Bluusi päritolu
Bluusi päritolu. Bluusina tuntud muusika päritolu kohta on vähe teada. Ühtegi aastat ei saa nimetada alguseks, sest stiil arenes pika aja jooksul. Etnomusikoloog Gerhard Kubik viib paljude selle elementide juured tagasi Aafrika mandrile, "bluusi hällile".
Üks varajane märkus pärineb 1901. aastast, kui üks Mississippi arheoloog kirjeldas mustanahaliste tööliste laule, mille lüürilised teemad ja tehnilised elemendid olid ühised bluusiga.
Kõigile sinistele on mõned ühised omadused. Žanr võtab oma kuju iga üksiku esituse iseärasustest. Mõned omadused on ühised enamiku afroameerika muusikastiilide puhul. Varaseim bluusilaadne muusika oli "funktsionaalne väljendusviis, mida esitati saateta ja harmooniateta ning mis ei olnud piiratud ühegi kindla muusikalise struktuuri formaalsusega". See bluusi-eelne muusika oli kohandatud orjuse ajal esitatud karjumistest ja hüüetest, mida laiendati "lihtsateks emotsionaalse sisuga soololauludeks".
Paljud neist bluusielementidest, nagu näiteks call-and-response formaat, on pärit Aafrika muusikast. Kui Aafrika orjad läksid Põhja-Ameerikasse tööle, võtsid nad muusikatraditsioonid endaga kaasa. Varaste muusikavormide hulka kuuluvad spirituaalid ja töölaulud. Spirituaalid olid religioossed laulud ja töölaule lauldi töö rütmis. Töölaulud hõlmasid vokaalset kutsumist ja vastamist ehk seda, et juhtrummar annab taktimõõtu ja teised vastavad sellele.
Enamikus bluusilauludes on neli lööki taktis ja need põhinevad 12-taktilisel bluusivormil, milles kasutatakse kolme fraasi, millest igaühe pikkus on neli takti. Nad võivad kasutada ka sinist skaalat.
Kora meister Alieu Suso Gambias
Küsimused ja vastused
K: Mis on sinise päritolu?
V: Bluusi päritolu ei ole kindlalt teada, kuid etnomusikoloog Gerhard Kubik viib paljud selle elemendid tagasi Aafrika mandrile.
K: Millal mainiti esimest korda bluusi?
V: Bluusi varajase mainimise tegi 1901. aastal üks arheoloog Mississippi osariigis, kes kirjeldas laule, mille lüürilised teemad ja tehnilised elemendid sarnanevad tänapäeva bluusimuusikas esinevate elementidega.
K: Millised on mõned ühised tunnused, mida enamik afroameerika muusikastiile jagavad?
V: Enamiku afroameerika muusikastiilide ühiste tunnuste hulka kuuluvad saateta ja harmooniateta call-and-response-stiil ning formaalse muusikalise struktuuri puudumine.
K: Kuidas tõid orjad oma muusikatraditsioonid Põhja-Ameerikasse?
V: Orjad tõid oma muusikatraditsioonid Põhja-Ameerikasse spirituaalide ja töölaulude kaudu, mida lauldi töö rütmis. Need laulud hõlmasid tavaliselt vokaalset kutsumist ja vastamist või seda, et üks juhtrummardaja annab taktimõõtu ja teised vastavad sellele.
K: Mitu takti on enamikus bluusilauludes igas taktis?
V: Enamikus bluusilauludes on neli lööki taktis.
K: Millist vormi kasutatakse enamikus bluusilauludes?
V: Enamik bluusilugusid kasutab 12-taktilist bluusivormi, milles kasutatakse kolme fraasi, millest igaüks on nelja takti pikkune.
K: Millist skaalat kasutatakse sageli bluusimuusika mängimisel ?
V: Blues-muusika mängimiseks kasutatakse sageli sinist skaalat .
