Russiini keel – idaslaavi vähemuskeel Kesk- ja Ida-Euroopas

Rusini keel (rusini autonüümid русиньска бесїда ja русиньскый язык) on idaslaavi keel või keelekujund, mida kuulub rääkima idaslaavlaste vähemusrahvas, keda nimetatakse rusiniteks (inglise keeles ka Ruthenian või Rusyn). Mõned keeleteadlased käsitlevad rusini keelt eraldi keeleüksusena; teised, eriti mõned ukraina keele uurijad, peavad seda ukrainakeele murdeks või dialektirühmaks.

Rusini keelt räägitakse peamiselt Karpaatide piirkonnas ja selle ümbruses: Ukraina Taga-Karpaatia piirkonnas, Kirde-Slovakkias (eriti Prešovi ümbruses), Vojvodinas (Serbias), Kagu-Poolas (Lemkede piirkonnad), Ungaris ning Põhja-Rumeenias. Lisaks eksisteerib märkimisväärne rusini diaspora Põhja-Ameerikas ja mujal.

Rusini keele sees on mitmeid murdeid ja piirkondlikke variantse—näiteks lemkokeel (Poola), karpaatide rusini (Ukraina ja Slovakkia) ning pannoniline (Vojvodina/Hungariast pärit) variant. Kirjalikult kasutatakse peamiselt kirillitsat, kuid mõnes piirkonnas (eriti Poolas ja osaliselt diasporas) kohtab ka ladina tähestikku ja kombineeritud ortograafiaid. On välja töötatud standardiseeritud kirjapilte eri piirkondade jaoks (nt Prešovi rusini standard Slovakkias, Pannonian Rusyn Vojvodinas).

Ametlik ja õiguslik staatus

Serbias on rusini keel tunnustatud ametliku vähemuskeelena. Alates 1995. aastast on rusini keel olnud ametlikult tunnustatud vähemuskeel Slovakkias, ja mõnes Slovakkia omavalitsuses on see ametlik keel. Lisaks on rusini keel rahvusvaheliselt märgitud Euroopa Nõukogu dokumentides ning erinevates riikides kehtivad erisused keeleõiguste ja kaitse osas.

Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas on rusini keel loetletud kaitstavate keelte hulka Slovakkias, Serbias, Horvaatias ja Rumeenias. Praktiline rakendamine ja õiguslikud garantiid varieeruvad riigiti: need võivad hõlmata õppetunde koolides, meediat, kultuuritoetusi ja õigustud ametikeelega seotud teenustele kohalikul tasandil.

Kõnelejate arv ja kirjandus

Hinnangud rusini keele kõnelejate arvule erinevad suuresti sõltuvalt allikatest ja klassifikatsioonist (kas eri rühmi loetakse eraldi keelekõnelejateks või osaks ukraina murdevalikust). Ligikaudsed hinnangud ulatuvad mõnekümnest tuhandest kuni mõnesaja tuhande inimeseni; enamik allikaid räägib siiski tensidest tuhandetest kuni mõnekümnetest tuhandetest aktiivsetest kõnelejatest. Rusinil on oma rahvakirjanduslik traditsioon, religioossed tekstid ja alates 20. sajandist ka nüüdisajal ilmuvad ajakirjad, raamatud ja meedia eri piirkondades.

Suhted ukrainakeelse dialektiga ja ajalooline taust

Rusini keel/variante on ajalooliselt mõjutanud nii ukrainakeel, poola, slovaki, ungari kui ka serbia keel, sõltuvalt poliitilisest kuuluvusest ja kontaktist. Keel on kujunenud Karpaatide idaslaavi kõnepruugist, millel on oma eripärad häälduses, sõnavaras ja grammatikas. Pärast 19.–20. sajandi rahvuslikke liikumisi tekkis arutelu selle üle, kas rusinid on eraldiseisev rahvus, ukrainlaste osa või piirkondlik vähemus—see kajastub ka keele käsitluses teaduslikus ja poliitilises diskussioonis.

Haridus ja meedia

Mitmetes riikides toimuvad ettevõtmised rusini keele õpetamiseks koolides, ilmuvad rusini keeles väljaanded ning tegutsevad kultuuriorganisatsioonid, mis toetavad keele säilimist. Hariduse ja meedia ligipääs varieerub suuresti riigiti ning sõltub kohaliku ja riikliku poliitika tasemest.

Kokkuvõtvalt on rusini keel Karpaatide idaslaavi keelejäägi oluline osa, mille staatust, standardiseerimist ja tulevikku mõjutavad nii ajaloolised kui kaasaegsed poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rusyn?

K: Millised on teised venekeelsed nimetused?

K: Kuidas käsitlevad keeleteadlased ruseeni keelt?

K: Mida arvavad mõned ukraina keele uurijad ruseeni keelest?

K: Millistes riikides räägitakse vene keelt?

K: Kas vene keel on Serbias ametlik vähemuskeel?

K: Kas vene keel on Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta kohaselt kaitstud keel?

Otsing