastruktuuri vaba aja tegevusteks.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju

Docklandsi ümberkujundus tõi kaasa märgatava majandusliku tõusu: uued kontorid, finantsettevõtted ja teenindussektor lõid tuhandeid töökohti ning kasvatasid kinnisvara väärtusi. Samas tekitas see ka vastuolusid:

• Gentrifikatsioon — vanad tööstus- ja sadamaelanikud sattusid tihti survetusega, kuna üürihinnad ja kinnisvara väärtused kasvasid.
• Sotsiaalne lõhe — kuigi loodi uusi töökohti, ei olnud need alati kättesaadavad või sobivad kohalikule elanikkonnale; paljud töökohad olid kõrgelt kvalifitseeritud finantsteenuste positsioonid.
• Poliitilised vaidlused — DDC otsused, maa erastamine ja arhitektuursed muutused tekitasid konflikte kohalike elanikke ja omavalitsuste vahel.

Tänapäevane roll ja vaatamisväärsused

Tänases Londonis on Docklands mitme rolliga: oluline finants- ja ärikeskus (eriti Canary Wharf), kasvav elamupiirkond, turismisihtkoht ja vaba aja ala. Peamised huvipunktid ja funktsioonid:

• Finants- ja ärikeskus: paljud pankade ja rahvusvaheliste ettevõtete kontorid asuvad Canary Wharfis ja selle ümbruses.
• Elamupiirkonnad: renoveeritud laohooned, uusarendused ja väikeelamud meeldivad nii pendelränmuudesse kui ka püsielanikele.
• Kultuur ja muuseumid: Museum of London Docklands jutustab piirkonna ajaloost; lisaks leidub galeriisid ja kultuuriüritusi.
• Meelelahutus ja vaba aeg: O2 Arena, Royal Victoria Dock, ranna- ja promenaadid, söögikohad ja ostukeskused teevad piirkonnast elava linnaosa.
• Transport: mitmekesine transpordivõrk (DLR, metroo, raudtee, lennujaam, vesi-ühendused) toetab piirkonna rolli Londoni olulise osana.

Väljakutsed ja tulevik

Kuigi Docklands on paljuski edukalt ümber ehitatud, seisavad ees mitmed küsimused:

• kuidas tagada taskukohane elamispind uutes arendustes;
• kuidas suurendada kohalike elanike osalust otsustusprotsessides;
• kuidas tasakaalustada äriliste huvide ja avaliku ruumi, keskkonna ning kogukondlike vajaduste vahel;
• kuidas jätkusuutlikult integreerida uut tehnoloogiat ja arendada rohelisi infrastruktuure linnaosa jaoks.

Tulevikusuunad keskenduvad sageli tihedama planeerimise, paremate ühistranspordiühenduste, energiatõhususe ja kohaliku kaasamise suurendamisele, et Docklands jätkaks arengut linna elujõuliseks ja ligipääsetavaks osaks.

Kokkuvõte

London Docklands on näide ulatuslikust linnaümberkujundusest, kus tööstuslik minevik on muudetud kaasaegseks ärikeskuseks ja elualaks. Projekt on toonud kaasa nii majanduslikku edu kui ka sotsiaalseid pingeid. Piirkonna areng ja tulevik sõltuvad tasakaalust investeeringute, kohaliku ühiskonna huvide ja jätkusuutlike linnaplaneerimise meetmete vahel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on London Docklands?

K: Millal see piirkond ümber ehitati?

K: Mis põhjustas sadama allakäigu?

K: Kuidas muutus ümberehitus võimalikuks?

K: Millal kasutati London Docklands'i nime esimest korda?

K: Mis juhtus Teise maailmasõja ajal?

K: Mida on loodud taastamispüüdluste kaudu?

Otsing