Mary Poppins (1964) – Walt Disney'i muusikalfilm ja Julie Andrews
Mary Poppins (1964) – Walt Disney'i klassikaline muusikalfilm Julie Andrewsiga: võitnud Oscari, ikoonilised laulud ja visuaalid. Tutvu loo ja filmiajaloo legendiga.
Mary Poppins on Ameerika Ühendriikide muusikafilm aastast 1964, mille peaosades mängivad Julie Andrews ja Dick Van Dyke. Selle tootjaks oli Walt Disney. Film põhineb P. L. Traversi Mary Poppins'i raamatusarjal. Filmi filmiti Walt Disney stuudios Burbankis, Californias.
Julie Andrews võitis Mary Poppinsi rolli eest parima naisnäitleja Oscari. Film võitis ka Oscari parima montaaži, originaalmuusika, parima laulu "Chim Chim Cher-ee" ja parimate visuaalsete efektide eest. Kokku sai film 13 nominatsiooni.
Sisu
Film jutustab lugu maagiaga hakkama saavast lapsehoidjast Mary Poppinsist, kes tuleb Londoni Banksi perekonna juurde hoolitsema kahe lapse, Jane ja Michael Banksi eest. Lapsevanemad — range isa George Banks ja ühiskondlikult orienteeritud ema Winifred — on oma lastega kauge suhtlusega hädas. Mary Poppins, kelle kõrval on tema sõber ja mitme ametiga Bert, toob perre fantaasia, muusika ja õpetlikke hetki, mis muudavad kogu pere väärtusi ja omavahelisi suhteid.
Tootmine ja muusika
Lavastaja oli Robert Stevenson. Stsenaariumi kohandamisega töötasid muuhulgas Bill Walsh ja Don DaGradi, kes võtsid P. L. Traversi romaanide elemente ning muutsid need helgeks ja lavastuseks sobivaks perekonnamuusikaliks. Film kombineerib live‑action‑i ja animatsiooni, kasutades tolle aja kohta üsna edumeelseid visuaalefekte ning keerukaid kaadrisegude tehnikaid.
Muusika tegi kuulsaks Shermanite duett — Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman —, kelle loomingusse kuuluvad tuntud lood nagu "A Spoonful of Sugar", "Supercalifragilisticexpialidocious", "Feed the Birds" ja "Chim Chim Cher-ee". Filmi muusikaline kujundus ja suuremahuline orkestratsioon aitasid luua sooja ja meeldejääva atmosfääri.
Filmi kestvus on ligi 139 minutit ning see oli Walt Disney Company jaoks suur tehniline ja artistiline ettevõtmine 1960. aastate alguses.
Näitlejad
- Julie Andrews — Mary Poppins (film tähistas tema suurfilmi debüüti ja tõi talle Oscari)
- Dick Van Dyke — Bert, katusel töötav tuhatoosimees ja Mary sõber
- David Tomlinson — Mr. George Banks
- Glynis Johns — Mrs. Winifred Banks
- Kinderosatäitjad: Karen Dotrice (Jane) ja Matthew Garber (Michael)
Vastuvõtt ja pärand
Mary Poppins oli kriitiliselt ja kommertsliselt edukas ning pälvis palju auhindu. Film on tuntud kui üks Disney stuudio kõige mõjukamaid muusikaleid, mille laulud ja stseenid on jäänud populaarseks ka järgnevate põlvkondade seas. Kuigi film sai palju kiitust, on räägitud ka mõningatest vastuoludest — näiteks P. L. Traversi ja Walt Disney vahelised eriarvamused filmi kohanduse osas ning hilisem kriitika, mis on toonud esile mõne näitlejatöö (nt Dick Van Dyke'i esitatud Cockney aktsendi) vastuolulise vastuvõtu.
Mary Poppinsi populaarsus on toonud kaasa lavastusi, uut huvi algteost ning hilisema filmi‑ ja teatrikohandusi. 2013. aastal sai filmile osaks ulatuslik tunnustus kui kestev klassika ning 2018. aastal ilmus ka ametlik järg Mary Poppins Returns, mille peaosas on Emily Blunt.
Miks film on oluline
Mary Poppins tõi laiemasse kultuuriruumi mitmeid ikoonilisi laule ja kujundeid ning näitas, kuidas perekondlik draama ja fantaasia võivad muusikaga liituda, et pakkuda nii meelelahutust kui ka õpetlikku sisu. Julie Andrewsi karjäärile oli film pöördepunkt ning teater‑ ja filmitööstusele jääb see töö nii loomingulise kui tehnilise saavutusena meelde.
