Randomiseeritud kontrollitud uuring
Randomiseeritud kontrollitud uuring on teadusliku eksperimendi tegemise erimeetod, mis võib vähendada teatavaid eelarvamuste allikaid. Seda kasutatakse sageli seoses sellega, et testida, kas ravimid on tõhusad mingi sümptomite kogumi vastu. Katse tegemisel paigutatakse osalejad juhuslikult erinevatesse rühmadesse. Iga rühma koheldakse erinevalt ja lõpus võrreldakse tulemusi. Tavaline juhtum on see, et üks rühm saab platseebo ravimit, teine aga päris ravimit. Uuringut nimetatakse pimedaks, kui osalejad või ravimit andvad isikud ei tea, millisesse rühma patsient kuulub.
Ajalugu
Kontrollitud uuringuid ja katseid on tehtud juba pikka aega. James Lind avaldas 1753. aastal uuringu, mis näitab, et skorbuuti saab ravida dieediga, mis sisaldab palju sidrunit ja apelsine. Ungari arst Ignaz Semmelweis kehtestas Viinis mõiste "süstemaatiline kontrollitud vaatlus". Semmelweis on tänapäeval tuntud, sest ta seostas lastevoodipalaviku tõusu puuduliku hügieeniga haiglates. 19. sajandi lõpus ilmnes esimene probleem, et inimesi ei jaotatud katserühmadesse juhuslikult. Austin Bradford Hill kehtestas 1940. aastatel termini "randomiseeritud kontrollitud uuring". Ta tegi 1940. aastatel uuringu seoses tuberkuloosi raviga streptomütsiiniga (antibiootikum). Seda uuringut peetakse esimeseks randomiseeritud kontrollitud uuringuks.
