Nicaragua viipekeel (LSN): päritolu, areng ja keeleline tähendus

Idioma de Signos Nicaragüense ehk Nicaragua viipekeel on viipekeel, mille leiutasid kurdid koolilapsed Nicaraguas spontaanselt 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel. Keel kujunes välja, kui Nicaragua sandinistlik valitsus lõi 1970. aastatel esimese (alg)kooli kurtidele. See keel pakub erilist huvi keeleteadlastele, sest see võimaldab neil uurida, kuidas keeled arenevad.

1970. aastatel kohtusid Nicaragua kurdid harva. Nad elasid isoleeritud elu ja kasutasid sõprade ja pereliikmetega suhtlemiseks lihtsaid žeste. 1977. aastal alustati ühes Managua eeslinnas spetsiaalset programmi kurtidele. Alguses osales selles viiskümmend last. Kui sandinistid võimule tulid, tõusis õpilaste arv sajani. 1980. aastal avati kutsekool kurtidele Managua teises linnaosas. Aastal 1983 oli mõlemas koolis kokku umbes 400 õpilast.

Õppetöö keskendus huulte lugemisele ja käealbumi kasutamisele. See oli enamasti ebaõnnestunud, sest enamikul õpilastest oli sel viisil sõnade õigekirjaga probleeme. Lapsed olid õpetajatest ära lõigatud ja kasutasid puhkepausid ning koos veedetud vaba aega, et luua süsteem, mis võimaldas neil omavahel suhelda. Kodus kasutatud žeste ja märke kasutati pidgin keele loomiseks. Hiljem kujunes pidgin keelest kreooli keel. Esimest sammu, st pidginit nimetatakse tänapäeval Lenguaje de Signos Nicaragüense (LSN). Õpilased, kes lahkusid koolist enne kreooli keele loomist, kasutavad endiselt pidginit.

Kooli töötajad jätsid märkamata, et nende silme ees areneb keel. Kõik, mida nad nägid, olid mõned miimikad ja suutmatus hispaania keelt õppida. Kuna nad ei teadnud, mida õpilased räägivad, palusid nad abi. 1986. aastal paluti abi Judi Keglilt, Ameerika viipekeele eksperdilt. Kui ta analüüsis keelt, leidis ta, et pidgin NSL oli nooremate õpilaste poolt muudetud keerulisemaks - see sisaldas nüüd kindlat grammatikat ja verbide paigutust. Tänapäeval tuntakse seda laiendatud vormi ISNi nime all.

Päritolu ja sotsiaalne kontekst

LSN sündis unikaalses sotsiaalses olukorras: kurtide laste kokkutoomine koolides lõi tingimused, kus eri kodudes välja kujunenud kodu-žestide süsteemid (homesign) sattusid pidevasse suhtlusesse. See võimaldas lihtsal pidgin-taolisel suhtlusvormil järk-järgult rikastuda ja stabiilsema grammatikaga kreooliks muutuda. Oluline on märkida, et uue keele kujunemises mängisid võtmerolli just lapsed — eriti nooremad õpilased — kes keele olemasolevaid mustreid järglastele edasi arendasid ja standardiseerisid.

Keeleline areng ja tunnused

LSN/ISN ei tekkinud olematust: selle juured on kodustes žestides ja piiratud pidgin‑vormides. Erinevalt üksikutest žestidest hakkas LSN-is ilmuma korduv reeglipõhine ülesehitus, mille hulka kuulusid:

sõnajärg ja fraasistruktuurid — märgatav regulaarne korraldus lause‑elementide vahel;
ruumi kasutamine — tähenduse väljendamine ruumi ja kehapoole muutmise kaudu, mis on tüüpiline viipekeeltele;
klassifikaatorid ja verbaalsed modifikatsioonid — liikumiste ja kuju alamliikide abil esitatavad tegevused ja objektide omadused;
morfoloogiline kitarr — lihtsad, kuid järjest täpsemaks muutuvad viisid, kuidas tegevusi, suunda ja aspekti märgitakse.

Need omadused kujunesid välja suhteliselt lühikese ajaga võrreldes enamiku hääldatavate keelte evolutsiooniga, mis tegi LSN-i eriti huvitavaks uurimisobjektiks.