Plot
Film räägib perekonnast nimega Banks, kes elab 1910. aasta Londonis. Perekonnaliikmed on George Banks - tõsine mees, kes töötab pangas, Winifred Banks - naiste õiguste eest võitleja (keegi või miski, kes tegutseb) ja nende lapsed Jane ja Michael.George Banks on hõivatud oma pangatööga, Winifred aga oma naiste õiguste alase tegevusega ning mõlemad ei pühenda peaaegu kunagi oma lastele aega (et olla tugevalt seotud millegagi ja anda sellele palju aega), vaid hoiavad neid hoopis erinevate lapsehoidjate juures. Kui üks lapsehoidjatest nimega Katie lahkub töölt, hakkab härra Banks otsima teist lapsehoidjat. Öösel kirjutavad lapsed oma isale kirja, milles kirjeldavad, millist lapsehoidjat nad tahavad, kuid siis rebib ta kirja ja viskab selle tulle ning kirjutab endale, millist lapsehoidjat ta tahab, kedagi, kes on tõsine ja korraldatud.
Paljud lapsehoidjad tulevad majja, et saada valitud lapsehoidjaks, kuid tugev tuul puhub nad kõik ära. Samal ajal näevad lapsed, kes aknast välja vaatavad, et nende majja lendab naine, kelle nimi on Mary Poppins ja ta on just selline lapsehoidja, keda lapsed tegelikult tahtsid. Oma võlu ja armastusega hoolitseb ta laste eest ja viib nad erilistele seiklustele. Alguses ei meeldi härra Banksile, kuidas ta laste eest hoolitseb, kuid hiljem filmi jooksul õnnestub tal (suudab midagi, eriti midagi rasket teha) luua side tema ja laste vahel ning teeb Bankside pere taas õnnelikuks.
Plot
Film räägib perekonnast nimega Banks, kes elab 1910. aasta Londonis. Perekonnaliikmed on George Banks - tõsine mees, kes töötab pangas, Winifred Banks - naiste õiguste eest võitleja (keegi või miski, kes tegutseb) ja nende lapsed Jane ja Michael.George Banks on hõivatud oma pangatööga, Winifred aga oma naiste õiguste alase tegevusega ning mõlemad ei pühenda peaaegu kunagi oma lastele aega (et olla tugevalt seotud millegagi ja anda sellele palju aega), vaid hoiavad neid hoopis erinevate lapsehoidjate juures. Kui üks lapsehoidjatest nimega Katie lahkub töölt, hakkab härra Banks otsima teist lapsehoidjat. Öösel kirjutavad lapsed oma isale kirja, milles kirjeldavad, millist lapsehoidjat nad tahavad, kuid siis rebib ta kirja ja viskab selle tulle ning kirjutab endale, millist lapsehoidjat ta tahab, kedagi, kes on tõsine ja korraldatud.
Paljud lapsehoidjad tulevad majja, et saada valitud lapsehoidjaks, kuid tugev tuul puhub nad kõik ära. Samal ajal näevad lapsed, kes aknast välja vaatavad, et nende majja lendab naine, kelle nimi on Mary Poppins ja ta on just selline lapsehoidja, keda lapsed tegelikult tahtsid. Oma võlu ja armastusega hoolitseb ta laste eest ja viib nad erilistele seiklustele. Alguses ei meeldi härra Banksile, kuidas ta laste eest hoolitseb, kuid hiljem filmi jooksul õnnestub tal (suudab midagi, eriti midagi rasket teha) luua side tema ja laste vahel ning teeb Bankside pere taas õnnelikuks.
Plot
Film räägib perekonnast nimega Banks, kes elab 1910. aasta Londonis. Perekonnaliikmed on George Banks - tõsine mees, kes töötab pangas, Winifred Banks - naiste õiguste eest võitleja (keegi või miski, kes tegutseb) ja nende lapsed Jane ja Michael.George Banks on hõivatud oma pangatööga, Winifred aga oma naiste õiguste alase tegevusega ning mõlemad ei pühendu peaaegu kunagi oma lastele aega (et olla tugevalt seotud millegagi ja anda sellele palju aega), vaid hoiavad neid hoopis erinevate lapsehoidjate juures. Kui üks lapsehoidjatest nimega Katie lahkub töölt, hakkab härra Banks otsima teist lapsehoidjat. Öösel kirjutavad lapsed oma isale kirja, milles kirjeldavad, millist lapsehoidjat nad tahavad, kuid siis rebib ta kirja ja viskab selle tulle ning kirjutab endale, millist lapsehoidjat ta tahab, kedagi, kes on tõsine ja korraldatud.
