Prillkaru (Tremarctos ornatus) — Andide karu: kirjeldus, levik ja elupaik

Prillkaru (Andide karu) — põhjalik ülevaade liigi välimusest, levikust ja elupaigast: bioloogia, suurused, käitumine ja kaitseprobleemid Lõuna-Ameerikas.

Prillkaru (Tremarctos ornatus), tuntud ka kui Andide karu või inglise keeles spectacled bear, on ainus tänaseni elav lühikese näoga karude sugukonnast. Kohalikul tasandil kutsutakse teda sageli ka ukuku, jukumari või ukumari. Teised sarnased lühinägelikud karud on nüüdseks välja surnud — need liigid elasid näiteks pleistotseeni kesk- ja hilisajal.

Kirjeldus

Prillkaru on suhteliselt väike ja kompaktne karu Lõuna-Ameerikas. Tal on tavaliselt tume, pruunist mustani karvkate ning iseloomulikud heledamad, beeži või kollakad märgised näo ja rinna piirkonnas, mis võivad indiviiditi olla väga erinevad ja mõnikord sarnaneda prillidele — seetõttu ka eestikeelne nimetus. Kehakuju on lühike ja tugev, lõug on suhteliselt lühike võrreldes paljude teiste karudega ning hambad ja purihammaste kuju näitab kohastumust taimse toiduga toitumiseks.

Isased on oluliselt suuremad kui emased: kehakaal võib olenevalt allikast erineda, kuid tüüpiliselt on isaste mass suurem (sageli kuni mitmekümne protsendi võrra); mõningates kirjeldustes ulatuvad isaste kaalud 80–200 kilogrammini ning emastel 35–82 kilogrammini. Täiskasvanud keha pikkus ja õlapikkus varieeruvad vastavalt toitumisele ja elupaigale. Küünised on pikad ja kõverad, mis aitab ronimisel ja toidu hankimisel.

Levik ja elupaik

Prillkaru leviala hõlmab Andide mäestikku ja selle ümbrust Lõuna-Ameerikas. Liiki on täheldatud mitmes riigis, sealhulgas lääne-Venezuela Venezuela lääneosas, Colombias, Ecuadoris, Peruus, lääneosas Boliivias, loodeosas Argentiinas ja idaosas Panama. Nad elavad erinevates kõrgustsoonides alates mägisele džunglile iseloomulikest pilvemetsadest kuni kõrgharasideni (páramo), mõnikord ka madalamate metsade servades.

Prillkarud on kohastunud ronima ja veedavad palju aega puude otsas — see aitab neil pääseda ligi viljadele, palmilehtedele, bromeliadidele ja muule taimestikule. Nende säilimine sõltub suuresti metsade ja puistute olemasolust, mis pakuvad toitu ja varju.

Eluviis ja toitumine

Prillkarud on enamasti taimtoidulised ja peavad oluliseks puuvilju, marju, kaktuseid, palmide südant, lehti, võrseid ja mõnikord ka bromeliaattooteid. Nad võivad aeg-ajalt tarbida putukaid, väiksemaid loomi või röövida hane- ja lammaste karjeid, kuid loomne toit moodustab üldiselt väiksema osa dieedist. Tänu tugevatele esikäppadele ja küünistele saavad nad koorida puukoort ja avada vilju.

Need karud on enamasti üksikieluga; aktiivsus võib olla päevane või öine sõltuvalt elupaigast ja inimeste häirivusest. Nad liiguvad tihti laia koduala piires, otsides hooajalist toiduvaru.

Paljunemine ja eluiga

Prillkaru paljunemistsükkel ei ole tugevalt hooajaline ja sigimisperiood võib varieeruda sõltuvalt toidu kättesaadavusest. Emased sünnitavad tavaliselt 1–3 pojukest, kes jäävad ema juurde mitu kuud kuni üle aasta. Pojad sündides on väga abitud ja väikese kehakaaluga, emad kaitsevad ja õpetavad neid ronimisoskusi ja sobivaid toidukohti. Loomulikus keskkonnas võib prillkaru eluiga ulatuda kuni paarikümne aasta pikkuseks; vangistuses elavad isendid võivad elada kauem.

Ohud ja kaitse

Prillkaru on mitmetes piirkondades ohustatud peamiselt elupaikade kahanemise ja killustatuse tõttu. Metsade raadamine, põllumajanduse laienemine, karjakasvatus ja infrastruktuuri areng vähendavad sobivaid elupaiku ning toiduallikaid. Lisaks esineb salaküttimist ning konfliktidest põllumajandusega — karud võivad rünnata koduloomi või kahandada saaki, mistõttu neid vahel tapetakse.

Rahvusvaheline IUCN on selle liigi hinnanud (nt haavatav või vastavalt viimastele andmetele), ja kaitsemeetmed sisaldavad looduskaitsealade loomist, elupaikade koridoride säilitamist, inim-karu konfliktide vähendamiseks suunatud programme ning teadusuuringuid ja monitooringut (näiteks kaamerate, GPS-tähise ja geneetilise uuringu abil). Kohalikud kogukonnad ja haridusprogrammid mängivad olulist rolli liigi kaitses, vähendades konfliktseid olukordi ja toetades kooselu põhimõtteid.

Roll ökosüsteemis ja kultuuriline tähtsus

Prillkarud on olulised seemnete levitajad: süües puuvilju ja liikudes läbi metsade levitavad nad erinevate taimede seemneid, mis aitab säilitada metsade taastumist ja mitmekesisust. Kultuuriliselt on nad Andide piirkonnas tähtsad paljudele põlisrahvastele, kus karu kujutised ja lood võivad esineda rahvapärimuses ja rituaalides.

Inimeste juhised ja soovitused

Kogukondadele ja külastajatele soovitatakse vältida metsade liigset häirimist, säilitada ja taastada looduslikke puistuviise ning kasutada inim-karu konfliktide korral mitteletaliseerivaid meetodeid (näiteks elektrikarjamaad, valvekoerad, saakloomade kaitsekoopad). Teadlikkuse tõstmine ja kohalikku majandust toetavad lahendused aitavad vähendada survet liigi elupaikadele.

Prillkaru on unikaalne ja olulise rolliga Andide faunas — tema säilimine sõltub nii metsapüsimisest kui ka inimeste ja looduse vastastikusest kohanemisest. Uuringud ja kaitsealgatused aitavad paremini mõista nende vajadusi ning arendada praktilisi meetmeid liigi tuleviku tagamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on prillitsa karu?

K: Mis on teised lühinägelikud karud?

K: Milline on prillikaru näo eripära?

Küsimus: Kui palju suuremad on isased prillikarud kui emased?

K: Kus leidub Lõuna-Ameerikas prillimeeste karusid?

K: Millisesse alamperekonda kuulub prillkaru?

K: Kuidas on prillikaru säilinud?

Otsing