Minamisanriku: Jaapani rannikulinn ja 2011. aasta tsunami häving
Minamisanriku: lugu Jaapani rannikulinnast, 2011. aasta tsunami 16 m lainetest, hävingust, massilistest kaotustest ja kogukonna taastumisest — sügav ja liigutav ülevaade.
Minamisanriku (南三陸町, Minamisanriku-chō, "Lõuna kolm maad"), ka kirjapildis Minami Sanriku, on kuurortlinn Jaapanis Miyagi prefektuuri Vaikse ookeani rannikul. Linna pindala on 163,74 km² ja 1. oktoobri 2004. aasta seisuga oli seal 19 170 elanikku. Linn moodustati 1. oktoobril 2005, kui Shizugawa ja Utatsu valdades asunud asulad (tõlgituna sageli „linnadeks”/„küladeks”) ühinesid uueks Minamisanriku linnaks.
Geograafia ja majandus
Minamisanriku asub Sanriku kallastel, mida iseloomustavad sügavad lahed ja paljud üle mere tungivad neemekaldad (ria-kallas). Selline topograafia loob kohalikule kalandusele soodsad tingimused, kuid muudab piirkonna ka tsunamiohtlikuks – lained võivad ranna taha kaugele tungida.
Enne 2011. aasta katastroofi põhines kohalik majandus peamiselt kalandusel (eri sorti mereannid, vasekala, süvamerekalad, karpide ja austrikasvatus) ning turismil: suvekuudel saabusid külastajad merevaatega majutuskohtadesse ja kalarestoranidesse. Tööstuslikud ja teenindussektori ettevõtted olid valdavalt väikesed ja keskendusid kohalikele vajadustele.
Ajalugu kuni 2011. aastani
Piirkonna ajalugu on tihedalt seotud merelise elu ja kalandustraditsioonidega. 2005. aastal toimunud haldusreformiga moodustatud Minamisanriku püüdis ühendada kahe varasema asula ressursid ja teenused, et paremini teenindada vallarahvastikku ja arendada turismi.
2011. aasta tsunami
Minamisanriku hävis suure osas 2011. aasta Jaapani tsunami tagajärjel, mis järgnes 11. märtsi 2011 Tōhoku maavärinale (magnitude 9.0). Kohalikud rannikukülad sattusid otse tugeva tsunamilainete teele; mõnes kohas ületasid lained 16 meetrit või olid sellest kõrgemad. Enamik rannaäärseid hooneid ja infrastruktuuri pühiti lainevoo poolt minema.
Tagajärjed olid kohutavad: suur osa kogukonnast kaotas kodud, infrastruktuur hävis ning paljudel peredel olid ohvrid või kadunud lähedased. Evakuatsiooni keerukuse, kohalike tee- ja kõrguste eripära ning äärmusliku laine kõrguse tõttu ei õnnestunud kõiki inimesi õigeaegselt sisemaale viia. Kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised päästemeeskonnad osalesid otsingutel ja abitegevustes.
Taastamine ja ennetusmeetmed
Pärast 2011. aastat on Minamisanriku olnud pikaajalise taastamise ja ümberkujundamise protsessi keskmes. Peamised suunad on olnud:
- linnaosa ja sadama ümberplaneerimine kõrgemale ehk vähem haavatavasse kohta;
- uute infrastruktuuride (teed, koolid, tervishoiuasutused) ehitamine ja katkenud teenuste taastamine;
- tsunamibarjääride ja muude kaitserajatiste rajamine või tugevdamine ning varajase hoiatussüsteemide täiustamine;
- ühiskondlikud tugi- ja rehabilitatsiooniprogrammid, et aidata ellujäänuid ja mälestada hukkunuid;
- haridus- ja simulatsiooniharjutuste suurendamine, et parandada tulevaste evakuatsioonide korraldust ja inimeste teadlikkust.
Paljud varasemad elanikkonnakeskused on ümber planeeritud nii, et elamud ja avalikud hooned asuvad kõrgemal maapinnal või kunstlikult tõstetud aladel. Samuti on rajatud mälestuspaiku ja –asutusi, mis aitavad kogukonnal leinaga toime tulla ja säilitada sündmuse meenutust tulevastele põlvedele.
Kaudsed mõjud ja tänapäev
2011. aasta sündmus põhjustas pikaajalise demograafilise ja majandusliku languse: paljud elanikud lahkusid piirkonnast, vananev elanikkond suurendas väljakutseid teenuste taastamisel ning ettevõtluse elavdamisel. Samas on toimunud ka olulisi investeeringuid infrastruktuuri ja turvalisuse parandamisse ning mõned kalandus- ja turismivaldkonna ettevõtted on jätkanud tööd uutel alustel.
Minamisanriku on saanud laialdaselt tuntuks kui koht, kus mälestustöö, taastumine ja loodusliku ohu pidev tähelepanu kohtuvad. Linn korraldab regulaarselt mälestusüritusi, avalikke harjutusi ja kogukonnaüritusi, et tugevdada ühismõistmist ja katastroofiks valmisolekut.
Külastajale
Täna külastavad huvilised Minamisanrikut, et näha taastumistöid, külastada mälestuspaiku ning tutvuda Sanriku ranniku looduse ja kohaliku mereandide köögiga. Külastades on soovitatav austada mälestuspaiku ning järgida kohalike juhiseid ja ohutusnõudeid, eriti rannikualadel liikudes.
