Mengzi

Kultuuriline taust

Mencius elas Zhōu dünastia ajal.

Kultuur, millest Mencius pärines, uskus, et pärast inimese surma on tal mingi elujärgne eksistents. See uskumus ulatub tagasi kaugetele eelajaloolistele aegadele. Mingil ajal hakati ütlema, et surnud lähevad 天 Tiāni. Tiānil on mitu tähendust, sealhulgas "taevas", "päev", "taevas" ja "Jumal". Kõige varasemates versioonides on 天 märk kujutab väga suure peaga meest, mis viitab "peamehele" või "juhile". Kuna hiinlased uskusid, et kui mõni inimene sureb, läheb ta Tiāni ja et surnud esivanemad on võimsamad kui nad olid elus olles, on võimalik, et Tiān oli algselt Zhōu valitseva suguvõsa varaseima esivanema nimi, mis pärineb ammu enne eelmise dünastia, Shàng'i, langemist. Kui see mõte on õige, siis oli "Tiān" kõigepealt esivanema nimi. Hiljem võisid inimesed unustada, et see väga võimas vaim oli algselt elav inimene, nii et Tiāni hakati pidama jumalaks. Pärast seda võis "Tiān" olla kasutusel selle koha nimetamiseks, kus jumal elas, ja kuna see koht oli kõrgel meie kohal, hakkas see tähendama mitte ainult "taevas", vaid ka "taevas", "taevas", "päev" jne.

Hiinas on müüte, mis ulatuvad kaugelt tagasi enne Shàng ja Zhōu dünastiaid. Oli mitmeid kultuurikangelasi, keda peeti iidseteks tarkadeks keisriteks. Seal olid 黃帝 Huáng Dì, keda inglise keeles tuntakse kui Kollast keisrit, 堯 Yáo, 舜 Shùn ja 禹 Yǚ, kes kõik tulid enne seda, mida nimetatakse esimeseks dünastiaks, 夏 Xià.

Lugu sellest, kuidas Yǚ sai keisriks, on konfutsianistide jaoks väga oluline. Müüt räägib, et maailm hakkas üleujutama ja Yǚ isa (kelle nimi oli 鯀 Gǔn) püüdis probleemi lahendada, ehitades tammid. Gǔn ei olnud edukas, sest vesi tuli lihtsalt edasi ja kui see läks üle tammide tipu, siis tuli kogu vesi, mis oli kogunenud, väga kiiresti välja. Nii et Yǚ võttis Hiina päästmise ülesande üle ja puhastas kõik jõed, et lisavesi saaks hõlpsasti merre minna.

Mencius ei räägi Gǔn'i kohta käivat osa loost, kuid ta jutustab osa sellest, kuidas Yǚ tegi kõik jõed sügavamaks, et maad kuivendada. Mentsiuse ja hiinlaste õppetund Yǚ loost oli see, et kõigis asjades on parem anda jõududele väljapääsu, mis ei tekita kahju, ja et jõudude tampimine on pikas perspektiivis alati halb.

Zhōu dünastia rajajad uskusid, et kuningas Wen, kuningas Wu isa (kes oli esimene, kes tegelikult valitses pärast Shàni valitsejate lüüasaamist), oli võimeline tegutsema inimeste maailmas ka pärast oma surma. Ta ning tema enda isa ja vanaisa olid kesksed tegelased olulises dokumendis nimega "Messingist seotud kirst". Teine oluline dokument kannab nime "Hertsog Shao kuulutus". Mõlemad dokumendid tutvustavad ja toetavad ideed, et Tiān otsustab, kes on see inimene, kes tegutseb Tiāni tahtmise elluviimiseks maa peal haldurina või abistajana, ning ideed, et Tiān laseb kellelgi olla kuningas ainult seni, kuni ta hoolitseb kõigi inimeste heaolu eest.

Mencius jutustas oma raamatus 3B:9 Yü loo:

當堯之時，水逆行，氾濫於中國。蛇龍居之，民無所定。下者為巢，上者為營窟。書曰：『洚水警余。』洚水者，洪水也。使禹治之。禹掘地而注之海，驅蛇龍 而放之菹﹔水由地中行，江、淮、河、漢是也。險社既遠，鳥獸之害人者消﹔然後人得平土而居之。

[Targa keisri] Yao ajal lõpetasid jõed oma tavapärase voolu ja ujutasid Kesk-Kuningriigi üle. Siis asusid maod ja draakonid ning inimestel ei olnud kindlaid elukohti. Madalamates kohtades elavad inimesed lõid endale puude vahele pesad ja kõrgemates kohtades elavad inimesed rajasid maa-alused varjualused.

