Süvik
Ookeani kraavidel on suhteliselt järsud küljed, mis langevad ookeani põhja.
Ookeani kraavid tekivad tavaliselt siis, kui ookeaniline kooreplaat libiseb kergema mandriplaadi või teise ookeaniplaadi alla. Arvatakse, et see toimib tiheduse tõttu. Kui üks plaat libiseb teise plaadi alla, nimetatakse seda subduktsiooniks. Kui raskem plaat vajub alla, nimetatakse tekkinud pikka ja kitsast objekti "subduktsioonivööndiks". Siin tekivad ookeanilised kraavid. Need võivad olla 1500 miili (2400 km) pikad, mitu miili sügavad ja kuni 70 miili (112 km) laiad.
Vähemalt viis kaevikut on üle 10 km (6 miili) sügavused. Suurim ookeanisügavus, mis on välja kuulatud, on Mariana kraavis Challenger Deep, mis asub 11 034 m sügavusel merepinnast allpool. Ookeani litosfäär liigub kraavidesse globaalselt umbes 3 km2 aastas.
Kraavid on aktiivsed maavärinate ja sellest tulenevate tsunamite tõttu. Enamik kraavidega seotud vulkanismi toimub mandril, mitte merepõhjas. Paljud ookeani vulkaanilised saared ja veealused mäed paiknevad siiski nn saarekaartes, mis on merepõhjast tõusvad kaarduvad saarte ahelad, mis tavaliselt on paralleelsed ookeani kraavi kumerate servadega. Vaikse ookeani lääneosas ja Aleutide saartel on saarekaarelisi saari.
Guami saare lähedal asub kuulus Mariana kraav, kus Vaikse ookeani plaat laskub Euraasia plaadi esiserva alla. Mõõdetud 36 201 jalga - üle 6,8 miili (11 km) sügavus - on see kraav kõige sügavam teadaolev koht kõigis ookeanides. 1960. aastal jõudsid kaks meest batüskafiga Trieste Mariana kraavi põhja.
Teised ulatuslikud kraavipiirkonnad maailmas on Lõuna-Ameerika ja Antarktika vaheline Lõuna-Sandwichi kraav, Peruu-Chile kraav ja Aleutide kraav.
Peruu-Tšiili kraav.
Ookeaniline maakoor moodustub ookeani keskosas asuvatel seljandikel; litosfäär subdutseerub tagasi ateenosfääri kraavides.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ookeanikraav?
V: Ookeani kraav on pikk, kitsas joon ookeani põhjas, mis tekib siis, kui ookeaniline kooreplaat libiseb kergema mandrilaada või teise ookeaniplaadi alla.
K: Kuidas tekivad kraavid?
V: Kraavid tekivad tavaliselt subduktsiooni tagajärjel, mis tähendab, et üks plaat libiseb teise plaadi alla. See protsess toimib tiheduse kaudu.
K: Kui sügav võib ookeanikraav olla?
V: Ookeani kraavid võivad olla 1500 miili (2400 km) pikad, mitu miili sügavad ja kuni 70 miili (112 km) laiad. Kõige sügavam teadaolev koht ookeanis on Mariana kraavi Challenger Deep 11 034 m sügavusel merepinnast.
K: Millist tüüpi tegevus toimub kraavides?
V: Kraavid on aktiivsed maavärinate ja sellest tulenevate tsunamite tõttu. Enamik kraavidega seotud vulkanismi toimub pigem mandril kui merepõhjas.
K: Kas maailmas leidub märkimisväärseid näiteid kraavide kohta?
V: Jah, mõned märkimisväärsed näited on Lõuna-Ameerika ja Antarktika vaheline Lõuna-Sandwichi kraav; Peruu-Chile kraav; ja Aleutide kraav Guami lähedal, kus Vaikse ookeani plaat laskub Euraasia plaadi alla - selle kraavi sügavuseks on mõõdetud 36 201 jalga - üle 6,8 miili (11 km)!
K: Kes jõudis 1960. aastal Mariana kraavi põhja? V: Kaks meest batüskafiga Trieste jõudsid 1960. aastal Mariana kraavi põhja.
