Poolahvilised prosimaadid – definitsioon ja taksonoomia
Prosimaadid on proto-primaatide rühm. Siia kuuluvad kõik elavad ja väljasurevad strepsirhiinid (lemuurid, lorised ja adapioomid), samuti haplooriinsed tarsiirid ja nende väljasurevad sugulased, omomyiformid. Prosimaadid hõlmavad nii tänapäevaseid väiksemaid primaate kui ka fossiilseid vorme, mis annavad olulist teavet primaatide evolutsiooni algstaadiumite kohta.
Nende omadused on "primitiivsemad" (esivanemate ehk plesiomorfsed) kui ahvidel (näiteks inimahvidel ja inimestel). See tähendab, et prosiimidel säilivad mitmed vanemad anatoomilised ja käitumuslikud tunnused, näiteks tugev sõltuvus haardevõimest, osad eripärased hammasestruktuurid ja sageli öine eluviis.
Prosiimid on parafüleetiline rühm ja mitte klade (rühm, mis koosneb ühest esivanemast ja kõigist tema järeltulijatest). Tarsiiridel on kõigi ahviliste ühine hiljutisem esivanem kui strepsiriinidega. Järelikult ei ole termin "prosimian" enam ametlik termin taksonoomias. Seda kasutatakse endiselt nende käitumise ja ökoloogia võrdlemiseks teiste primaatide rühmadega ning populaarteaduslikes ülevaadetes.
Prosimiaanid on ainsad Madagaskaril kodumaised primaadid, kuid neid leidub ka kogu Aafrikas ja Aasias. Madagaskari lemuurid on eriti kõrge endeemia ja evolutsioonilise mitmekesisuse näide.
Morfoloogia ja eripärad
Paljudel prosiimidel on järgmised tunnused:
- suurem silmamuna suurus võrreldes ajuga — adapteeeritud öiseks nägemiseks;
- rhinarium ehk niiske ninaosa strepsiriinidel, mis parandab haistmist;
- hammaste eripära, näiteks hammaste "kamm" (toothcomb) hügieeniks ja toidu töötlemiseks strepsiriinidel;
- erinevad kohandused puude peal liikumiseks — haardevõimega käpad ja pöiale mittevastav liikumine;
- tarsiiridel erakordselt suured silmad ja tugev hüppevõime: need on kohastunud öiseks röövloomade või putuktoiduga saagiks.
Eluviis ja toitumine
Enamus prosiime on peamiselt arboraalsed (puude peal elavad). Toitumine varieerub liigiti: mõned liigid toituvad peamiselt putukatest (insektofooria), teised puuviljadest, nektarist või puukoorest väljavoolavatest vaigudest. Mitmed lemuuriliigid on spetsialiseerunud kindlale toidule ja käitumiseks, näiteks päevane või öine aktiivsus, sõltub liigist ning elupaigast.
Taksonoomia ja fossiililine ajalugu
Traditsiooniliselt liigitati prosiimid ühte gruppi, kuid molekulaarsed ja filogenetilised uuringud on näidanud, et tegu on parafüleetilise kooslusega: tänapäevased primaadid jagunevad peamiselt kahte suuremasse klooni — strepsiriinid ja haploriinid — ning tarsiirid kuuluvad haploriinide hulka. Fossiilne rekord (nt adapioimid ja omomyiformid) ulatub eoseeni ja näitab, kuidas varased primaadid levisid Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias, andes vihjeid primaatide varasele evolutsioonile.
Levik ja kaitse
Kuigi prosiimid on levinud Madagaskaril, Aafrikas ja Aasias, on paljud liigid ohustatud inimtegevuse tõttu: metsade raadamine, asustuse laienemine, õigustatud või ebaseaduslik jahipidamine ning kliimamuutused. Lemuuride mitmed liigid on kriitiliselt ohustatud. Konservatsioonipüüdlused hõlmavad elupaikade kaitset, taastamisprojekte, väljasuremisevastaseid programme ja kohalike kogukondade kaasamist.
Miks terminist loobuti taksonoomias?
Bioloogilises taksonoomias püüeldakse rühmade poole, mis kajastavad ühiseid esivanemaid ja kõiki tema järeltulijaid (monofüütilisus). Kuna "prosimian" kattis rühma, millest mõned liikmed (näiteks tarsiirid) on filogeneetiliselt tihedamalt seotud teiste ahvidega kui teiste prosiimidega, ei vasta see kaasaegsele klassifikatsioonile. Seetõttu kasutatakse täpsemaid termineid nagu Strepsirrhini ja Haplorhini, aga ajalooliselt ja käitumuslikus võrdluses jääb "prosimian" sagedasti kasutusse.
Kokkuvõttes annavad prosiimid — nii elusliigid kui ka fossiilid — olulise akna primaatide varajasesse evolutsiooni, mille mõistmine aitab selgitada, kuidas tekkisid hilisemad ahvide ja inimeste sugukonnad ning kuidas erinevad kohastumised aitasid primaatidel mitmekesistuda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on profülaktika?
V: Prosimiaanid on esivanemate rühm, kuhu kuuluvad kõik elavad ja väljasurevad strepsirhiinid, samuti haplorhiinsed tarsiirid ja nende väljasurevad sugulased, omomyiformid.
Küsimus: Kuidas on prosimiaanide füüsilised omadused võrreldavad simiaanide omadustega?
V: Prosimeenidel on "primitiivsemad" (esivanemate või plesiomorfsed) tunnused kui ahvidel (ahvidel, ahvidel ja inimestel).
K: Kas prokimiidid on klade või parafüleetiline rühm?
V: Prosiimlased on parafüleetiline rühm ja mitte klade (rühm, mis koosneb ühest esivanemast ja kõigist tema järeltulijatest).
K: Milliste primaatidega on tarsiiridel ühine hilisem ühine esivanem?
V: Tarsiiridel on kõigi ahviliste hiljutisem ühine esivanem kui strepsiriinidega.
K: Kas "prosimian" on taksonoomias ikka veel ametlik termin?
V: Ei, termin "prosimian" ei ole taksonoomias enam ametlik termin.
K: Kas prosimianid esinevad ainult Madagaskaril?
V: Ei, prosimiaanid on ainsad Madagaskaril elutsevad primaadid, kuid neid leidub ka kogu Aafrikas ja Aasias.
K: Milleks kasutatakse ikka veel mõistet "prosimian"?
V: Mõistet "prosimian" kasutatakse ikka veel selleks, et võrrelda nende käitumist teiste primaatide käitumisega.
