Tõelised konnad (Ranidae): omadused, liigid ja levik maailmas

Ehtsaid konni ehk Ranidae leidub enamikus maailma paikades, välja arvatud Antarktikas. Ehtsaid konni kohtab Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerika põhjaosas, Euroopas, Aasias, Madagaskaril, Aafrikas, Ida-Indias, Uus-Guineas ja Austraalias. Paljude seas tuntud on Härgkonn (tavaliselt väga suurte isenditega mõnes piirkonnas). Tüüpilised tõelised konnad on sileda, niiske naha ja tugevalt arenenud tagajalgadega, sageli varustatud võrkjate jalgade, mis aitavad hüpete ja ujumise juures. Näited liidest: puukonn (Rana sylvatica) on paljudes piirkondades tavaline väiksem liik ja suurimaks tituleeritakse sageli goljakonn (Conraua goliath), mis võib olla erakordselt suur. Ehtsad konnad on enamasti poolveekogudes elavad amfiibsed liigid, kes veedavad oma elu vee läheduses või veepiirkondade vahetus tegutsemiskohas.

Peamised tunnused ja anatoomia

• Kehaehitus: suhteliselt lihaselised tagajalad, pikaealised hüppemehhanismid ja lühikesed esijalad; enamikul heledad ja sileda tekstuuriga nahapinnad;
• Nina- ja kuulmelahendused: hästi nähtav tympanum (kõrvatruml) paljudel liikidel, mis osaleb kõne ja kuulmisprotsessides;
• Suu ja hambad: konnadel on sageli maxillaarsed ja vomerilised hambad, mis aitavad saagiks püütud saaki kinni hoida;
• Jalad: tugevad tagajalad ja sageli arenenud ujuvnahad (võrkjad jalad), mis soodustavad ujumist ja hüppamist;
• Nahk: niiske ja läbilaskev (soodustab gaasivahetust), tihti camouflagest värvustest kuni erevärvilisteni, sõltuvalt liigist.

Elupaik ja levik

Ehtsaid konni on kohastunud erinevate elupaikadega: järvede, tiikide, soode, vooluveekogude ja isegi niiskete metsakogukondade lähedus. Paljud liigid talletavad peamiselt vett vajavat eluetappi (vastsed ehk tadpolid) ning vajavad pesitsemiseks ja paljunemiseks veekogu. Nende globaalse leviku tõttu varienteeruvad kohastumused palju: mõned liigid on täielikult veekesksed, teised liiguvad rändes maismaale toituma ja peavarju otsima.

Toitumine ja käitumine

• Tõelised konnad on enamasti kiskjad: toituvad putukatest, ämblikest, väikesest selgrootutest ja mõnikord ka väiksematest selgroogsetest (näiteks väikestest kaladest või teistest konnadest).
• Öine aktiivsus on tavaline — paljud liigid jahivad õhtul ja öösel.
• Isased kasutavad paaritumiskõnesid, et meelitada emaseid; häälitsused ja kõnemustrid on liigiti erinevad ja olulised paarituse juures.

Reproduktiivne bioloogia

Enamik Ranidae liike paljuneb vees: emane muneb ikra hulgi (paljud liigid moodustavad võrgustunud või ribadeks rippuvaid ikrahulkasid) ja isane viljastab välise viljastamise teel. Munadest kooruvad vastsed ehk tadpolid, kes on alguses taimtoidulised või filtritoidulised ning hiljem läbi metamorfoosi arenevad maismaamugavuse ja kisklusemustriga täiskasvanuteks. Arengu aeg sõltub temperatuurist, toitainetest ja liigist — mõnel liikidel võib metamorfoos toimuda mõne nädalaga, teisel pikaspl etapis.

Liikide mitmekesisus ja taksonoomia

Ranidae on varem olnud väga lai taksonoomiline rühm; viimaste molekulaarsete uuringute tulemusel on mõningaid alamgruppe ümber klassifitseeritud ja eraldatud teistesse sugukondadesse. Siiski sisaldab Ranidae endiselt suurt hulka tuntud "tõelisi konni". Liikide suurus, eluviis ja morfoloogia võivad olla väga erinevad — alates väiksematest puukonnast (Rana sylvatica) kuni hiidlike goljakonnani (Conraua goliath).

Kaitse ja ohud

Tõelisi konni ohustavad mitmed tegurid:

• elupaikade hävitamine ja killustatus (märgalade kuivendamine, linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine);
• veekvaliteedi halvenemine (saasteained, põllumajanduse väetised ja pestitsiidid);
• haigused, eelkõige seene patogeen Batrachochytrium dendrobatidis (chytridiomükoos), mis on põhjustanud konnade populatsioonide kahanemise üle maailma;
• õnnetused ja bioloogilised invasioonid (sisse toodud liigid, kes konkureerivad kohalikega või kannavad haigusi).

Kokkuvõte

Tõelised konnad (Ranidae) on laialt levinud, anatoomiliselt kohastunud ja ökoloogiliselt olulised amfiibsed. Nad mängivad tähtsat rolli nii toiduahelates putukate kontrollimisel kui ka toitainete ringluses vetes ja maismaal. Nende mitmekesisus ja kohastumised teevad Ranidae-st huvitava uurimisobjekti nii loodusteadlastele kui loodushuvilistele, samas aga seisavad paljud liigid silmitsi oluliste kaitseprobleemidega.

Küsimused ja vastused

K: Millisesse perekonda kuuluvad tõelised konnad?

K: Kus leidub ehtsaid konni?

K: Milline on Põhja-Ameerika suurim ehtsa konnakonna liik?

K: Kuidas näeb välja enamik ehtsaid konni?

K: Milline on väikseim ehtsa konnaliigi liik?

K: Milline on suurim tõeline konnaliik?

K: Kus nad elavad?

Otsing