Austraalia Tööpartei (antikommunistlik) — 1955 ALP-lahknemine ja DLP
Seda rühmitust ei tohiks segi ajada Austraalia Tööparteiga (mittekommunistlik), mille nime kasutasid 1930. aastatel Uus-Lõuna-Walesi peaministri Jack Langi toetajad.
Austraalia Tööpartei (antikommunistlik) (ALP-AC) oli nimi, mida kasutas 1955. aastal Austraalia Tööparteist eraldunud parempoolne rühmitus. See rühm sai alguse peamiselt Victoriast ja oli tugevalt mõjutatud B. A. Santamaria juhitud katoliku vastaskommunistliku liikumise (nn "The Movement") tegevusest. 1957. aastal võttis see organisatsioon endale nime Demokraatlik Tööpartei (Democratic Labor Party, DLP).
Taust ja lõhenemise põhjused
1950. aastatel suurenes ALP-s sisevastasseis eelkõige küsimuses, kuidas suhestuda kommunistliku mõjuga ametiühingutes. B. A. Santamaria ja tema toetajad rõhutasid aktiivset vastuseisu kommunismile ning püüdsid ametiühingutes ja parteis kindlustada antikommunistlikku joont. See lõi pingeid ALP traditsioonilisemate ja parempoolsemate rühmituste ning partei vasakpoolsete kompaniide vahel. Aprillis 1955 arvatati ALP-st välja mitu Viktoria parlamendiliiget ja mitmed osariiklike parlamentide liikmed; väljasaatmised viisid uue rühmituse moodustumiseni, mida algselt kutsuti ALP-AC-ks.
Peamised tegelased ja valimistulemus
1955. aasta aprillis arvati seitse Viktoria föderaalparlamendi liiget ja kaheksateist osariigi parlamendiliiget ALP-st välja. Nad moodustasid B. A. Santamaria mõjul ALP-AC. Järgmistel valimistel valiti ainult üks osariigi parlamendiliige, samas kui viis seadusandliku nõukogu liiget ei valitud uuesti, kui nende ametiaeg 1958. aastal lõppes. Seitse föderaalset parlamendiliiget olid:
- Tom Andrews
- Bill Bourke
- Bill Bryson
- Jack Cremean
- Bob Joshua
- Stan Keon
- Jack Mullens
Lisaks valiti Frank McManus Victoria senatisse ja endine ALP senaator George Cole valiti uuesti Tasmaania senatisse. Hiljem võitis Frank Scully 1955. aasta mais toimunud Viktoria seadusandliku kogu valimistel Richmondis koha.
Kelle seas oli tugi ja ideoloogiline profiil
ALP (antikommunistliku) liikmed olid suurel määral roomakatoliiklased, kuigi mitte kõik ei olnud. Mitte-katoliiklasi oli vaid kaks nimetatud rühmas: föderaalliider Bob Joshua, kes esindas Ballarat'i Austraalia esindajatekojas, ja Jack Little, kes juhtis erakonda Victoria seadusandlikus nõukogus aastatel 1955–1958. On sageli rõhutatud, et osa lõhenemisest kandus läbi iiri-katoliku kogukonna, mistõttu on seda kirjeldatud kui iiri-katoliiklaste eemaldamist ALP-st; siiski ei olnud kõik ALP-AC või hilisemad DLP liikmed iiri päritolu.
Parteile pakkus toetust ka hulk Lõuna-Euroopa katoliiklikest riikidest pärit sisserändajaid ning kommunismivastased Ida-Euroopa pagulased, kelle jaoks anti-kommunistlik programm oli atraktiivne. Partei rõhutas tugevalt traditsioonilisi moraalväärtusi, peret ning tugevat töölisklassi esindust, aga selge vastuseisu kommunismile jäi keskseks.
Mõju Austraalia poliitikale ja lõplik saatus
Kuigi ALP-AC/DLP iseenesest ei saavutanud kunagi valitsusvõimu, oli tema poliitiline mõju märkimisväärne. Eriti oluliseks osutus DLP taktika suunata oma valijate häälte eelistus (preferential voting) konservatiivse Liberal–Country koalitsiooni kasuks, mis aitas hoida ALP-d föderaaltasemel opositsioonis mitu valimistsüklit. Paljud ajaloolased seovad DLP eelistusstrateegiat 1950. ja 1960. aastate poliitiliste tulemustega, mis hoidsid ALP-st eemal föderaalse valitsuse kuni 1972. aastani.
1970. ja 1970. aastate jooksul vähenes DLP mõju: seisukohtade muutumine, migratsiooniprofiili muutumine ning muud poliitilised ja sotsiaalsed muutused vähendasid partei liikmeskonna ja valijatoe ulatust. Partei kadus tasapisi poliitilisest keskmesse ning ametlikult suleti 1978. aastal.
Kokkuvõte
ALP (antikommunistlik) 1955. aasta lõhenemine ja hilisem Demokraatliku Tööpartei teke olid Austraalia poliitika olulised sündmused, mis kajastasid külma sõja ajastule iseloomulikke pingeid ja uskumusi. Kuigi see rühmitus ei saavutanud valitsusvõimu, omas ta proportsionaalselt suurt mõju valimistulemustele läbi eelistuste haldamise ning mõjutas ALP ja kogu Austraalia vasakpoolsuse arengut mitmekümne aasta vältel.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetati parempoolset rühmitust, mis eraldus Austraalia Tööparteist 1955. aastal?
V: Austraalia Tööparteist 1955. aastal lahku löönud parempoolse rühmituse nimi oli Austraalia Tööpartei (antikommunistlik) (ALP-AC).
K: Kes seda rühma juhtis?
V: Seda rühma juhtis B. A. Santamaria.
K: Mitu föderaalparlamendi ja osariikide parlamendiliiget heideti ALP-st välja, et moodustada see uus partei?
V: Seitse föderaalset parlamendiliiget ja kaheksateist osariikide parlamendiliiget heideti ALP-st välja, et moodustada see uus partei.
K: Kes olid mõned neist liikmetest?
V: Mõned neist liikmetest olid Tom Andrews, Bill Bourke, Bill Bryson, Jack Cremean, Bob Joshua, Stan Keon, Jack Mullens, Frank McManus, George Cole ja Frank Scully.
K: Kas see partei koosnes peamiselt iiri taustaga inimestest?
V: On väidetud, et see partei koosnes peamiselt iiri taustaga inimestest, kuid paljud liikmed ei olnud iirlased ja see meelitas ka palju valijaid Lõuna-Euroopa katoliiklikest riikidest pärit sisserändajate ja kommunismivastaste Ida-Euroopa pagulaste hulgast.
K: Millal sai see partei tuntuks kui Demokraatlik Tööpartei?
V: 1957. aastal sai see partei tuntuks kui Demokraatlik Tööpartei.
K: Millal see erakond suleti?
V: Demokraatlik Tööpartei suleti 1978. aastal.