Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (rootsi: [ˈsɛlˈma ˈlɑːɡə(r)ˈløːv] ( kuula); sündinud 20. novembril 1858, surnud 16. märtsil 1940) oli rootsi kirjanik. 1909. aastal sai ta esimese naisena Nobeli kirjandusauhinna. Ta on peamiselt tuntud oma lasteraamatu "Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige" (Nils Holgerssoni imelised seiklused) järgi. Ta töötas ka naiste õiguste eest.

Biograafia

Selma Lagerlöf sündis Värmlandi maakonnas Mårbacka mõisas, mis mõjutas tugevalt tema loomingut — maastik, kohalik rahvapärimus ja talurahva elu on tema teostes selgelt tuntavad. Pärast algõpetust kodukandis õppis ta Stockholmis kõrgeimal õpetajaks ettevalmistaval seminaril ning töötas õpetajana enne kui pöördus püsivalt kirjaniku tegevuse poole. Tema kirjutamisanne ja edu võimaldasid tal hiljem Mårbacka omandada ja taastada, muutes selle kultuurilooliseks kohaks ja koduks.

Tähtsamad teosed ja teemad

Lagerlöfi kirjandus hõlmab romaane, novelle, lastekirjandust ja mälestusi. Tema varasem läbimurdeteos oli Gösta Berlingi saaga (1891), mis tõi esile Värmlandi tegelaste ja rahvapärimuse maailmad. Teised tuntud teosed on Jerusalem (1901–1902) ja Körkarlen (1912), mis on saanud ka filmikujunduse (näiteks Victor Sjöströmi 1921. aasta film Körkarlen). Kõige laialdasemalt tõlgitud ja tuntud teos on aga Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige, mille autor algselt koostas koolimaterjalina Rootsi geograafia õpetamiseks, kuid mis kujunes armastatud lasteteoseks.

Teemadelt ühendab Lagerlöfi loomingut tugev huvi inimestevaheliste suhete, moraali, usklikkuse ja rahvapärimuse vastu. Tema stiilis kattuvad realistlikud kirjeldused ja rahvapärane võlulisus, sageli esinevad tugevad naiskangelased ja moraalsed dilemmasid käsitlevad narratiivijooned.

Nobeli auhind ja tähendus

1909. aastal pälvis Selma Lagerlöf Nobeli kirjandusauhinna — esimese naisena sellele alale — tunnustuseks tema eristuva kujutlusvõime, kõrge ideaalide esitamise ja vaimse sügavuse eest tema teostes. Auhinna rahatöö võimaldas tal edendada Mårbacka taastamist ja pühendada rohkem aega kirjandusele.

Ühiskondlik tegevus ja isiklik elu

Lagerlöf osales naiste hariduse ja poliitiliste õiguste küsimustes ning toetas naiste õiguste laienemist Rootsis. Ta oli lähedastes isiklikes ja tööalastes suhetes mitme naisega, sealhulgas kirjaniku Sophie Elkani ja poliitik Valborg Olanderi (tuntud ka kui Walborg Olander) — need suhted mõjutasid nii tema eraelu kui loomingulist tegevust. Lagerlöf oli ka rahumeelne mõtteviis ning avaldas toetust eri sotsiaalsetele ja kultuurialastele küsimustele oma kirjutiste kaudu.

Pärand

  • Mårbacka on tänini muuseum ja mälestuspaik, kus hoitakse Selma Lagerlöfi mälestust ja mis tõmbab külastajaid nii Rootsist kui välismaalt.
  • Tema teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on kohandatud filmideks, lavastusteks ja õpikute materjalideks.
  • Selma Lagerlöfi looming on oluline osa rootsi kirjandusklassikast ning tema mõju tunnetatakse nii kirjanduslikes ringkondades kui laiemas kultuuripärandis.

Selma Lagerlöf suri 16. märtsil 1940. Tema elu ja teosed jätkavad inspireerimist, olles tuntud nii tugeva jutustuse kui ka inimlike väärtuste käsitlemise poolest.