書曰：『洚水警余。』洚水者，洪水也。使禹治之。禹掘地而注之海，驅蛇龍 而放之菹﹔水由地中行，江、淮、河、漢是也。險社既遠，鳥獸之害人者消﹔然後人得平土而居之。堯、舜既沒，聖人之道衰。

Raamatus on kirjas: "Üleujutus teeb mind murelikuks." "Üleujutus" tähendab "üleujutusvesi". Yü oli tööle võetud üleujutuse haldamiseks. Yü süvendas maad ja toimetas vee merre. Ta ajas ära maod ja draakonid ning pagendas need soode. Kui vesi rändas läbi maa, moodustas see Yangze jõe, Huai jõe, Kollase jõe ja Han jõe. Kuna [sood] asusid kaugetes ja eraldatud kohtades, siis kõrvaldati lindude ja metsloomade poolt inimestele külastatud rüüstamised ning pärast seda said inimesed elada tasandikel. [Kuid] pärast seda, kui [inimeste mälestused] nii Yaost kui ka Shunist langesid unustusehõlma, läks targaste tee järsult allakäiku.

Kell 4B:26 ütles Mencius ka:

如智者若禹之行水也，則無惡於智也。禹之行水也，行其所無事，則 智亦大矣

Kui need targad oskasid käituda nii, nagu Yü käitus üleujutusvee juhtimisel, siis mida oleks nende juures mitte meeldida? Yü juhtis üleujutusvett, tehes oma tööd nii, et sellega ei kaasnenud suurt häda. Kui need targad suudaksid samuti käituda ilma igasuguse sekelduseta, siis oleks nende tarkus suur.

Mentsiuse jaoks oli Yü viis, kuidas ta asju ajas, parim. Yü oli üks Mentsiuse suuri kangelasi.

Kas Mencius oli usujuhataja, filosoof või mis?

Läänes oli teadlane Konrad Lorenz (1903-1989), kes uuris loomi. Ta oli etoloog, mis tähendab, et ta uuris hoolikalt loomade käitumist ja püüdis mõista, miks nad teevad asju, mida nad tavaliselt teevad. Ta nägi näiteks, et kui pardipojad näevad kohe pärast koorumist inimese asemel inimest, siis järgnevad nad kunagi pärast seda inimesele ja võtavad teda oma vanemateks. Ta nimetas sellist õppimist "jäljendamiseks".

Mentsius uuris inimest nii, nagu Lorenz uuris teisi loomi. Mencius oli samuti etoloog, kuid vanas Hiina keeles peeti teda "meistriks", st õpetajaks. Ta oli konfutsianist ja konfutsianismi nimetatakse mõnikord religiooniks. Mencius ei tsiteerinud siiski religioosseid tekste ja ei püüdnud panna inimesi käituma nii, nagu need raamatud ütlevad, et nad peaksid käituma. Ta ei nimeta ka põhitõdesid ega aksioomi ega püüa välja mõelda, kuidas inimesed peaksid käituma. Seega ei ole ta nagu enamik inimesi, keda me peame kas usujuhiks või filosoofiks.

Tänapäeval eraldame filosoofia ja teaduse, kuid varasematel aegadel nimetati neid uuringuid, mida me praegu nimetame teaduseks, "loodusfilosoofiaks", ja Mencius oli põhimõtteliselt loodusfilosoof. Tema töö viis samasuguste üldiste teadmisteni, mida Lorenz sai teada partide ja teiste loomade kohta. Mentsius küsis: milliseid asju teevad inimesed, mis hoiavad peresid ja kogukondi hästi toimimas, milliseid asju teevad nad, mis kahjustavad peresid ja kogukondi, ja miks nad neid asju teevad?

Mentsiuse peamised tähelepanekud

Mencius ütles, et me ei pea õpetama inimestele, et nad armastaksid hea toidu maitset. Tunne, mis meil on hea toidu vastu, on loomulik. Samamoodi, ütles ta, on meil ka teisi loomulikke tundeid, mis on head anded, millega me kõik oleme sündinud. Me ei saa neist andidest tegelikult vabaneda, välja arvatud ennast hävitades, kuid me võime lasta neid katta, nii et nad ei toimi õigesti. See on natuke nagu see, kuidas inimesed ei saa lihtsalt oma nina ära võtta ja ära visata, kuid nad võivad panna oma ninasõõrmetesse pistikud ja rikkuda oma võime asju haista. Seega on oluline, et inimesed ei teeks midagi sellist, mis takistaks nende nelja ande head toimimist. On liiga halb, et inimesed lasevad sageli oma nelja annet segi ajada. Kui inimesi on hästi hoitud ja nad on kaitstud negatiivsete jõudude eest, siis on nad omast vabast tahtest head.

