Non sequitur — loogiline eksitus, kus järeldus ei järgne

Non sequitur: loogiline eksitus, kus järeldus ei järgne eeldustest. Õpi tuvastama kehtetud argumendid, tüüpilised näited ja kuidas neid loogikas vältida.

Non sequitur tähendab ladina keeles „ei järgne“. See on üks loogilise eksituse tüüpe: argument, kus järeldus ei tulene eeldustest või järgneb neile vaid nõrgalt. Lihtsamalt öeldes on tegemist halva argumendiga, millel puudub mõte või mis ei toeta tehtud järeldust piisavalt.

Mõiste ja loogiline määratlus

Formaalselt on non sequitur määratletud kui deduktiivne argument, mis on kehtetu. See tähendab, et isegi kui argumendi eeldused on tõesed (eeldused), ei pruugi järeldus loogiliselt neist tuleneda ja võib olla vale. Tavakeeles kasutatakse terminit sageli viitamaks eksitustele, mis ei ole täpselt formaalsed vead, vaid pigem seotud ebaasjakohase või puuduliku seose loomisega ühelt väitel teisele (näiteks post hoc ergo propter hoc).

Kuidas non sequitur tekib

Mittekohane järeldus tekib siis, kui argumendis võetakse midagi, mida publik peab tõeks, ja öeldakse, et seetõttu peab kehtima ka mingi muu järeldus — kuid järeldusel ei ole tegelikku loogilist seost eeldusega. Probleem ei ole tingimata selles, et eeldused oleksid valed, vaid selles, et need ei toeta esitatud järeldust.

Näited

Tavapärane näide kehtetust syllogismist (kehtivuse illusioon):

1. Kõigil lindudel on tiivad.
2. Sellel olendil on tiivad.
3. Seega on see olend lind.

See järeldus ei ole loogiliselt põhjendatud, sest eeldus „kõigil lindudel on tiivad“ ei välista, et ka teistel loomadel (näiteks nahkhiirtel või putukatel) võivad olla tiivad. Järeldus oleks õigustatud ainult siis, kui kõik tiivulised olendid oleksid linnud, mis ei ole tõsi.

Teised selged non sequitur'i näited:

• „Kui sajab vihma, siis on tänav märg. Tänav on märg. Seetõttu sadas vihma.“ (affirming the consequent — järeldus ei järgne)
• „Ta kannab prille, seega on ta tark.“ (ebaõige põhjuslik või asjakohatu seos)
• „Seda filmi kritiseeritakse, seega peab see olema halb.“ (hüperüldistus või hukkamõist ilma põhjenduseta)

Informaalne vs formaalne non sequitur

Terminit kasutatakse sageli informaalsete eksituste kirjeldamiseks, kus probleem on retoorikas või sisus (nt tähelepanu kõrvalejuhtimine, vale põhjus, ebaoluline võrdlus), mitte abstraktse loogika reeglites. Näiteks post hoc ergo propter hoc (pärast seda, seetõttu sellepärast) on tüüpiline mittesobiv põhjusliku seose näide: kahe sündmuse ajaline järgnevus ei tõenda põhjuslikkust.

Kuidas non sequitur'i tuvastada ja vältida

• Kontrolli, kas järeldus tõepoolest järgneb eeldustest: kas on olemas loogiline seos või saab esitada vastuväiteid/kontrafaktilisi olukordi?
• Formaliseeri argument lihtsaks järeldusketiks — kui võimalik, teisenda väited formaalsetesse väidetes ning vaata, kas tegemist on kehtiva logicusega (valid) või mitte.
• Otsi alternatiivseid seletusi. Kui järeldus eeldab ainsat võimalikku seletust, kontrolli, ega ole teisi põhjendatud võimalusi.
• Pööra tähelepanu asjakohasusele: kas eeldus ja järeldus käsitlevad samu tunnuseid või on tegu kõrvalise omaduse ühendamisega järeldusega?

Kasutus igapäevaelus ja kultuuris

Igapäevases vestluses ja meedias kohtab non sequitur'it tihti — mõned inimesed teevad kiireid seaduslikke hüppeid, mis juhivad lugeja või kuulaja eksiteele. Samal ajal kasutatakse non sequitur'i teadlikult ka huumoris ja kirjanduses, kus ootamatu või loogikaväline järeldus loob koomilise või sürrealistliku efekti.

Kokkuvõte

Non sequitur on järeldus, mis ei järgne eeldustest. See võib olla formaalne (loogiliselt kehtetu) või informaalne (asjakohatu või vale põhjuseline seos). Hea kriitiline mõtlemine ja argumendi formaliseerimine aitavad non sequitur'e tuvastada ja vältida, nii et järeldused oleksid põhjendatud ja usaldusväärsed.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab "non sequitur"?

K: Mis on non sequitur?

K: Mida tähendab mõiste "non sequitur" praktikas?

K: Mis on non sequitur-argumendi probleem?

K: Mis on näide non sequitur-argumendist?

K: Mis on tekstis mainitud süllogismi näide?

K: Miks ei kehti süllogismi näide?

Otsing