Sy Oliver: elulugu, arranžeeringud ja hitid (1910–1988)

Sy Oliver (1910–1988) — jazzarranžeerija, trompetist ja helilooja, kes kujundas bigbändi kõla, kirjutas hitte nagu "T'ain't What You Do" ning arranžeeris Ella Fitzgeraldile ja Tommy Dorseyle.

Melvin "Sy" Oliver (17. detsember 1910 Battle Creek,Michigan - 28. mai 1988 New York City) oli jazzarranžeerija, trompetist, helilooja, laulja ja ansamblijuht. Tema ema oli klaveriõpetaja ja isa oli multiinstrumentalist, kes tegi endale nime saksofonide demonstreerimisega ajal, mil seda pilli kasutati vähe väljaspool marssimisorkestreid.

Varajane elu ja algus muusikuna

Oliver kasvas muusikaliselt soodsas kodukeskkonnas: klaveri- ja mitme instrumendi tundmine olid igapäevased ning see andis noorele Sy'le tugeva aluse. Ta lahkus kodust 17-aastaselt, et mängida koos Zack Whyte'i ja tema Chocolate Beau Brummelsiga ning hiljem Alphonse Trentiga. Ta laulis ja mängis nendes ansamblites trompetit, saades tuntuks oma "müriseva" sarvemängu poolest.

Edu Jimmie Luncefordi orkestris

1933. aastal liitudes Jimmie Luncefordi orkestriga hakkas Oliver kirjutama arranžeeringuid, mis andsid bändile erilise kõla ja mitmeid hitte. Tema tööst orkestris kasvas tema maine nii arranžeerija kui ka muusikalise kujundajana – Luncefordi orkester sai tänu tema käekirjale ühtlase, piiripealt teatrilise ja stiilipuhta repertuaari, mis eristas seda teistest suursugustest ansamblitest.

Tommy Dorsey ja läbimurre

1939. aastal sai temast üks esimesi afroameeriklasi, kellel oli silmapaistev roll valges bändis, kui ta liitus Tommy Dorseyga arranžeerijana, kuigi ta lõpetas sel ajal trompetimängu. (Fletcher Henderson liitus samal aastal Benny Goodmani orkestriga arranžeerijana). Ta juhtis Dorsey bändi üleminekut dixielandist moodsale bigbändile. Tema liitumine aitas kaasa Buddy Richi otsusele liituda Dorseyga. Tema arranžeering "On the Sunny Side of the Street" oli Dorsey jaoks suur hitt, nagu ka tema enda kompositsioonid "Yes Indeed" (gospel-jazz-muusika, mille hiljem salvestas Ray Charles), "Opus One", "The Minor is Muggin'", "T.D.'s Boogie Woogie" ja "Well, Git It".

Stiil ja panus arranžeerimisse

Sy Oliveri arranžeeringud tunti ära nende rikka harmooniakeele, täpsete reedetega puhkpillireadade ja laule toetavate sootuks uuenduslike kumminööriliste voolude järgi. Ta ühendas swing’i kerge blues'i ja gospeli mõjutustega ning lõi tihti kontrastseid sektsioone, mis tõstsid esile soolode ja kooriosade vaheldust. Tema stiil mõjutas tugevalt 1940. aastate bigbände ja hilisemaid arranžeerijaid.

Vabakutseline periood ja koostööd

Pärast Dorseyst lahkumist jätkas Oliver tööd vabakutselise arranžeerijana. Ta töötas stuudios, raadioprogrammides, filmimuusikas ning tegi koostööd paljude häälestatud solistidega. Üks tema edukamaid selliseid ettevõtmisi oli Frank Sinatra album "I Remember Tommy", mis oli ühine kummagi mehe endisele ülemusele pühendatud austusavaldus - ja Decca Recordsi muusikajuht.

Koostöö Ella Fitzgeraldiga

Oliver arranžeeris ja dirigeeris paljusid laule Ella Fitzgeraldi jaoks tema Decca-väljaannete ajal. Tema tundlik ja lauljat toetav lähenemine sobis hästi Ella vokaaliga, aidates kaasa mõnele tema meeldejäävamale salvestusele sellel perioodil.

Tööd myölem ja hilisem karjäär

Hilisematel aastatel, kuni 1980. aastani, juhtis ta oma jazzbändi, kus ta taas trompetiga tegeles. Lisaks esinemistele jätkus tema tegevus arranžeerijana ja heliloojana kaasaja artistide ning orkestritega. Ta püsis muusikaliselt aktiivne ka stuudiumajastul, aidates ühtlasi nooremaid muusikuid ja arranžeerijaid oma kogemustega.

Tuntumad palad ja pärand

• "T'ain't What You Do (It's the Way That You Do It)" – ühine teos Trummy Youngiga, mis sai laialdaseks hitiks.
• "Yes Indeed" – gospel-jazz mõjutustega pala, mida on hiljem interpreteerinud ka teised suurnimed.
• "Opus One", "The Minor is Muggin'", "T.D.'s Boogie Woogie", "Well, Git It" – näited tema töödest nii süstemaatiliste arranžeeringute kui ka löövate instrumentaalpalade vallas.

Mõju ja tähendus

Sy Oliver on jätnud püsiva jälje swingiajastu ja bigbändi kirjandusse. Tema töö aitas vormida orkestrite kõla, kus arranžeerimine ei olnud vaid taust, vaid oluline osa esituskunsti dramaturgiast. Ta oli sillaks erinevate stiilide vahel: traditsiooniline dixieland, swing, gospel- ja popmõjutused sulandusid tema käe all loogiliseks tervikuks.

Surm ja järeltulijad

Oliver suri 28. mail 1988. Tema loomingut ja arranžeeringuid uuritakse ja mängitakse jätkuvalt, ning paljud arranžeerijad ja orkestrijuhid tunnistavad tema mõju oma tööle. Tema panus aitab mõista, kuidas orkestriline jazz suudab ühendada tehnilise meisterlikkuse ja rahvapärase veetluse.

Lühike kokkuvõte: Melvin "Sy" Oliver oli mitmekülgne muusik – trompetist, laulja, helilooja, arranžeerija ja ansamblijuht – kelle töö Luncefordi ja Dorsey orkestris ning hilisem vabakutseline tegevus aitas kujundada 20. sajandi keskpaiga jazzikõla. Tema hitid ja arranžeeringud püsivad repertuaaris ning mõjutavad muusikuid ka tänapäeval.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Sy Oliver?

K: Kus ta sündis?

K: Millist pilli mängis tema isa?

K: Millistes ansamblites mängis Sy Oliver oma karjääri alguses?

K: Millise laulu kirjutamise poolest on Sy Oliver kõige kuulsam?

K: Millal Sy liitus Jimmie Luncefordi bändiga?

K: Millal sai temast üks esimesi afroameeriklasi, kellel oli silmapaistev roll valges bändis?

Otsing