Inimeste voorused või võimed on asjad, mida nad saavad otse Taevast. Need samad asjad on taevas. Kui inimesed teevad halbu asju, siis selle põhjuseks on see, et nende teised osad on võtnud kontrolli nende vooruste/jõudude üle. Mencius annab tõestuseks ühe imelise loo, mida nimetatakse härjavägede mäeks.

Hiina sõna, mida eespool nimetati "kingitusteks", on 德 dé. See on sugulussõna, mis tähendab "saada", nii et üks võimalus seda seletada on öelda, et dé on midagi, mida me saame taevast. See tähendab "voorus", kuid ainult selles mõttes, et see on vägi, mis võimaldab midagi teha. ("Virtue" omab seda tähendust ka inglise keeles.) Inimestel on neli voorust või võimet. Siin on nende hiina nimed, igaühe tõlge ja selgitus:

• 仁 rén tähendab võimet tunda seda, mida teised inimesed kogevad, nagu juhtuks see sinuga. Nii et kui näete, et inimene paneb oma käe sinna, kus see kindlasti haiget saab, ehk siis kuhugi, kus kobra ootab kokkukäärituna, et lüüa, tunnete end halvasti ja tahate seda inimest takistada. Inglise keeles on sellele sõnale palju tõlkeid, sealhulgas "heatahtlikkus", "empaatia", "inimsüdamlikkus" jne.

• 義 yì tähendab võimet end halvasti tunda, kui tead, et sa ei tee oma osa tööst, ei tee oma kohust jne. Kui te läheksite koos sõprade rühmaga metsa ja kõik leppisid kokku, et pesevad kordamööda nõusid, kuid teie ei võtnud oma järjekorda, siis tunneksite häbi selle pärast, mida te ei teinud. Mõned selle sõna ingliskeelsed tõlked on "kohusetunne", "õige ja vale tunne", "õiglustunne" jne. Oluline on siiski märkida, et Mencius kirjeldab inimese tunnet selle kohta, mida ta ise teeb, mitte aga tunnet selle kohta, mida teised inimesed teevad.

• 禮 lǐ tähendab võimet näha oma positsiooni ühiskonnas ja teiste inimeste positsiooni ühiskonnas ning teha asju, mis võimaldavad inimestel hästi toime tulla. Näiteks võib olla o.k., kui sa lähed oma pere maja tagauksest sisse või isegi vanaema ja vanaisa tagauksest sisse, ilma koputamata. Aga kui te lähete kellegi teise majja, võivad nad hakata kartma või vihastuma, sest te ei kuulu sinna. Mõnikord on meil vaja minna kellegi teise majja, ja selle olukorra jaoks on lǐ olemas. Külaline võib koputada uksele ja oodata, kraapida telgi uksele ja oodata või teha midagi muud, et anda seesolijatele teada, et väljas on keegi, kellel on rahumeelsed kavatsused ja kes soovib sisse tulla. Erinevatel kultuuridel võivad olla erinevad leiutised, kuidas sellistes olukordades hakkama saada. Oluline on see, et kõik kultuurid on leidnud oma lahendused ja mida iganes inimesed otsustavad teha, on lǐ. Tegelikult ei ole oluline, kas inimesed sõidavad vasakul või paremal pool teed. Oluline on see, et kõik nõustuksid sama plaaniga. Võib-olla on selle sõna parim ingliskeelne tõlge "a sense of propriety", mis tähendab lihtsalt seda, et inimestel on võimalus aru saada, mis on õige. sobilik või asjakohane teha sotsiaalsetes olukordades, et vältida tarbetuid tülisid. "Ei ole kohane lihtsalt avada kellegi teise maja uks ja minna sisse." "Olukorda sobib koputada uksele ja küsida luba sisse tulla."

• 智 zhì tähendab võimet vaadata midagi, mis toimub teiste inimeste vahel või teiste inimeste seas, ja näha, mis on õige ja mis on vale. Kui üks inimene näeb, et võimukas täiskasvanu läheb ja võtab nälgivalt lapselt toidu ära, siis on reaktsioon täiskasvanu käitumise vastu kohene. Võib-olla on selle termini parim tõlge "tarkus", kui me peame meeles, et Saalomoni tarkus hõlmas võimet hinnata täpselt tema ette toodud juhtumite tõelisi asjaolusid. Zhì on selline tarkus, mitte mingi äärmuslik intelligentsus. Keegi, kellel on zhì, oskab öelda, mis on õiglane ja mis ebaõiglane.

