Phaistose ketas on pronksiaegne artefakt. Ketta läbimõõt on umbes 15 sentimeetrit ja see on valmistatud savist. See on kaetud paljude sümbolitega. See on pärit Kreeka Kreeta saarel asuvast Minoa tsivilisatsioonist, tõenäoliselt 2. aastatuhandest eKr. Artefakti avastati 1908. aastal arheoloogiliste väljakaevamiste käigus Phaistose palee varemetest; leiu avastas Itaalia arheoloog Luigi Pernier. Ketas on praegu eksponeeritud Iraklioni (Heraklioni) arheoloogiamuuseumis.
Kirjeldus ja valmistus
Sümbolid katavad plaadi mõlemat külge. Need näitavad sageli igapäevaesemeid, inimesi, loomi ja abstraktsemaid märke. Kujutised on tembeldatud kettale: iga märk pressiti pehmeks savi sisse eraldiseisvate vormidega, enne kui keraamika kõrgel temperatuuril ära kõrvetati. Sümbolid paiknevad spiraalselt kulgevatel liinidel, liikudes keskele või keskmest välja (tõlgenduses on vastuolusid). Seetõttu on Phaistose ketas sageli tõlgitud kui ühe esimesi teadaolevaid «trükitud» objekte ajaloos — tegemist oli korduvkasutatavate märkide ja jooniste komplektiga, mis sarnaneb templi- või tihendusvormidega.
Sümbolite arv ja paigutus
Kokku sisaldab ketas ligikaudu 242 märki, mis moodustuvad umbes 45 unikaalsest märgist. Need märgid on paigutatud 61 rühma, mida eraldavad väikesed jooned; rühmad on tavaliselt kahe kuni seitsme märgi pikkused. Mõned allikad loevad rindel olevaid märke veidi teisiti (näiteks 241 märki), kuna osa pindadest on kulunud või kahjustunud — seetõttu on arvestustes väikseid erinevusi.
Võimalikud otstarbed ja tõlgendused
Kettast on pakutud mitmeid tõlgendusi, aga üksmeelt pole. Peamised hüpoteesid hõlmavad:
- religiivset või rituaalset teksti (palve, hümn või loits);
- kirja- või sillabaarse süsteemi katse (lühike kiri või nimed);
- mnemotehnikat ehk loendustabelit või kalenderlikku sümbolkeelt;
- mängu- või juhiseketast;
- tööstuslikku märgistust või tootmisloendit;
- võltsing või moodne eksitustöö (see on siiski vähem tõenäoline, arvestades tellimuse konteksti ja keraamilise tehnika ajaloolist sobivust).
Takistused usaldusväärseks dešifreerimiseks on: ketta ainulaadsus (pole leitud teisi sarnaseid, samas kui keel või kiri ei ilmu üheski teisest allikas), puudub teadaolev «bilingvaalne» tekst (nagu Rosetta kivi) ning märgikogumi suhteliselt vähene pikkus, mis ei jäta piisavalt konteksti statistiliseks analüüsiks.
Dešifreerimise katsed ja teaduslik seis
Alates avastamisest on ketas köitnud nii professionaalseid keeleteadlasi kui amatöördešifreerijaid. Pakutud lahendused on varieerunud ideogrammidest ja sillabaarsetest lugemistest kuni konkreetsete keeltemõisteteni. Ükski ettepanek pole saanud laialdast heakskiitu ega muutunud üldtunnustatud tõlgenduseks. Teadlaste hulgas valitsev seisukoht on pragmatiline: ilma täiendavate, sarnase süsteemiga tekstide või kontekstuaalsete tõenditeta jääb ketas dešifreerimata ja selle tähendus ebaselgeks.
Tähendus ja pärand
Phaistose ketas jääb arheoloogiliselt ja kultuuriliselt oluliseks sündmuseks: see näitab Minoalaste kõrget ani tehnilist oskust ja loovust ning annab ainulaadse sissevaate pronksiaegse Kreetasse materjaalsesse kultuuri. Samuti on ketas populaarne uurimisobjekt, mis on andnud tõuke mitmetele arheoloogiale ja keeleteadusele suunatud aruteludele. Kuigi lõpplahendust pole, on ketas meeldetuletus sellest, kui palju võib olla minevikus veel avastamata — ning kuidas ainulaadsed leiud võivad jätkuvalt esitada mõistatusi ka tänapäeva teadusele.
