Mèng Kē (hiina: 孟軻), keda tavaliselt tuntakse Meng Zi (hiina: 孟子), mis tähendab "Meister Meng", või Mencius (ladinakeelne vorm), oli tähtis konfutsianistlik filosoof Warring States ajastul. Ta ei kuulunud otseselt Konfutsiuse juures töötanud esimese põlvkonna õpilaste hulka, vaid järgnes sellele põlvkonnale. Eluaastateks loetakse tavaliselt umbes 372/371 eKr – umbes 289 eKr. Mencius pidas Konfutsiust oma suurimaks õpetajaks ja püüdis oma dialoogides ja õpetustes selgitada ja laiendada Konfutsiuse moraalset süsteemi. Tema õpetused on kogutud raamatusse, mida inglise keeles nimetatakse Menciuse raamatuks (孟子) – üks konfutsianismi klassikast ning osa hiljem olulistest õppevahenditest.
Elulugu ja töömeetod
Mencius töötas rändõpetajana: ta kohtus valitsejate, ametnike ja õpilastega, pidas dialooge ning kasutas jutustusi ja näiteid, et selgitada oma seisukohti. Tema tekstis on palju vestlusi kuningate ja võimukandjatega, millest joonistub välja nii poliitiline kui moraalne nägemus sellest, mida tähendab hea valitsemine. Tema vaated kujunesid Warring States (Sõjategevuse) perioodi taustal, mil riigid võistlesid ja valitsejate moraalne pädevus omas suurt tähtsust.
Inimloomuse õpetus: nelja vooruse alged
Mencius on kuulus väitega, et inimloomus on algselt hea ja kõigil inimestel on sees potentsiaal voorustele, mida tuleb kasvatada. Ta nimetab neli sünnipärast "vooruse algust" (四端), mis ilmnevad loomulike tunnetena:
- kaastunne (恻隐之心) – alge, mis võib areneda õilsuseks (仁, ren);
- häbitunne ja vastumeelsus halva vastu (羞恶之心) – alge, mis viib õiglustunde ja moraalse vastutustundeni (義, yi);
- alandlikkus ja tagasihoidlikkus (辞让之心) – alge, mis on seotud kombekuse ja korra hoidmisega (礼, li);
- õiglustunne ja võime eristada õiget ja valet (是非之心) – alge, mis arendab tarkust ja otsustusvõimet (智, zhi).
Mencius rõhutas, et need alged vajavad kasvatamist ja õiget keskkonda: inimene ei muutu vooruslikuks üksnes sünnist – vajalik on harimine, eeskujud ja ühiskondlikud tingimused. Samas välistas ta pessimistliku vaate, et inimene oleks algselt kurivaimne; pigem on kurjus tema õpetuse kohaselt järg inimliku arengu takistustele või valesti suunatud harimisele ja elukorraldusele.
Poliitika, valitsemine ja rahva õigus
Mencius rõhutas valitseja moraalset vastutust: valitseja peab hoolima rahva heaolust, pakkuma toitu, tööd ja õiglust. Kui valitseja rikub oma kohustusi ja põhjustab rahva viletsust, siis ta kaotab moraalse õiguse valitseda. Mencius formuleeris mõtte, mida tihti refereeritakse järgmiselt: “民為貴,社稷次之,君為輕” — „rahvas on väärtuslikum kui riigialused (maa- ja viljakusaltarid), valitseja on nende kõrval kõige vähemavaldav”.
Tähtis osa Menciuse poliitilisest õpetusest on ka õigus mässata ebaõiglase valitseja vastu: kui valitseja ei täida oma ülesandeid ega vii läbi inimesi toetavat poliitikat, võib rahvas temast vabaneda – kaasa arvatud talle võimu ära võtta või ta troonilt tõugata. Seda käsitleti kui Mandate of Heaven (Taevane mandaadi) moraalset kriteeriumi: valitsemiseks vajalik taevalik heakskiit sõltub valitseja voorustest ja tema hoolitsusest alamate vastu.
Õpetamise stiil, olulised näited ja pärand
Mencius kasutas palju näiteid ja lühijutte, et teha oma ideed arusaadavaks. Üks kuulus anekdoot kirjeldab lapse kukkumist kaevu ääres: Mencius küsib, kas keegi ei tunneks äkitselt kaastunnet ja püüdlikkust lapse päästmiseks — see väljendab inimloomuse algset kaastunnet ilma reflektiivse enesekasuks. Selliste näidete kaudu püüdis ta näidata, et moraalsed-tunded on algselt loomulikud ja seeläbi alused vooruse kasvatamisele.
Mencius’ mõju on olnud pikk: tema tekst kuulub konfutsianistlikku kanonisse ning alates Songi dünastiast (Zhu Xi jms) mängis ta tähtsat rolli neo-konfutsianistliku mõtlemise kujunemisel. Tema töid on tõlgitud mitmetesse keeltesse ning need on mõjutanud nii Ida-Aasia filosoofiat, poliitilist teooriat kui ka hariduse ideid.
Kokkuvõte
Mencius (Mengzi) oli konfutsianistlik mõtleja, kes kaitses ideed, et inimloomus on põhimõtteliselt hea, et inimesel on sünnipärased vooruse alged, mida tuleb kasvatada, ning et valitseja eeltingimus on oma rahva heaolu tagamine. Tema rõhuasetus moraalsel iseloomul, haridusel ja õiglasel valitsemisel tegi temast ühe olulisema konfutsianismi teoreetikute seas, kelle mõju kandub läbi sajandite.