Inimesed võiksid elada täiuslikku elu, kui neil oleksid ainult need neli liiki motiivid või emotsionaalsed reaktsioonid maailmale, kuid neil on palju muid motiive. Nende hulka kuuluvad hirm, viha, ahnus rikkuse ja võimu järele, seks jne. Inimesed õpivad väga kergesti, et nad saavad neid ajendeid kergemini rahuldada, kui nad ignoreerivad oma vooruste sisendeid. Näiteks võib laps, kes on oma vanuse kohta suur, kergesti õppida, et ta võib teistelt omaealistelt lastelt jõuga võtta kõik, mida ta tahab.

Inimesed sünnivad nelja jõuga, mis hoiaksid neid halbu asju tegemast, ja nad sünnivad ka paljude ajenditega või motiividega, mis võivad neid viia nende vajaduste rahuldamiseks halbu asju tegema. Mis siis määrab, kes on hea ja kes halb?

Mencius täheldas, et inimesed sõltuvad veel ühest olulisest vaimsest funktsioonist. Ta nimetas seda 志 Zhì, mida võib mõnikord tõlkida kui "püüdlusi", kuid mida Mentsiuse puhul nimetame me tahtejõuks. Midagi peab otsustama, mida teha, kui eetilised impulsid, moraalsed tunded, mida Mentsius nimetas "neljaks vooruseks", satuvad vastuollu tavaliste impulssidega, mis on seotud nälja, seksi, agressiooni, hirmu jne. Inimese osa, mis tasakaalustab asju ja teeb otsuseid, on zhì.

Mentsiuse jaoks, kui inimene toimib hästi, siis suudab tema tahe leida terve tasakaalu kõigi impulsside vahel ja hoida voorusi tavaliste soovide poolt üle ujutatud. Kui inimese tahe ei ole kontrolli all, siis võib see inimene endale või teistele inimestele kahju teha. Seega on oluline täiskasvanuks saamise ajal õppida, kuidas hoida zhìd teiste jõudude - või teiste inimeste - võimust võtmast.

Indiviidil on vaba valik, kas integreerida (panna kokku, et nad ei võitleksid üksteisega) kõik oma impulsid ja ka intellekt, või loobuda ja tegutseda lihtsalt selle impulsi järgi, mida ta parajasti tunneb. Seega on Mentsiuse jaoks parim tee inimese jaoks planeerida ja tegutseda nii, et ta oleks hästi tasakaalus, integreeritud (mitte endaga võitlemas ja tahtmas teha nii üht kui ka selle vastandit) ja seega ühiskonnale kasulik inimene.

Vabatahtlikkus ja eetiline elu

Kedagi, kes tegutseb moraalskaala väga kõrgel tasemel, "olles oma tegusid kokku võtnud", nimetatakse 君子 jūn zǐ ehk "moraalselt üllaks inimeseks".

孟子曰：「人之所以異於禽獸者幾希！庶民去之，君子存之。舜明於庶物， 察於人倫，由仁義行，非行仁義也。」

Mencius ütles: "See, mille poolest inimene erineb lindudest ja loomadest, on äärmiselt väike. Tavalised inimesed vabanevad sellest, kuid moraalselt üllas inimene hoiab seda alles. [Tark keiser] Shun nägi selgelt palju olendeid ja ta uuris põhjalikult inimeste sotsiaalseid suhteid. Tema tegevus tulenes tema heatahtlikkusest ja kohusetundest. Ta ei tegutsenud [võlts] heatahtlikkusest ja kohusetundest."

Nii et jūn zǐ on keegi, kes on suutnud hoida kinni andidest, mida taevas on talle andnud, andidest, mis panevad inimesi tegutsema heatahtlikult, juhinduma kohusetundest, tahtma tegutseda nii, et hoida häid suhteid teistega, ning püüdma aidata ja kaitsta inimesi, keda koheldakse ebaõiglaselt. Et olla tõeline jūn zǐ, peab inimesel olema need tõelised tunded ja ta peab nende järgi tegutsema. Ei piisa ainult sellest, et käitutakse nii, nagu oleksid need tunded olemas.

