Sveinn Björnsson — Islandi esimene president ja regent (1881–1952)
Sveinn Björnsson (1881–1952) — Islandi esimene president ja regent, kes juhtis riiki iseseisvusajal (1941–1952). Elulugu, poliitiline pärand ja roll vabariigi sünnis.
Sveinn Björnsson (27. jaanuar 1881 -25. jaanuar 1952) sai 1912. aastal Reykjaviki linnavolikogu liikmeks ja oli selle esimees aastatel 1918-20. Ta sündis Kopenhaagenis, Taanis, oli aastatel 1914-1916 ja 1920 Althingi liige ning pärast Islandi iseseisvumist Taanist 1918. aastal tegutses ta aastatel 1920-1924 ja 1926-1940 Taani ministrina. Saksamaa okupatsioon Taanis 1940. aastal tõi kaasa Islandi autonoomia (Taani oli vastutanud Islandi välissuhete eest) ja Björnsson valiti kolm korda Islandi regendiks aastatel 1941-1943, võttes üle Taani kuninga varasemad eelisõigused. Kui Islandist sai 1944. aastal vabariik, valis Althing ta Islandi esimeseks presidendiks. Ta oli ametis alates 1944 kuni 1952, olles 1945. ja 1949. aastal ilma vastuhääletuseta tagasi valitud. Ta suri Reykjavikis rohkem kui aasta enne oma teise ametiaja lõppu.
Elulugu ja avalik tegevus
Sveinn Björnsson oli tuntud kui pikkaegne Islandi esindaja Taanis ja kui rahvusliku iseseisvuse toetaja. Tema poliitiline tegevus algas kohaliku eluga Reykjavikis, kus ta 1912. aastal astus linnavolikokku ja mõne aasta pärast juhtis seda. See andis talle kogemuse nii kohaliku juhtimise kui ka laiemate riigiasjade korraldamiseks.
Riigiametnik ja diplomas
Björnssoni karjääris oli keskne koht töö Althingis ja hilisem teenistus Islandi esindajana Taanis. Pikka aega täitis ta ametlikke ülesandeid, mis seostasid Islandi ja Taani suhteid: ta oli islami delegatsiooni ja välissuhete kokkulepetes oluline osapool. Tema pikaajaline viibimine Taanis andis talle tugeva kogemuse diplomaatias, mis osutus otsustavaks keerulistel aegadel, nagu Teise maailmasõja aegne olukord.
Regent ja presidendi valimine
Saksamaa okupatsioon Taanis 1940. aastal muutis olukorra: kuna Taani ei saanud täita enam oma rolli Islandi välissuhete eest, hakkas Island de facto suuremat autonoomiat nõudma. Selle perioodi jooksul valiti Björnsson kolm korda regendiks (1941–1943), olles sellega kodumaise riigipea ülesandeid täitmas ja täites Taani kuninga varasemaid volitusi.
Kui Island kuulutas end 1944. aastal vabariigiks (17. juunil 1944) ja lõpetas formaalse kujul kuningriigi seosed, valis parlament (Althing) riigi esimeseks presidendiks Sveinn Björnssoni. Tema valimine peegeldas laiapõhjalist usaldust ning stabiilsust nõudvat aega. Taastaval ja kujuneval riigil oli vaja kogemustega riigimeest ning Björnsson sai selle rolli osaliseks.
Ametisolek ja uuestivalimised
Björnsson oli ametis aastatel 1944–1952. Tema isiklikkus ja laialdased sidemed mõlemal pool Taani–Islandi teljel aitasid tagada presidendi rolli rahulikku ja esinduslikku täitmist. Ta valiti tagasi ilma vastuhääletuseta nii 1945. kui ka 1949. aastal, mis näitas tema laialdast aktsepteerimist erinevate poliitiliste jõudude seas.
Surm ja pärand
Sveinn Björnsson suri Reykjavikis 25. jaanuaril 1952, rohkem kui aasta enne oma teise ametiaja lõppu. Tema surm jättis esimeseks vabariigi presidendiks olnud mehe rolli ajaloolisse mälu: teda mälestatakse kui stabiilset ja kogemusterikast riigimeest, kes juhatas Islandi üle oluliste muutuste — iseseisvumise praktikast vabariigi ülesehitamiseni — keerulisel ajal.
- Olulised ametikohad:
- Reykjaviki linnavolikogu liige (alates 1912) ja esimees (1918–1920)
- Althingi liige (1914–1916, 1920)
- Island esindaja/Taani minister (1920–1924, 1926–1940)
- Regent (1941–1943)
- Islandi esimene president (1944–1952)
Björnssoni roll ja tegevus on olnud oluline osa Islandi 20. sajandi alguse ja keskpaiga ajaloost — tema diplomaatiline taust ja kodumaine juhtimine aitasid kujundada riigi vundamenti rahvusvahelisel areenil ja kodupoliitikas.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sveinn Björnsson?
V: Sveinn Björnsson oli tuntud Islandi poliitik, kes oli riigi esimene president.
K: Millal sai Björnssonist Reykjaviki linnavolikogu liige?
V: Björnsson sai Reykjaviki linnavolikogu liikmeks 1912. aastal.
K: Milline oli Björnssoni roll Althingis?
V: Björnsson oli Althingi liige aastatel 1914-1916 ja 1920.
K: Millist ametikohta pidas Björnsson Taanis pärast Islandi iseseisvumist?
V: Pärast Islandi iseseisvumist Taanist 1918. aastal tegutses Björnsson aastatel 1920-1924 ja 1926-1940 Taani ministrina.
K: Kuidas mõjutas Saksamaa okupatsioon Taanis Islandit?
V: Saksamaa okupatsioon Taanis 1940. aastal tõi kaasa Islandi autonoomia ja Björnsson valiti aastatel 1941-1943 kolm korda Islandi regendiks.
K: Millal sai Björnssonist Islandi esimene president?
V: Björnssonist sai Islandi esimene president 1944. aastal.
Küsimus: Mitu ametiaega oli Björnsson presidendina ametis?
V: Björnsson oli president aastatel 1944-1952, kusjuures ta valiti tagasi ilma vastuhääletuseta 1945. ja 1949. aastal.