Paroodiamissad: renessanssne muusikaline missa — definitsioon ja näited
Paroodiamissad: põhjalik ülevaade renessansssetest muusikalistest missadest — definitsioon, ajalugu ja kuulsad näited (Palestrina, Josquin).
Paroodia selles muusikalises tähenduses on missa, mille komponendis kasutatakse teiste muusikateoste meloodilisi ja polüfoonilisi elemente. See ei ole sõna tänapäevases mõttes naljandus või satiir — seega ei võrdu see igapäevase paroodia mõistega. Paroodiline missa laenab ja töötleb muusikalist materjali: sageli kasutatakse terveid fraase või häältasandeid mõnest teisest teosest, mitte ainult üht pikaldast cantus firmusest. Allikaks võis olla nii sekulaarne šanson kui ka religioosne motett, tihti mõne teise helilooja loomingust. Tollal ei peetud sellist laenamist häbiväärseks; tänapäeva kitsam vaade nimetaks seda vahel plagiaadiks, kuid renessansi kompositsioonipraktikas oli see loomulik ja austatud töövõte.
Ajalooline kontekst
Paroodiamess kujunes eriti populaarseks renessansi 16. sajandil, mil polüfooniline häälemuusika oli jõudnud kõrgele tasemele. Komponendid kasutasid olemasolevaid meloodiaid ja häälesid, et luua uusi missatsükleid, kus tunnetati nii loogilist sidusust kui ka osavat imitatsiooni. Kuulsaimatest paroodia-messide loojatest oli Palestrina, kes kirjutas ligikaudu 50 sellist missat; samuti on tähtsad varasemad autorid nagu Josquin Desprez ning paljud teised renessansi heliloojad.
Tehnika ja eripärad
- Erinevus cantus firmus'ist: paroodiamess ei piirdu ühe fikseeritud meloodia ühel häälel paiknemisega, vaid laenab mitme häälevahelist polüfoonilist materjali — rütme, häälematerjali ja imitatsioonimaalähedust.
- Imitatsioon ja parafraseerimine: komponendid võisid otse üle võtta terveid fraase või neid ümber töödelda, kohandades algset ainet missatekstile ja liturgilisele vormile sobivaks.
- Häälemõõtmeid ja tekstuuri: paroodiamessid olid tihti mitmehäälseimad ja tekstuuriliselt rikkamad kui lihtsamad cantus firmus-põhised tööd; kasutati nelja või enam häälpartii.
- Allikate mitmekesisus: lähteallikaks võis olla üksik šanson, mitmeosalised tsüklid või motetid, vahel kombineeriti eri allikaid sama missa eri osades.
Tuntud näited ja heliloojad
Mõned tuntud varajased paroodia-messid on Josquin Desprezi Missa Malheur me bat, Missa Mater Patris ja Missa Fortuna desperata. Nende tööd illustreerivad, kuidas Josquin kasutab sekulaarset materjali ja motetttehnikaid liturgilise tsükli sidumiseks. Hilisemates põlvkondades arendasid paroodiatehnikat edasi paljud teised, sh Palestrina, Thomas Crecquillon, Cristóbal de Morales ja Orlando di Lasso.
Seos tänapäevase mõistega „paroodia” ja plagiaadiga
Tollane praktika erineb oluliselt tänapäevastest autorikaitse ja intellektuaalomandi reeglitest. Renessansi komponistide jaoks oli tunnustatud ja harilik viis viidata teiste töödele ning näidata oma oskust materjali käsitleda. Kuigi tänapäeval võime samu võtteid mõnikord pidada plagiaadiks, tuleb neid teoseid hinnata ajaloolises kontekstis: paroodiamess oli loomeakt ja austusavalduse vorm, mis aitas levitada ja ümber töödelda tuntud meloodiaid.
Mõju ja pärand
Paroodiamessid aitasid kujundada polüfoonilise kompositsiooni arengut, arendasid imitatsioonitehnikaid ja andsid eeskuju sellele, kuidas muusikalist materjali saab teoreetiliselt ja praktiliselt töödelda. Need tööd on tänapäevalgi olulised muusikaajaloo uurimisel ning tihti kavas hilisrenessansi muusika interpreteerimisel ja salvestamisel.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et paroodiamissad olid renessansi muusikalise mõtlemise keskne nähtus: need näitavad ajastu suhtumist autorlusse, vormi ja ajaloolisse laenamispraktikasse ning annavad rikkaliku pildi tollasest kompositsioonioskuse tasemest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on paro mass?
V: Paroodia-missa on missa muusikaline seade, milles kasutatakse teiste muusikateoste meloodiaid.
K: Kas paroodiatehnika oli populaarne renessansi ajal?
V: Jah, paroodiatehnika oli renessansi ajal väga populaarne.
K: Kas mõiste "paroodia" tähendab tänapäeval sama asja kui renessansi ajal?
V: Ei, mõiste "paroodia" selles tähenduses ei tähenda "paroodiat" sõna tänapäevases tähenduses. See ei tähenda millegi üle nalja tegemist.
K: Miks nimetatakse paroodiamasse "paroodia"?
V: Paroodiamesse nimetatakse "paroodiaks", sest nad laenavad muusikalist materjali teistest teostest, tavaliselt mõne teise helilooja teostest.
K: Mis on Palestrina paroodiamessides nii erilist?
V: Palestrina kirjutas umbes 50 paroodia-messiat, mida peetakse muljetavaldavaks arvuks.
K: Kas tänapäeval peetakse teiste heliloojate muusikateoste kasutamist plagiaadiks?
V: Jah, teiste heliloojate meloodiate kasutamist ilma loata peetakse tänapäeval plagiaadiks.
K: Kas te oskate nimetada mõned näited varajastest paroodia-messidest?
V: Jah, mõned näited varajastest paroodia-messidest on näiteks Josquin Desprezi Missa Malheur me bat, Missa Mater Patris ja Missa Fortuna desperata.
Otsige