Mentsiuse sõnul võib igaüks valida, kas temast saab moraalselt üllas mees. Kõik, mida selleks oleks vaja, oleks see otsus tõesti ära teha ja siis seda teha. Mentsius rääkis Yan Yuanist, kes oli Konfutsiuse lemmikõpilane:

『舜何人也；予何人也。有為者亦若是！』

Yan Yuan ütles: "Milline mees oli Shun? Milline mees olen mina? Kõik, mis on vaja, et olla nagu ta, on see, et teha seda."

Loomulikult mõistis Mencius, et "lihtsalt teha" on palju raskem kui sellest rääkimine. Tuleb kogu aeg ennast jälgida.

Üks Mentsiuse eesmärk oli kasvatada "liikumatut mõistust", nagu ta seda nimetas. Nende sõnade all mõtles ta mõistust, mida ei saa väljastpoolt löögi korral ümber lüüa. "Liikumatu meel" on kaitstud selle eest, et inimene ei teeks valesti, sest ta on vihane, kardab jne. Kõik, mis võib väljastpoolt tõmmata või lükata ja meid kontrolli alt välja viia, võib tekitada kahju, kuid Mencius ütleb, et kui tahe ja neli voorust/jõudu on hästi integreeritud, kui inimene on "tõesti koos", siis ei saa need välised jõud kontrolli üle võtta.

Inimeste vooruste ja võimete kasvatamine

Igas kultuuris ja igas ühiskonnas on välja töötatud viisid, kuidas vältida laste sattumist liigsetesse raskustesse. Isegi ühes kogukonnas võivad inimesed kasutada mitmeid erinevaid strateegiaid, et saada ja hoida kontrolli oma laste üle. Üks viis laste kontrollimiseks on nende peksmine, kui nad teevad asju, mida vanemad ei taha, et nad teeksid. Teine viis laste kontrollimiseks on panna nad end süüdi tundma ja eeldada, et neid karistatakse karmilt, sest nad on halvad inimesed. Kolmas viis on panna lapsed tundma häbi ja oodata, et inimesed naeravad nende üle ja siis pöörduvad neist eemale. Neljas meetod on selgitada lastele nende tegude tõenäolisi tagajärgi. "Kui sa tõmbad koera kõrvadest, siis ta hammustab sind." Paljud vanemad üle maailma kasutavad rohkem kui ühte neist meetoditest ja nad võivad aeg-ajalt kasutada kõiki neist.

Hiina kultuuris on veel üks meetod, mis ei pruugi olla hästi tuntud ja mida mujal harva praktiseeritakse - lapse enda vooruse/jõu kasutamine. Kui laps teeb kellelegi teisele midagi halba, võivad vanemad selle asemel, et öelda lapsele, kui halb ta on, öelda midagi sellist, nagu "Äsja nägime, kuidas sa võtsid varblasepesast mune välja. Me teame, et sa oled südames hea inimene. Seepärast mõtleme, kas sa mõtlesid sellele, mida tunneb varblasema, kui ta tagasi tuleb ja leiab, et tema lapsed on kadunud. Kas sa tahaksid munad nüüd tagasi panna, kui need on veel soojad? Ema varblane tuleb varsti tagasi."

Eesmärk on panna laps vaatama, millised tunded tema südames/meeles tekivad, kui ta tõesti mõtleb selle peale, mida ta tegi, mitte panna last tundma end kohutava inimesena ja mitte panna last kartma karistust. Kui laps tõesti kuulab selle vaikse hääle, mida me läänes nimetame "südametunnistuseks", siis tunneb laps loomulikult seda, mida tunneks varblasema, kui ta tuleks koju tühja pessa. Siis teeb laps midagi, et emavarblane ei peaks seda halba tunnet tundma. Järgmisel korral võib laps mõelda, mida emavarblane tunneks, enne kui ta varastab mune.

Nende nelja taevase kingituse loetlemine võtab kaua aega, et saada tõeliselt heaks, ja see nõuab harjutamist, et mõista mõnede asjade võimalikke tagajärgi, mida inimene võib teha. Nii et tõeliselt heaks inimeseks saamine on eluaegne töö, mis ei ole tegelikult kunagi lõppenud. Traditsioonilises Hiina ühiskonnas julgustati noori lugema nii mineviku lugusid, mis näitasid häid tegusid, kui ka lugema selliste inimeste nagu Konfutsius ja Mentsius raamatuid, et saada abi kõigi tulemuste nägemise õppimisel ja õppida, kuidas hoida viha, hirmu ja kõiki teisi tavalisi emotsioone nelja moraalse vooruse/jõu üle võimutsemast.

Muud raamatud, mida lugeda

Kolm mõtteviisi Vana-Hiinas, Arthur Waley