M (1931) – Fritz Langi draama-triller Peter Lorrega

M (saksa keeles M – Eine Stadt sucht einen Mörder, inglise keeles M – A City Searches for a Murderer) on 1931. aasta saksa draama-triller. Filmi lavastas Fritz Lang ja selle peaosas on Peter Lorre. Stsenaristid olid Lang ja tema abikaasa Thea von Harbou; tegu oli Langi esimese helifilmiga.

Filmi keskmes on laste sarimõrvari Hans Beckerti (mängib Peter Lorre) jahitamine. Lugu jälgib nii politsei pingutusi kui ka kuritegeliku allilma omalaadset vastumeetmete korraldust: kui ametlikud jõud jäävad löögile, võtavad kurjategijad asja enda kätte ning korraldavad «õigusemõistmise» katse. Filmis käsitletakse hirmu, ühiskondlikku paanikat ja õigusemõistmise eetilisi küsimusi, samal ajal kui režissöör kasutab poeetilis-õudset atmosfääri ja kõnetruud heli- ning valguslahendusi.

Süžee

Tumeda, suuruselt jaotunud linnakogukonna taustal aset leidvas draamas otsib nii politsei kui ka kodanike enesekaitsetaktika mõttes kokku tulnud allilm sarimõrvarit. Filmis on tähtsal kohal detektiivmehhanism, tunnistused ning inimeste hirm — üksikute väikeste vihjete ja juhtumite kaudu koorub välja galeriiline pilt ühiskonna pingetest. Peter Lorre kehastab häiriva intensiivsusega Hans Beckerti, kelle motiivide ja sisemaailma uurimine loob filmi keskse pingepunkti.

Stiil ja teemad

M on tuntud oma stiilipuhtuse poolest: Lang ühendab saksa ekspressionismi elemente realistliku linna- ja kriminaalromaani detailirohkusega. Filmis kasutatakse heli selektiivselt — vaikust, kõnemonolooge ja kutsetähiseid (näiteks Beckerti vilet) kui motiive, mis süvendavad pinget. Kuulsaks sai Beckerti viledemelu (ta viibib sageli meloodiat, mis jääb vaatlejatele külge), mis toimib leitmotiivina ja aitab peategelase jälitamist dramaturgiliselt siduda. Teemadena tõusevad esile hirm, vastutuse jagamine, kollektiivne süü ja õigluse otsimine.

Tootmine ja võtmerollid

Filmi produktsioonis osales Nero-Film ning produtsendina tegutses Seymour Nebenzal. Kaameratööd tegi kuulus valguskujundusemeister Fritz Arno Wagner, kelle töö lisab fotogeenilist kontrasti ja pinget. Muusikaline kujundus ja helikujundus olid 1931. aasta kontekstis uuenduslikud — heliefektid ja diegeetiline muusika tugevdavad narratiivi ilma ulatusliku orkestratsioonita.

Vastuvõtt ja mõju

M võeti nii Saksamaal kui rahvusvaheliselt vastu vastuoluliselt, kuid kiiresti pälvis see kriitikute tähelepanu kui tugeva sotsiaalse ja filmikeele uurimus. Tänapäeval loetakse filmi üheks olulisemaks teoseks nii Langi loomingus kui kogu kinematograafias: seda nimetatakse sageli üheks varajase heliaja suurimaks saavutuseks ja üheks esimeseks tõeliselt sügavuti mõtleva kriminaalfilmi näidiseks. Peter Lorre tõusis selle rolliga rahvusvahelisse tuntusesse ja tegi eduka karjääri ka Hollywoodis.

Pärand

Filmi mõju ulatub kriminaalžanri ja psühholoogilise trilleri traditsioonini — palju hilisemaid seriaaliliste mõrvatudengite lugusid saab jälgi M‑ist. See on regulaarselt kaasatud eri aegade parimate filmide nimekirjadesse ja õpitakse filmi kui näidet, kuidas stiil ja sisu võivad koos luua tugevalt emotsionaalse ja intellektuaalse mõju.

Film on väärt vaatamist neile, keda huvitavad krimi-, draama- ja ajaloolise kino tähtteosed ning need, kes hindavad filme, mis käsitlevad ühiskondlikke ja eetilisi dilemmasid teravalt ja kompaktse filmikeelega.

Otsing