Simulatsioon
Simulatsioon on võimalus näha, kuidas mingi asi juhtub, ilma et see tegelikult samal viisil toimuks. Simulatsiooni saab kasutada selleks, et ennustada, mis võib juhtuda, ilma seda tegemata, juhul kui see on ohtlik või liiga kallis või keeruline. Seda võib kasutada ka selleks, et näidata inimestele, mis juhtub järgmisena või mis juhtus minevikus. Samuti võib see näidata, mida inimesed usuvad, et toimub kohas või ajal, kus on võimatu teada, mis tegelikult toimub.
On teadusasutusi, mis tegelevad ainult simulatsioonidega, nagu näiteks George E. Brown, Jr. Network for Earthquake Engineering Simulation ehk NEES.
Simulatsioonid on kogu maailmas väga kasulikud, sest simulatsioonis saab kontrollida asju, mida tegelikus elus ei pruugi olla lihtne kontrollida. Testimiseks või harjutamiseks saab kasutada objekti või süsteemi väiksemaid versioone. Sageli saavad nad kasutada asjade, näiteks kosmoselaevade või ruumide väiksemaid versioone, et simuleerida reaalset asja. Samuti võivad nad kasutada ohtliku asja asemel ohutumat asja, näiteks kui astronaudid harjutavad pigem basseinis kui kosmoses. Astronaudid harjutavad ka Kuu simulatsioonides, enne kui nad sinna lähevad ja maanduvad, ja kosmoselaevade simulatsioonides, mis liiguvad samamoodi nagu päris kosmoselaevad, et nad saaksid sellega harjuda. Simulatsioonides kasutatakse sageli arvutit või televiisorit. Arvutite abil tehakse simulatsioone sellest, milline võiks olla kosmoselaeva marsruut teel Kuule, et aidata planeerida missiooni.
See pilt on simulatsioon sellest, kuidas must auk võiks välja näha.
Videomängud
Üheks videomängu liigiks on nn simulaatorimängud". Need mängud lasevad mängijal simuleerida erinevate asjade tegemist. Näiteks mängus Theme Hospital teevad mängijad simuleeritud operatsioone. SimCity võimaldab mängijatel kujundada ja ehitada oma simuleeritud linna.
Vt ka
- Rahvusvaheline matemaatika ja arvutite simulatsiooniühing
| Ametiasutuste kontroll |
|
Küsimused ja vastused
K: Mis on simulatsioon?
V: Simulatsioon on võimalus näha midagi toimuvat, ilma et see tegelikult samamoodi toimuks. Seda võib kasutada selleks, et ennustada, mis võib juhtuda, näidata inimestele, mis juhtub järgmisena või mis juhtus minevikus, või isegi näidata, mida inimesed usuvad, et toimub kohas või ajal, kus ei ole võimalik teada, mis tegelikult toimub.
K: Millised on mõned näited simulatsioonidele pühendatud teadusasutustest?
V: Simulatsioonidega tegelevate teadusasutuste hulka kuuluvad näiteks George E. Brown, Jr. Network for Earthquake Engineering Simulation (NEES).
K: Miks kasutatakse simulatsioone?
V: Simulatsioone kasutatakse, sest need võimaldavad kontrollida asju, mida ei pruugi olla lihtne kontrollida tegelikus elus. Samuti saab katsetamiseks või harjutamiseks kasutada objekti või süsteemi väiksemaid versioone ning need väiksemad versioonid võivad simuleerida tegelikku asja, olles samas ohutumad kui tegelik asi ise.
K: Kuidas aitavad arvutid simulatsioonide puhul?
V: Arvuteid kasutatakse sageli simulatsioonides, sest nendega saab simuleerida, milline võiks olla kosmoselaeva marsruut teel Kuule, mis aitab planeerida missioone ja muid tegevusi ohutult ja täpselt enne nende toimumist.
K: Kuidas harjutasid astronaudid enne kosmosesse minekut?
V: Astronaudid harjutasid enne kosmosesse minekut kosmose simulatsioonide abil, näiteks harjutasid nad Kuu sarnasel maastikul basseinides, mitte aga tegelikult kosmosesse ise.
K: Kas igasuguseid objekte saab simuleerida?
V: Jah, paljusid eri tüüpi objekte ja süsteeme saab simuleerida, kasutades väiksemaid versioone, mis siiski täpselt kujutavad, kuidas tegelik asi käituks või käituks, kui see oleks selle asemel olemas.
