Nicaragua viipekeel
Idioma de Signos Nicaragüense ehk Nicaragua viipekeel on viipekeel, mille leiutasid kurdid koolilapsed Nicaraguas spontaanselt 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel. Keel kujunes välja, kui Nicaragua sandinistlik valitsus lõi 1970. aastatel esimese (alg)kooli kurtidele. See keel pakub erilist huvi keeleteadlastele, sest see võimaldab neil uurida, kuidas keeled arenevad.
1970. aastatel kohtusid Nicaragua kurdid harva. Nad elasid isoleeritud elu ja kasutasid sõprade ja pereliikmetega suhtlemiseks lihtsaid žeste. 1977. aastal alustati ühes Managua eeslinnas spetsiaalset programmi kurtidele. Alguses osales selles viiskümmend last. Kui sandinistid võimule tulid, tõusis õpilaste arv sajani. 1980. aastal avati kutsekool kurtidele Managua teises linnaosas. Aastal 1983 oli mõlemas koolis kokku umbes 400 õpilast.
Õppetöö keskendus huulte lugemisele ja käealbumi kasutamisele. See oli enamasti ebaõnnestunud, sest enamikul õpilastest oli sel viisil sõnade õigekirjaga probleeme. Lapsed olid õpetajatest ära lõigatud ja kasutasid puhkepausid ning koos veedetud vaba aega, et luua süsteem, mis võimaldas neil omavahel suhelda. Kodus kasutatud žeste ja märke kasutati pidgin keele loomiseks. Hiljem kujunes pidgin keelest kreooli keel. Esimest sammu, st pidginit nimetatakse tänapäeval Lenguaje de Signos Nicaragüense (LSN). Õpilased, kes lahkusid koolist enne kreooli keele loomist, kasutavad endiselt pidginit.
Kooli töötajad jätsid märkamata, et nende silme ees areneb keel. Kõik, mida nad nägid, olid mõned miimikad ja suutmatus hispaania keelt õppida. Kuna nad ei teadnud, mida õpilased räägivad, palusid nad abi. 1986. aastal paluti abi Judi Keglilt, Ameerika viipekeele eksperdilt. Kui ta analüüsis keelt, leidis ta, et pidgin NSL oli nooremate õpilaste poolt muudetud keerulisemaks - see sisaldas nüüd kindlat grammatikat ja verbide paigutust. Tänapäeval tuntakse seda laiendatud vormi ISNi nime all.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Nicaragua viipekeel?
V: Nicaragua viipekeel (ISN) on viipekeel, mille leiutasid kurdid kooliõpilased Nicaraguas spontaanselt 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel.
K: Kuidas see keel arenes?
V: Keel kujunes välja, kui Nicaragua sandinistlik valitsus lõi 1970. aastatel esimese kurtide põhikooli. Alguses osales seal viiskümmend last, kuid kui sandinistid võimule tulid, tõusis õpilaste arv sajani. 1983. aastal oli mõlemas koolis kokku umbes 400 õpilast. Õppetöö keskendus huulilt lugemisele ja käega kirjutatud tähestiku kasutamisele, mis oli enamasti ebaõnnestunud, sest enamikul õpilastel oli sel viisil probleeme sõnade õigekirjaga. See viis selleni, et nad lõid omaenda süsteemi, kasutades kodus kasutatavaid žeste ja märke, millest kujunes lõpuks pidgin- ja seejärel kreooli keel.
K: Kes palus abi ISNi mõistmisel?
V: 1986. aastal paluti Judi Keglil, Ameerika viipekeele eksperdil, aidata ISNi mõistmisel, sest kooli personalil jäi silma, et nende silme ees oli arenemas keel ja kõik, mida nad nägid, oli mõningane miimika ja ebaõnnestumine hispaania keele õppimisel.
K: Mis on LSN?
V: Lenguaje de Signos Nicaragüense (LSN) on see, mida nimetatakse ISNi esimeseks astmeks või pidgin-vormiks, enne kui see muutus grammatika ja verbide paigutuse poolest nooremate õpilaste poolt keerulisemaks. Õpilased, kes lahkusid koolist enne kreooli keele loomist, kasutavad seda pidgin-vormi ka praegu.
K: Millal algas Nicaragua eriprogramm kurtidele?
V: Kurtide eriprogramm algas 1977. aastal ühes Managua äärelinnas, kus esialgu osales viiskümmend last.
K: Millal avati Nicaraguas kutsekool kurtidele?
V: Kutsekool kurtidele avati teises Managua linnaosas 1980. aastal.
