Louise de Coligny (Châtillon-sur-Loing, 23. september 1555 - Fontainebleau, 13. november 1620) oli vürst Wilhelm Vaikse neljas abikaasa. Ta oli tähtsa prantsuse protestantliku juhi Gaspard de Coligny tütar ning kasvas üles hugenotide (prantsuse protestantide) mõjuka perekonna õhkkonnas.
16-aastaselt abiellus ta 1571. aastal diplomaat ja sõjaväeline tegelane Charles de Télignyga. Mõlemad — nii tema isa kui ka esimene abikaasa — langesid 1572. aasta Bartholomeuse päeva veresauna (St. Bartholomew's Day Massacre) ohvriks, mis tähistas hugenotide jaoks traagilist pöördepunkti. Louise ise jäi ellu ning pühendus pärast neid sündmusi enamasti hugenotide toetamisele ja põgenike asjade edendamisele.
1583. aastal abiellus ta (27-aastaselt) Antwerpenis William Vaikselisega. Temast sai Oranje printsess, osaledes nii poliitilistes kui eraelu küsimustes, mis puudutasid Oranje-Nassau perekonda ja protestantlikku liikumist. Nende poeg Frederik Hendrik sündis 29. jaanuaril 1584 ning sai hiljem olulise rolli Hollandile kuulumise kujunemisel.
Sama aasta 10. juulil tulistas katoliiklane Balthasar Gerards Williamit; Wilhelm suri rünnaku tagajärjel. Pärast vürsti mõrva jäi Louise Hollandisse, kus ta hoolitses perekonna ja erandkorras ka oma sammulaste kasvatuse ning hariduse eest. Ta kasvatas ja toetas mitut Williamilt pärit last ning allikaid kokkuvõtvalt nimetatakse sageli, et ta jäädvustas peres rahu ja järjepidevuse raske ajal.
Louise oli aktiivne hugenotide toetaja kogu elu vältel: ta pidas kirjavahetust hugenotide liidrite, vaimulike ja pagulastega ning toetas usuvabaduse ja protestantide õiguste kaitset. 1619. aastal palus ta oma kasupoeg Mauritsil peatada kõrge positsiooniga riigimehe Johan van Oldenbarnevelti hukkamine, püüdes vahendada rahumeelse lahenduse — tema palveid ei kuulatud ning Oldenbarnevelt hukati.
Pettununa Hollandi poliitika karmusest ja Oldenbarnevelti kohtuasja tagajärgedest lahkus Louise seejärel ajutiselt Hollandist ning pöördus Prantsusmaale. Ta suri 65-aastaselt Fontainebleaul 13. novembril 1620. Tema säilmed toimetati hiljem tagasi Hollandi maale ja ta maeti 24. mail 1621 Delfti Uue kiriku (Nieuwe Kerk) Oranje–Nassau perekonna krüptasse.
Oluline pärand: Louise de Coligny on meeles peetud nii kui Oranje-pere liige kui ka pühendunud hugenottide toetaja. Tema elu peegeldab 16.–17. sajandi usulisi ja poliitilisi pingeid Euroopas ning tema tegutsemine aitas hoida perekonna positsiooni ja toetada protestantlikku liikumist rasketel aegadel.