Keelteaduslik tähendus

LSN on saanud klassikaliseks näidisjuhuks keele tekkest ja laste rollist keele loomisel. Selle uurimine annab väärtuslikke tõendeid:

kuidas grammatilised struktuurid võivad ilmuda ilma pikast ajaloolisest taustast;
noorte õpilaste tähtsus keele keerukuse kasvatamisel (nooremate põlvkondade roll keele „kreoliseerimisel”);
toetust kriitilise perioodi ideele: väga noored lapsed omandavad ja süsteemistavad keelt erinevalt kui täiskasvanud;
paralleele suuliste keelte kreoliseerumise ja viipekeele tekkimismustrite vahel.

Paljud keeleteadlased on LSN-ist õppinud, kasutades välitööd, videokorpuseid ja võrdlevaid analüüse.

Haridus, kogukond ja tänapäev

Tänapäeval kasutab LSN/ISN or Nicaraguan Sign Language tuhandeid inimesi väljaspool algseid koolikeskkondi — Managua kurtide kogukondade sees ning laiemalt riigis. Keel on arenenud ja mitmekesistunud ning sellel on eri dialektilised eripärad sõltuvalt vanusegrupist ja regiooni eripäradest. Hariduse ja keeleõiguste valdkonnas on LSN tähtis nii kultuurilise identiteedi kui ka ligipääsu tagamise seisukohast: on tekkinud nõudlus viipekeeleõppe, tõlke- ja teenuste järele kurtidele inimestele.

Kokkuvõte

Nicaragua viipekeel on unikaalne näide keele ühiskondlikust tekkest: lühikese ajaga sündinud süsteem, mis näitab, kuidas inimühiskond ja laste loomulik kalduvus korrapärasust luua võivad viia täiesti uue keele kujunemiseni. See juhtum on oluline nii teoreetilisele keeleteadusele kui ka praktilisele tööle hariduse ja kurtide õiguste vallas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Nicaragua viipekeel?

V: Nicaragua viipekeel (ISN) on viipekeel, mille leiutasid kurdid kooliõpilased Nicaraguas spontaanselt 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel.

K: Kuidas see keel arenes?

V: Keel kujunes välja, kui Nicaragua sandinistlik valitsus lõi 1970. aastatel esimese kurtide põhikooli. Alguses osales seal viiskümmend last, kuid kui sandinistid võimule tulid, tõusis õpilaste arv sajani. 1983. aastal oli mõlemas koolis kokku umbes 400 õpilast. Õppetöö keskendus huulilt lugemisele ja käega kirjutatud tähestiku kasutamisele, mis oli enamasti ebaõnnestunud, sest enamikul õpilastel oli sel viisil probleeme sõnade õigekirjaga. See viis selleni, et nad lõid omaenda süsteemi, kasutades kodus kasutatavaid žeste ja märke, millest kujunes lõpuks pidgin- ja seejärel kreooli keel.

K: Kes palus abi ISNi mõistmisel?

V: 1986. aastal paluti Judi Keglil, Ameerika viipekeele eksperdil, aidata ISNi mõistmisel, sest kooli personalil jäi silma, et nende silme ees oli arenemas keel ja kõik, mida nad nägid, oli mõningane miimika ja ebaõnnestumine hispaania keele õppimisel.

K: Mis on LSN?

V: Lenguaje de Signos Nicaragüense (LSN) on see, mida nimetatakse ISNi esimeseks astmeks või pidgin-vormiks, enne kui see muutus grammatika ja verbide paigutuse poolest nooremate õpilaste poolt keerulisemaks. Õpilased, kes lahkusid koolist enne kreooli keele loomist, kasutavad seda pidgin-vormi ka praegu.

K: Millal algas Nicaragua eriprogramm kurtidele?

V: Kurtide eriprogramm algas 1977. aastal ühes Managua äärelinnas, kus esialgu osales viiskümmend last.

K: Millal avati Nicaraguas kutsekool kurtidele?

V: Kutsekool kurtidele avati teises Managua linnaosas 1980. aastal.