Inglismaa suurlinnamaakonnad: kuus maakonda, struktuur ja statistika

Uuri Inglismaa kuue suurlinnamaakonna ajaloo, haldusstruktuuri ja põhistatistika — elanike arvud, tihedus ja omavalitsusmuutused ülevaatlikult.

Inglismaal on kuus suurlinnamaakonda, mis hõlmavad suuremaid linnapiirkondi ja nende ümbrust. Iga maakond koondab mitmeid suurlinnalisi keskusi ja on olnud olulise tähtsusega nii haldus- kui ka majandusruumina. Neid piirkondi loodi 1974. aastal (Local Government Act 1972) ning igaüks neist jaguneb mitmeks suurlinna piirkonnaks. Kuue suurlinnamaakonna nimed on: Greater Manchester, Merseyside, Lõuna-Yorkshire, Tyne and Wear, West Midlands ja West Yorkshire.

Ajalugu ja haldusstruktuur

Algselt tegutsesid suurlinnamaakondadel oma maakonnakogud, kuid alates 1986. aastast ei ole enam maakonna volikogusid. Suure osa nende ülesannetest võtsid üle üksikud omavalitsusüksused — peamiselt metropolitan borough’id ehk suurlinnalised omavalitsusüksused (kokku 36 borough’i kuues maakonnas). Mõned teenused, mis nõudsid piirkondlikku koordineerimist (näiteks politsei, päästeteenistus, ühistransport ja jäätmekäitlus), korraldatakse edasi ühiste organite kaudu. Seega muutusid piirkonnad paljuski ühtseteks omavalitsusteks, samas kui ülejäänud funktsioonid haldavad spetsiaalsed (ja sageli omavahel koostööd tegevad) nn ühisnõukogud ja mitmesugused piirkondlikud nõukogud.

Tänapäevane juhtimine ja devolution

2000. ja 2010. aastatest alates on mitmes suurlinnapiirkonnas tekkinud uusi piirkondlikke koostöövorme: combined authorities (ühendatud nõukogud) ning valitud metroo- või regiooni-maisikud (mayors). Need struktuurid on suunatud kohaliku majanduse juhtimisele, transpordi, osalise planeerimise ning EL-st ja keskvalitsusest delegeeritud ülesannete haldamisele. Mõned tuntumad näited on Greater Manchesteri ja West Midlands’i Combined Authority’d, samuti Liverpooli, West Yorkshiri ja Lõuna-Yorkshire’i piirkondlikud koostöövormid.

Rahvastik, tihedus ja majandus

Suurlinnamaakondade elanike arvud ulatuvad ligikaudu 1,1–2,9 miljoni inimese vahele: väiksemad maakonnad (näiteks Tyne and Wear) sisaldavad ligikaudu 1–1,2 miljonit elanikku, suuremad (nt West Midlands ja Greater Manchester) umbes 2,5–2,9 miljonit. See teeb neist riigi majanduslikult ja elukorralduslikult olulised piirkonnad.

Rahvastikutihedus varieerub märkimisväärselt nii maakondade sees kui nende eri borough’ide vahel. Kesksete linnasüdame piirkondade tihedus võib ulatuda mitmetesse tuhandetesse inimest/km² (näiteks tihedamad osad Liverpoolis), samas kui äärealade ja maapiirkondade tihedus võib olla alla saja inimese/km² (mõned Doncasteri ümbruse osad on palju hõredamalt asustatud — Doncasteri linnas on suured pindalad madalama tihedusega). Seetõttu tuleb statistikat lugeda kontekstis: maakonna keskmine tihedus ei peegelda alati kohalike urbanistlike ja maapiirkondade suuri erinevusi.

Oluline roll riigis

• Majandus: suurlinnamaakonnad on tööstuse, teenuste ja teenindussektori keskused; paljudel neil on tugev kaubandus-, rahandus- ja teenindustööstus.
• Transport ja ühendused: olulised maanteed, raudteevõrgud ja lennujaamad ühendavad neid piirkondi nii riigi sees kui rahvusvaheliselt.
• Planeerimine ja teenused: kuigi paljud haldusfunktsioonid on delegeeritud borough’idele, jääb piirkondlik koordinatsioon vajalikuks transporti, elamumajanduse ja suuremahuliste arenguprojektide jaoks.

Kokkuvõtlikult on Inglismaa kuus suurlinnamaakonda ajalooliselt ja funktsionaalselt eristatavad üksused, mille haldusjaotus 1986. aastast alates muutus, kuid mis säilitasid oma tähtsuse majanduse, transpordi ja regionaalse koostöö keskmetena. Tänapäeval toimib enamikul neist piirkondlik koostöö uuel kujul läbi combined authority’de ja teiste piirkondlike organite, mis aitavad kavandada ja juhtida laiaulatuslikke teenuseid ning arengukavasid.

Otsing