Paljud lapsehoidjad tulevad majja, et saada valitud lapsehoidjaks, kuid tugev tuul puhub nad kõik ära. Samal ajal näevad lapsed, kes aknast välja vaatavad, et nende majja lendab naine, kelle nimi on Mary Poppins ja ta on just selline lapsehoidja, keda lapsed tegelikult tahtsid. Oma võlu ja armastusega hoolitseb ta laste eest ja viib nad erilistele seiklustele. Alguses ei meeldi härra Banksile, kuidas ta laste eest hoolitseb, kuid hiljem filmi jooksul õnnestub tal (suudab midagi, eriti midagi rasket teha) luua side tema ja laste vahel ning teeb perekond Banksid taas õnnelikuks.
Plot
Film räägib perekonnast nimega Banks, kes elab 1910. aasta Londonis. Perekonnaliikmed on George Banks - tõsine mees, kes töötab pangas, Winifred Banks - naiste õiguste eest võitleja (keegi või miski, kes tegutseb) ja nende lapsed Jane ja Michael.George Banks on hõivatud oma pangatööga, Winifred aga oma naiste õiguste alase tegevusega ning mõlemad ei pühendu peaaegu kunagi oma lastele aega (et olla tugevalt seotud millegagi ja anda sellele palju aega), vaid hoiavad neid hoopis erinevate lapsehoidjate juures. Kui üks lapsehoidjatest nimega Katie lahkub töölt, hakkab härra Banks otsima teist lapsehoidjat. Öösel kirjutavad lapsed oma isale kirja, milles kirjeldavad, millist lapsehoidjat nad tahavad, kuid siis rebib ta kirja ja viskab selle tulle ning kirjutab endale, millist lapsehoidjat ta tahab, kedagi, kes on tõsine ja korraldatud.
Paljud lapsehoidjad tulevad majja, et saada valitud lapsehoidjaks, kuid tugev tuul puhub nad kõik ära. Samal ajal näevad lapsed, kes aknast välja vaatavad, et nende majja lendab naine, kelle nimi on Mary Poppins ja ta on selline lapsehoidja, keda lapsed tegelikult tahtsid. Oma võlu ja armastusega hoolitseb ta laste eest ja viib nad erilistele seiklustele. Alguses ei meeldi härra Banksile, kuidas ta laste eest hoolitseb, kuid hiljem filmi jooksul õnnestub (suudab midagi, eriti midagi rasket) luua side tema ja laste vahel ning teeb Bankside pere taas õnnelikuks.
Plot
Film räägib perekonnast nimega Banks, kes elab 1910. aasta Londonis. Perekonnaliikmed on George Banks - tõsine mees, kes töötab pangas, Winifred Banks - naiste õiguste eest võitleja (keegi või miski, kes tegutseb) ja nende lapsed Jane ja Michael.George Banks on hõivatud oma pangatööga, Winifred aga oma naiste õiguste alase tegevusega ning mõlemad ei pühendu peaaegu kunagi oma lastele aega (et olla tugevalt seotud millegagi ja anda sellele palju aega), vaid hoiavad neid hoopis erinevate lapsehoidjate juures. Kui üks lapsehoidjatest nimega Katie lahkub töölt, hakkab härra Banks otsima teist lapsehoidjat. Öösel kirjutavad lapsed oma isale kirja, milles kirjeldavad, millist lapsehoidjat nad tahavad, kuid siis rebib ta kirja ja viskab selle tulle ning kirjutab endale, millist lapsehoidjat ta tahab, kedagi, kes on tõsine ja korraldatud.
Paljud lapsehoidjad tulevad majja, et saada valitud lapsehoidjaks, kuid tugev tuul puhub nad kõik ära. Samal ajal näevad lapsed, kes aknast välja vaatavad, et nende majja lendab naine, kelle nimi on Mary Poppins ja ta on selline lapsehoidja, keda lapsed tegelikult tahtsid. Oma võlu ja armastusega hoolitseb ta laste eest ja viib nad erilistele seiklustele. Alguses ei meeldi härra Banksile, kuidas ta laste eest hoolitseb, kuid hiljem filmi jooksul õnnestub (suudab midagi, eriti midagi rasket) luua side tema ja laste vahel ning teeb Bankside pere taas õnnelikuks.
Auhinnad
Mary Poppins on kõige rohkem Oscareid võitnud ja Oscarile kandideerinud Disney filmi ajaloos.
