Mujaddid (araabia keeles مجدد) on islamis reformer, kelle ülesandeks on kõrvaldada moslemite seas tekkinud vead. Nende ülesanne on näidata inimestele suuri usulisi tõdesid, millega moslemi kogukonnal palutakse silmitsi seista. Populaarse moslemi traditsiooni kohaselt viitab see isikule, kes ilmub iga islami kalendri sajandivahetusel, et taaselustada islamit, puhastades selle võõrastest elementidest ja taastades selle põlise puhtuse. Tänapäeval peetakse mujaddidit sajandi suurimaks moslemiks.

Mõiste ja päritolu

Araabia keeles tähendab sõna mujaddid "uuendaja", "taastaja" või "see, kes teeb tajdidi". Mõisted tajdid (uuendamine, taaselustamine) ja mujaddid seostatakse eelkõige ühe hadithiga, mis on traditsiooniliselt märgitud prohveti Muhamedi ütluste hulka. Selle hadithi salvestas Abu Dawood oma Sunanis, mis on üks kuuest tuntud sunniautoriidist. Hadith ütleb:

"Jumal tõstab selle kogukonna jaoks iga saja aasta lõpus selle, kes uuendab selle religiooni selle jaoks."

Selle hadithi tõlgendamisel on olnud erinevaid lähenemisi: mõned võtavad selle kui sõna-sõnalt iga islami kalendri sajandi lõppu ilmuvat üksikisikut, teised mõistavad seda laiema, vaimse protsessina, kus iga sajandi jooksul tekib mitu inimest või liikumist, mis parandavad ja elustavad usku. Hadithi autentsus ja interpretatsioon kuuluvad hadithiteaduse valdkonda ning erinevad usulised koolkonnad ja teadlased on selle üle arutanud.

Tõlgendused ja erimeelsused

Ikhtilaf (erimeelsused) hadithite ja ajalooliste hinnangute osas on tavalised. Mõned tuntud hadithispetsialistid ja ajaloolased, nagu Al-Dhahabi ja Ibn Hajar al-Asqalani, on tõlgendanud, et mõistet mujaddid võib mõista ka mitmuses — st sagedasti on uuendajaid rohkem kui üks, võib esineda rühmi või samal ajaperioodil tegutsevaid inimesi, kes täidavad selle ülesande.

Samuti ei tähenda tihti kasutatav pealkiri "mujaddid" formaalset või institutsionaalset ametikohta. Sageli antakse see nimetus tagasiulatuvalt — inimesi nimetatakse mujaddidideks nende elutöö põhjal, kui see on irdunud juhuslikest poliitilistest või ideoloogilistest ettekäänetest.

Kriteeriumid — mida mujaddid teeb?

  • Puhastab õpetust: püüab eemaldada harjumusi või uskumusi, mis arvatakse olevat vastuolus Qur'ani ja Sunnaga.
  • Tagasi pöördumine allikate juurde: rõhutab Koraani, hadithite ning varaste õpetlaste õiglast ja kontekstikohast tõlgendamist.
  • Õpetus ja juhendamine: õpetab, tõlgendab ja levitab korrektselt mõistetud usulisi põhimõtteid.
  • Praktiline mõju: võib toota sotsiaal- või poliitilisi reforme, mis mõjutavad laiemat ühiskonda.

Näited ja ajaloolised tõlgendused

Ajaloost leiab mitmeid isikuid, keda on erinevates usulistes traditsioonides sageli peetud mujaddidideks. Sellised nimetused ei ole ühtsed ega ilma vastuoludeta; samale isikule võib üks rühm pooldajana osutada kui "uuendajale", teine rühm aga kriitiliselt vaadata. Mõned enamasti mainitud näited (ilma väärtuse hindamiseta) on:

  • Umar ibn Abd al-Aziz (8. sajand) — sageli nimetatud õigusemõistja ja reformijana.
  • Imam al-Ghazali (11. sajand) — tuntud teoloog ja spirituaalne õpetaja, kelle töö mõjutas laialdaselt islami mõtlemist.
  • Ibn Taymiyyah (13.–14. sajand) — mõjukas õigusteadlane ja teoloog, kelle ideed on hiljem erinevalt vastu võetud.
  • Shah Waliullah Dehlawi ja teised regionaalsed reformijad — tegutsesid konkreetsetes ajaloolistes ja geograafilistes oludes ning on sageli nimetatud piirkondlikeks mujaddidideks.

Oluline on rõhutada, et mõne nimetuse puhul on olnud teravaid vaidlusi: mõnede uurijate ja usuliikumiste jaoks on samad isikud olnud kas vajalikud uuendajad või aga teo ja õpetuse osas vastuolulised figuurid. Seetõttu on alati vajalik vaadelda iga nimetust ajaloolises ja teoloogilises kontekstis.

Erinevused usulistes traditsioonides

Käesolev mõiste on tugevamalt juurdunud sunniliste traditsioonide tekstides ja diskursuses. Teistes islamisuundades, näiteks mõnedes šiia koolkondades, puudub samasugune universaalne ja üksmeelne praktik või sarnane sadaaastane ootuse käsitlus; neil on teistsugused vaatlus- ja autoriteedistruktuurid (näiteks imaamide õpetus). Samuti ei ületa ükski mujaddid prohveti positsiooni: islami õpetuse kohaselt on prohvetlus (nubuwwa) lõppenud prohvet Muhamedi surmaga.

Kokkuvõte

Mujaddid on religioosse uuendamise või taassünni idee, mis tähistab isikut või liikumist, mis püüab eemaldada usupraktikatest kõrvalekaldeid ning taastada usku lähteallikate — Koraani ja Sunnah — vaimus. Mõiste päritolu põhineb hadithil, mille järgi tõuseb iga sajandi lõpus tulevikku mõjule inimene või inimesed, kes uuendavad religiooni. Praktikas on selle tähendus, rakendused ja nimetused ajas ja piirkonniti erinenud ning sageli kaasnevad nendega teaduslikud ja usulised vaidlused.