Bakuu metroo — Aserbaidžaani pealinna elektrifitseeritud metroosüsteem

Avasta Bakuu metroo — Aserbaidžaani pealinna elektrifitseeritud süsteem: 3 liini, 25 maa-alust jaama, sügavad jaamad ning rikkalikud rahvuslikud kaunistused.

Bakuu metroo (aserbaidžaani keeles Bakı Metropoliteni) on elektrifitseeritud metroorongisüsteem, mis on osa Aserbaidžaani pealinna Bakuu ühistranspordisüsteemist. See avati 6. novembril 1967.

Tol ajal oli Aserbaidžaan kuni Nõukogude Liidu lõpuni 1991. aastal Nõukogude Liidu osa. Bakuu metrool on enamiku teiste endiste nõukogude metroosüsteemide tunnused. Nende hulka kuuluvad väga sügavad metroojaamad ja rikkalikud dekoraatorilised lahendused, mis segavad traditsioonilisi Aserbaidžaani rahvuslikke kujundusi ning nõukogude ideoloogiaga seotud elemente. Metroosüsteemil on kolm liini ja kokku 36,7 kilomeetrit kahekordset raudteed, teenindades 25 jaama — enamik neist on maa-alused. Operaatorina tegutseb Bakı Metropoliteni.

Kiired faktid

• Avamine: 6. november 1967.
• Liinide arv: 3 (tavaliselt tähistatud kui 1., 2. ja 3. liin).
• Rööpmepikkus: umbes 36,7 km kahekordset raudteed.
• Jaamad: 25 jaama, enamus maa-alused, paljud sügavkülgedena ehitatud.
• Reisijate arv (2015): umbes 222,0 miljonit aastas (ligikaudu 608 200 reisijat päevas).

Ajalugu ja areng

Bakuu metroo rajati nõukogude perioodil eesmärgiga parandada tööstuslinnade ja linnaosa ühendusi ning teenindada nafta- ja keemia­sektori töötajaid. Esimesed liinilõigud avati 1967. aastal ning järgnevatel aastakümnetel metroo laienes samm-sammult. Pärast Aserbaidžaani iseseisvumist 1991. aastal jätkus süsteemi hooldus ja aeglane uuendamine, kuid mitmed jaamad ja rööbastikud säilitasid nõukogude aja arhitektuurilise ja kunstilise ilme.

Arhitektuur ja jaamad

Bakuu metroojaamad on tuntud oma sügavuse ja rikkaliku kujunduse poolest. Paljud jaamad on sisustatud marmoriga, kiviskulptuuride, mosaiikide ja reljeefidega, millel on nii rahvuslikke kui ideoloogilisi motiive. Sügavaimad jaamad on ehitatud linna geograafiliste tingimuste ja pinnase omaduste tõttu, mistõttu mõned trepp- ja eskalaatoriülesõidud on pikad.

Rongid ja tehnika

Vagunpark koosneb peamiselt Nõukogude-aegsetest rongidest, mida on aastate jooksul moderniseeritud ja osaliselt asendatud uuemate mudelitega. Rongi jõuallikaks on elektrijuhtimine ning liikluskorraldus on kohandatud tihedale linnatranspordi liiklusele. Hooldus- ja depoorajatised asuvad linna servades ning tehniline uuendustöö keskendub ohutuse, energiaefektiivsuse ja mugavuse parandamisele.

Piletisüsteem ja kasutamine

Metroos kasutatakse tavaliselt tasulisi üksiksõite ning kaasaegsemaid piletikaarte või elektroonilisi maksevõimalusi, mis lihtsustavad ülekandeid teiste ühistranspordi vormidega. Metroo on paljude bakuulaste igapäevane transport, eriti tipptundidel on rongid tihedalt täidetud. Samuti on metroo oluline turismiobjekt tänu oma ajaloolisele ja arhitektuurilisele pärandile.

Tulevikuplaanid

Bakuu metroo arendamine jätkub: planeeritakse uusi liinilõike ja jaamu, samuti seniste jaamade rekonstrueerimist ja tehnoloogilist uuendamist. Laiendused keskenduvad linna kasvavate piirkondade ja ümbritsevate eeslinnade ühendamisele, et vähendada maantee-ummikuid ja parandada ühistranspordi võrgustikku.

Bakuu metroo on nii transpordivõrk kui ka linna kultuuripärandi osa — kombineerides nõukogudeaegset inseneritööd ja kohalikke kunstivorme, pakub see nii igapäevast liikuvust kui ka arhitektuurielamust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bakuu metroo?

K: Millal avati Bakuu metroo?

K: Kas Aserbaidžaan kuulus Bakuu metroo avamise ajal Nõukogude Liitu?

K: Millised on Bakuu metroo mõned omadused, mis on olemas enamikus teistes endistes nõukogude metroosüsteemides?

K: Kui pikad on Bakuu metroo rööbasteed ja mitu jaama on selles?

K: Kes juhib Bakuu metrood?

K: Kui palju reisijaid vedas Bakuu metroo 2015. aastal?

Otsing