Minamisanriku näide toob esile nii merelise elu ilu kui ka selle kaasneva riski — ning näitab, kuidas kogukond püüab õppida ja tugevneda pärast suurt katastroofi.


Minamisanriku (kollase värviga) Miyagi prefektuuris
2011. aasta maavärin ja tsunami katastroof
2011. aasta Tōhoku maavärinale järgnenud Jaapani tsunami hävitas 95 protsenti linnast. Alles on jäänud vaid kõige kõrgemad hooned ja hinnanguliselt on kadunud 9500 inimest, mis on umbes pool elanikkonnast. 9700 inimest on kinnitust leidnud, et nad on elus ja evakueeritud.
Linnas oli kaks evakuatsioonikeskust, kuhu elanikud said tsunami eest põgeneda. Üks neist asus linna kohal asuval lõunapoolsel kõrgendikul. Teine oli linna keskusest eemal sisemaal. Kuigi mõlemad asusid 20 meetri kõrgusel merepinnast, kattis tsunami need ja ujutas inimesed minema. Tsunami ujutas üle vähemalt 31 linna 80-st määratud evakuatsioonikohast.
Ühe varajase teate kohaselt võisid paljud elanikud evakueeruda lähedalasuvasse Tome linna Miyagis. Tsunami kohalikul künkal asuva kohaliku keskkooli inglise keele õpetaja sõnul: "Kogu linn lihtsalt pühkis ära. Seda lihtsalt ei ole enam olemas. Meid oli sel päeval mäel umbes 7000 inimest. Võib-olla paar tuhat vastaspoolsel künkal asuvas koolis. Aga linnas on 17 000 inimest. Kõik teised on kadunud." Kuna koolid olid kõik kõrgel, jäid paljud lapsed orvuks. Ellujäänud kirjutasid Shizugawa keskkooli mänguväljakule valgete tähtedega "SOS".
Kui maavärin toimus, rääkis linna linnapea Jin Sato (佐藤仁) linnavolikogus. Nad arutasid palju väiksemat tsunamit, mille põhjustas 9. märtsi eelšokk enne 11. märtsi maavärinat. Tsunami kattis linna kriisireguleerimisosakonna (防災対策庁舎, Bōsai Taisaku Chōsha) kolmekorruselise hoone. Linnahallis töötanud 130 inimesest oli Sato üks ainult 30-st, kes jõudis katusele. Ta oli üks ainult kümnest ellujäänust. Ta pöördus tagasi valitsuse juurde, asutades 13. märtsil 2011. aastal Bayside Arenal katastroofitõrje peakorteri.
Shizugawa haigla oli üks väheseid suuremaid hooneid, mis tsunami üle elas. Siiski oli see osaliselt üleujutatud ja 109 patsiendist 74 suri. Hoone katuselt päästeti ligi 200 inimest.
Miki Endo (远藤未希), 25-aastane linna kriisireguleerimisosakonna töötaja, jätkas tsunami saabudes hoiatuste ja hoiatuste edastamist kogukonna valjuhääldisüsteemi kaudu. Inimesed usuvad, et ta päästis palju elusid. Osakonna kolmekorruseline peakorter jäi püsti, kuid alles jäi vaid teraskarkass. Kogu sisemus ja seinad hävisid. Pärast katastroofi jäi Endo kadunuks ja leiti hiljem surnuna. Fotodel on näha, et hoone katus oli tsunami kõrgusel täielikult vee alla vajunud. Mõned inimesed hoidsid kinni katusel olevast antennist.
Rahvusvaheline vastus
Selles linnas asub esimene välihaigla, mille on rajanud katastroofi järel abi pakkuv välisriik. Viiest arstist koosnev meeskond Iisraelist rajas operatsiooni. 53-liikmeline meditsiinitöötajate rühm kodurinde komandost ja IDFi meditsiinikorpusest avas 29. märtsil Minamisanriku lähedal välihaigla. Kliinikusse kuulusid kirurgiline, pediaatria- ja sünnitusosakond ning intensiivraviüksus, apteek ja labor koos 62 tonni meditsiinitarvikutega. Kliinikus hakati kohe patsiente ravima.
23. aprillil 2011 külastas Austraalia peaminister Julia Gillard Minami Sanrikut.
1960 tsunami
1960. aasta suur Tšiili maavärin põhjustas tsunami, mis ületas Vaikse ookeani ja tabas toonast Shizugawa linna. See tsunami oli kuni 2,8 meetri kõrgune, Tol ajal peeti kahju ulatuslikuks. Selle tulemusena ehitati 1963. aastaks kahekorruselised sadamamüürid ja elanikud korraldasid igal aastal aastapäeval tsunamiharjutusi. Sadamamüürid ei olnud 2011. aasta tsunami ajal, mis ujutas üle neljakorruselisi hooneid, tõhusad.30. aastapäeva tähistamiseks paigaldati 1990. aastal kakskeelne hispaania-jaapani keelne tahvel koos Tšiili presidendi Patricio Aylwini sõnumi ja Moai-patarei koopiaga. Tahvel on säilinud 2011. aasta tsunami ajal.
2010. aasta Tšiili maavärin põhjustas Minamisanriku piirkonnas 1,3-meetrise tsunami.
Transport
Kesennuma liinil on järgmised peatused: Rikuzen-Togura, Shizugawa, Shizuhama, Utatsu ja Rikuzen-Minato. Peamised maanteed on 45. ja 398. maantee.

Shizuhama jaam
Seotud leheküljed
- Kesennuma
- Minamisōma
- Rikuzentakata
Otsige