Saturnalia: iidne Rooma festival, kombed ja ajalugu
Saturnalia oli iidne Rooma festival. See oli jumal Saturni auks. Seda peeti 17. detsembril Juliuse kalendri järgi. Hiljem kestis see kauem, kuni 23. detsembrini. Püha tähistati Saturni templis, Rooma foorumil asuva Saturni ohverdamise ja avaliku pidusöögiga. Toimusid eraisikute kingituste jagamine, pidev pidutsemine ja karnevalistlik õhkkond. Hasartmängud olid lubatud ja peremehed teenindasid oma orje. Üldine komme oli "Saturnalia kuninga" valimine. Luuletaja Catullus nimetas seda "parimateks päevadeks".
Kus ja millal
Saturnalia oli talvine pidustus, mis aset leidis peamiselt Roomas ja selle lähiterritooriumil. Algne kuupäev oli 17. detsember vastavalt Juliuse kalendri süsteemile, kuid hilisemate keisrite ajal (nt Augustuse ja Tiberiuse valitsemise perioodil) laiendati meelelahutuse kestust sageli mitmesse päeva kuni 23. detsembrini. Avalikud rituaalid toimusid peamiselt Rooma foorumil asuva Saturni templi juures, kuid kodused kombed levitasid pidu laiali kogu linna ja maakonda.
Kombed ja rituaalid
- Ohverdamised ja pidusöögid: peeti avalikke ja privaatseid ohverdusi Saturnile, millele järgnesid suured avalikud ja kodused pidusöögid.
- Kingituste vahetamine: tavaks oli vahetada väikeseid kingitusi, eriti sigillaria (savi- või keraamilised väikekuju või mänguasjad) ning küünlaid ja maiustusi.
- Sotsiaalne rollivahetus: lühiajaliselt kadus osa igapäevasest hierarhiast — peremehed võisid oma orje teenindada, orjad kandsid pidulikke rõivaid ja kõik osalesid lõbusas, karnevalilikus meeleolus.
- Mängud ja meelelahutus: hasartmängud olid aktsepteeritud; inimesed mängisid, laulsid, tantsisid ja esitasid naljakaid etendusi.
- "Saturnalia kuningas": populaarsest kombest oli valida mõnitav või naljakas "kuningas" (kes sai ajutiselt valitseda pidu ja anda käske), mis lisas veelgi karnevalistlikku laadi.
- Valguse sümbolid: detsembrikuine pidu kaasas sageli küünalde ja lampide süütamist, mis andis talvisele pidustusele erilise atmosfääri.
Ajalooline ja kultuuriline taust
Saturnalia juured on põllumajanduslikes rituaalides: Saturn oli viljakuse ja põllumajanduse jumal ning tema ülistamine sidus talvise aja ümber janu uue tsükli ja tulevase saagiga. Mõnedes Rooma kirjeldustes on Saturn seotud ka kuldaja (Golden Age) müütidega — ajaga, kui valitsesid võrdsus ja küllus.
Vana-Rooma autorid kirjeldasid pidu erineval moel: luuletaja Catullus nimetas seda heaks ja rõõmsaks ajaks, samas filosoofid nagu Seneca kritiseerisid pigem liialduste ja moraalihäirete poolt. Makrobius ja teised antiikautoritest annavad detailsemaid kirjeldusi rituaalidest ja tavade tähendustest, mida ajaloolased kasutavad tänapäevani Saturnalia uurimisel.
Mõju ja pärand
Saturnalia on sageli toodud paralleelina teiste talvistähtpäevadega: selle kombinatsioon kingituste vahetamisest, pidulikust meeleolust, valguse tähistamisest ja sotsiaalsest ajutisest võrdsusest on paljuski sarnane hilisematele jaanipäeva- või jõulutraditsioonidele Euroopas. Mõned ajaloolased usuvad, et mõned Saturnalia kombed (nt kingitused, küünlad ja lõbus ühtsus) mõjutasid kristliku jõuluajastuse tekkimist, kuigi selle kohta ei ole üheselt määratletud tõendeid ja teema on teadlaste seas aruteluobjekt.
Kokkuvõte
Saturnalia oli mitmekesine ja värvikas pidustus, mis ühendas religioosse tänu, avaliku meelelahutuse ja isikliku rõõmu. See murdis kohalikke normitõkkeid, tõstis esile sotsiaalseid kommentaare läbi rollivahetuse ning jättis püsiva jälje rooma kultuurilisele ja litsereeritud pärandile. Tänapäeval pakub Saturnalia vaade antiik-Rooma ühiskonnale — selle uskumustele, rõõmudele ja vastuoludesse.
