Mujaddid }}
Mujaddid (araabia keeles مجدد) on islamis reformer, kelle ülesandeks on kõrvaldada moslemite seas tekkinud vead. Nende ülesanne on näidata inimestele suuri usulisi tõdesid, millega moslemi kogukonnal palutakse silmitsi seista. Populaarse moslemi traditsiooni kohaselt viitab see isikule, kes ilmub iga islami kalendri sajandivahetusel, et taaselustada islamit, puhastades selle võõrastest elementidest ja taastades selle põlise puhtuse. Tänapäeval peetakse mujaddidit sajandi suurimaks moslemiks.
Ikhtilaf (erimeelsused) on olemas vatious hadith spetsialistid. Õpetlased ja ajaloolased nagu Al-Dhahabi ja Ibn Hajar al-Asqalani on tõlgendanud, et mõistet mujaddid võib mõista ka mitmuses, viidates seega inimeste rühmale.
Araabia keeles tähendab sõna mujaddid "uuendaja", "uuendaja" või "taastaja". See on keegi, kes uuendab ja muudab religiooni. Mõiste tajdid (uuendamine või taaselustamine) ja mõiste mujaddid pärinevad pigem ühest hadithist, prohvet Muhamedi ütlusest. Selle hadithi pani kirja Abu Dawood oma Sunanis, mis on üks kuuest autoriteetsest prohveti ütluste sunniidi kogumikust. Selles hadithis ütleb prohvet:
"Jumal tõstab selle kogukonna jaoks iga saja aasta lõpus selle, kes uuendab selle religiooni selle jaoks."
Mujaddide hulka võivad kuuluda silmapaistvad õpetlased, vaga valitsejad ja sõjaväejuhid.
Tajdidi mõiste islami mõtlemises
Tajdid (uuendamine) tähendab islami mõtteviisis ideoloogia uuendamist, mis esindab moslemite intellektuaalset toodet teaduse, teadmiste ja ijtihadi valdkonnas, et tõlgendada islami ning mõista ja selgitada selle otsuseid.
Al-Suyuti mainis oma raamatus Al-Jami' al-Sagheer: "Religiooni uuendamine tähendab selle juhiste uuendamist, selle tõe ja pretsedendi selgitamist, selle järgijatele esitatud uuenduste ja ekstremismi ümberlükkamist või nende vastumeelsust selle toetamisel ning selle reeglite järgimist inimeste huvide ning ühiskonna ja tsivilisatsiooni õiguse haldamisel."
Tajdidi (uuendamise) kõige ilmsemad aspektid islami mõtteviisis on islami teaduste uuendamine järgmiselt:
- Islami õpetuse teadus.
- Islami õigusteaduse põhimõtted.
- Õigusteadus.
- Sunna teadus.
- Koraanieksegeesi (tafsir) teadus.
- Puhastusteadus ja käitumiskoodeks (sufism).
- Prohveti elulugu ja islami ajalugu.
Islami reformaatorid
Mujaddide määramiseks puudub ametlik mehhanism. Selle nimekirja isikud on väidetavalt mujaddid.
Kuigi sunniitlikus islamis puudub ametlik mehhanism mujaddide määramiseks, valitseb sageli rahvuslik konsensus. Šiitidel ja ahmadiyyadel[lehekülg vajalik] on oma nimekiri mujaddidest.