Auhinnad:
- Parim naispeaosatäitja -- Julie Andrews
- Parim originaallugu "Chim Chim Cher-ee"-- Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim originaalmuusika - Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim filmi montaaž -- Cotton Warburton
- Parimad visuaalsed efektid -- Peter Ellenshaw, Eustace Lycett ja Hamilton Luske
Kandidaadid:
- Parim kunstiline juhtimine (värviline) -- Carroll Clark, William H. Tuntke, Emile Kuri ja Hal Gausman
- Parim operaatoritöö (värviline)
- Parim kostüümikujundus (värviline)
- Parim režissöör -- Robert Stevenson
- Parim muusikalise adapteerimise või töötlemise muusika -- Irwin Kostal
- Parim film
- Parim heli -- Robert O. Cook
- Parim kohandatud stsenaarium
Auhinnad
Mary Poppins on kõige rohkem Oscareid võitnud ja Oscarile kandideerinud Disney filmi ajaloos.
Auhinnad:
- Parim naispeaosatäitja -- Julie Andrews
- Parim originaallugu "Chim Chim Cher-ee"-- Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim originaalmuusika - Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim filmi montaaž -- Cotton Warburton
- Parimad visuaalsed efektid -- Peter Ellenshaw, Eustace Lycett ja Hamilton Luske
Kandidaadid:
- Parim kunstiline juhtimine (värviline) -- Carroll Clark, William H. Tuntke, Emile Kuri ja Hal Gausman
- Parim operaatoritöö (värviline)
- Parim kostüümikujundus (värviline)
- Parim režissöör -- Robert Stevenson
- Parim muusika-töötlus või töötlus -- Irwin Kostal
- Parim film
- Parim heli -- Robert O. Cook
- Parim kohandatud stsenaarium
Auhinnad
Mary Poppins on kõige rohkem Oscareid võitnud ja Oscarile kandideerinud Disney filmi ajaloos.
Auhinnad:
- Parim naispeaosatäitja -- Julie Andrews
- Parim originaallugu "Chim Chim Cher-ee"-- Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim originaalmuusika - Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim filmi montaaž -- Cotton Warburton
- Parimad visuaalsed efektid -- Peter Ellenshaw, Eustace Lycett ja Hamilton Luske
Kandidaadid:
- Parim kunstiline juhtimine (värviline) -- Carroll Clark, William H. Tuntke, Emile Kuri ja Hal Gausman
- Parim operaatoritöö (värviline)
- Parim kostüümikujundus (värviline)
- Parim režissöör -- Robert Stevenson
- Parim muusika-töötlus või töötlus -- Irwin Kostal
- Parim film
- Parim heli -- Robert O. Cook
- Parim kohandatud stsenaarium
Auhinnad
Mary Poppins on kõige rohkem Oscareid võitnud ja Oscarile kandideerinud Disney filmi ajaloos.
Auhinnad:
- Parim naispeaosatäitja -- Julie Andrews
- Parim originaallugu "Chim Chim Cher-ee"-- Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim originaalmuusika - Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim filmi montaaž -- Cotton Warburton
- Parimad visuaalsed efektid -- Peter Ellenshaw, Eustace Lycett ja Hamilton Luske
Kandidaadid:
- Parim kunstiline juhtimine (värviline) -- Carroll Clark, William H. Tuntke, Emile Kuri ja Hal Gausman
- Parim operaatoritöö (värviline)
- Parim kostüümikujundus (värviline)
- Parim režissöör -- Robert Stevenson
- Parim muusikalise adapteerimise või töötlemise muusika -- Irwin Kostal
- Parim film
- Parim heli -- Robert O. Cook
- Parim kohandatud stsenaarium
Auhinnad
Mary Poppins on kõige rohkem Oscareid võitnud ja Oscarile kandideerinud Disney filmi ajaloos.
Auhinnad:
- Parim naispeaosatäitja -- Julie Andrews
- Parim originaallugu "Chim Chim Cher-ee"-- Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim originaalmuusika - Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman
- Parim filmi montaaž -- Cotton Warburton
- Parimad visuaalsed efektid -- Peter Ellenshaw, Eustace Lycett ja Hamilton Luske
Kandidaadid:
- Parim kunstiline juhtimine (värviline) -- Carroll Clark, William H. Tuntke, Emile Kuri ja Hal Gausman
- Parim operaatoritöö (värviline)
- Parim kostüümikujundus (värviline)
- Parim režissöör -- Robert Stevenson
- Parim muusika-töötlus või töötlus -- Irwin Kostal
- Parim film
- Parim heli -- Robert O. Cook
- Parim kohandatud stsenaarium
Otsige