Esimene sajand (pärast prohvetlikku perioodi) (3. august 718)
- Umar ibn Abd al-Aziz (682-720)
Teine sajand (10. august 815)
- Muhammad ibn Idris ash-Shafi`i (767-820)
- Ahmad ibn Hanbal (780-855)
Kolmas sajand (17. august 912)
- Muhammad al-Bukhari (810-870)
- Abu al-Hasan al-Ash'ari (874-936)
Neljas sajand (24. august 1009)
- Abu Bakr Al-Baqillani (950-1013)
- Hakim al-Nishaburi (933-1012)
Viies sajand (1. september 1106)
- Ibn Hazm (994-1064)
- Abu Hamid al-Ghazali (1058-1111)
Kuues sajand (9. september 1203)
- Salauddin Ayyubi (1137-1193)
- Fakhr al-Din al-Razi (1149-1210)
- Muhammad bin Bakhtiyar Khalji (1206)
Seitsmes sajand (5. september 1300)
- Ibn Taymiyyah (1263-1328)
Kaheksas sajand (23. september 1397)
- Ibn Qayyim al-Jawziyya (1292-1350)
- Tamerlane (Timur) (1336-1405)
- Ibn Hajar al-Asqalani (1372-1448)
Üheksas sajand (1. oktoober 1494)
- Jalaludin Al-Suyuti (1445-1505)
- Shah Rukh (1377-1447)
- Mehmet II (1432-1481)
Kümnes sajand (19. oktoober 1591)
- Selim I (1470-1520)
- Suleiman Suurepärane (1494-1566)
- Ahmad Sirhindi (1564-1624)
- Abdullah ibn Alawi al-Haddad (1634-1720)
Üheteistkümnes sajand (26. oktoober 1688)
- Mulla Sadra Shirazi (1571-1640)
- Khayr al-Din al-Ramli (1585-1671)
- Mahiuddin AurangzebAlamgir (1618-1707)
Kaheteistkümnes sajand (4. november 1785)
- Shah Waliullah Dehlawi (1703-1762)
- Muhammad ibn Abd al-Wahhab (1703-1792)
- Murtaḍá al-Zabīdī (1732-1790)
- Šahh Abdul Aziz Delhwi (1745-1823)
- Usman Dan Fodio (1754-1817)
- Tipu Sultan (1750-1799)
Kolmeteistkümnes sajand (14. november 1882)
- Muhammad Abduh (1849-1905)
- Said Nursî (1878-1960)
- Syed Ahmad Khan (1817-1898)
- Mirza Ghulam of Qadian (1835-1908) (ainult Ahmadiyya liikumise järgi)
Neljateistkümnes sajand (21. november 1979)
- Abul A'la Maududi (1903-1979)
- Muhammad Nasiruddin al-Albani (1914-1999)
- Shah Abubakar Siddiqui Furfurabi (1846-1939)
Sellised valitsejad ja vallutajad nagu Saladin, Tamerlane, Shah Rukh, Mehmet II, Selim I, Suleiman, Aurangzeb ja Tipu Sultan nimetati sageli rahva seas mujaddideks nende rolli eest poliitilises islamis (Saladin, Osmanite Selim I ja Suleiman I kandis Kahe Püha Mošee Hoidja tiitlit).
Ibn Taymiyyah (1263-1328), 7. sajandi mujaddid, on tuntud oma teoloogilise, poliitilise ja sõjalise tegevuse poolest.
Abul A'la Maududi, üks eelmise sajandi mujaddidest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Mujaddid?
V: Mujaddid on islami reformija, kelle ülesanne on kõrvaldada moslemite seas tekkinud vead ja näidata inimestele suuri usulisi tõdesid, millega moslemi kogukonnal tuleb silmitsi seista.
K: Mida tähendab mõiste Mujaddid?
V: Araabiakeelne sõna mujaddid tähendab "reformer", "uuendaja", "taaselustaja", "uuendaja" või "taastaja". See on keegi, kes taaselustab ja uuendab religiooni.
K: Kuidas tekkis mõiste Tajdid (uuendamine või taaselustamine)?
V: Mõiste tajdid (uuendamine või taaselustamine) ja mõiste mujaddid pärinevad ühest hadithist, prohvet Muhamedi ütlusest, mille Abu Dawood on kirja pannud oma Sunanis, ühes kuuest autoriteetsest prohveti ütluste sunniitlikust kogumikust.
Küsimus: Keda peetakse tänapäeval suurimaks moslemiks?
V: Kaasaegsel ajal peetakse mujaddideks sajandi suurimaid moslemeid.
K: Kas erinevate hadith-spetsialistide vahel on selles küsimuses lahkarvamusi?
V: Jah, erinevate hadith-spetsialistide seas on selle teema osas lahkarvamusi. Õpetlased ja ajaloolased nagu Al-Dhahabi ja Ibn Hajar al-Asqalani on tõlgendanud, et mõistet mujaddid võib mõista ka mitmuses, viidates seega inimeste rühmale.
Küsimus: Kas islam nõuab reformi?
V: Jah, islam kutsub üles reformima, sest see on osa tema olemusest ja moslemid on kogu aeg kutsutud töötama selle nimel, et uued ideed saaksid traditsiooniga hakkama.
