Jalgpallis on jalgpallitaktika kaitseliigutus erinevates jalgpalliliikides. Selle eesmärk on peatada vastane, kes jookseb palliga.

Inglise stiilis ragbijalgpallis tähendab see palliga jooksva vastase mahalöömist. Seda tehakse sukeldumise ja jooksja jalgade kinni püüdmise teel. Ohtlikuna on keelatud kaela ümberringi sooritatavad rünnakud ja vähem tõhusad on jooksja keha ümberringi sooritatavad rünnakud. Praktikas on olemas variante, näiteks palliga jooksva vastase lükkamine puutesse (mänguväljalt välja). Rugby Unioni ja Rugby League'i vahel on mõningaid erinevusi seoses sündmustega pärast rünnakut.

Jalgpallis tehakse rünnakuid jalgadega ümber või vastu vastase jalgu. Selleks, et see oleks seaduslik, peab vastane sel hetkel palli kontrollima. Kuna jalgpall on kiire mäng, kaitsevad erinevad reeglid palliga jooksvat meest. Alates 2017. aastast võivad aga mis tahes suunast sooritatud rünnakud, mis ohustavad vastasmängija turvalisust, tuua kaasa mängust eemaldamise. See hõlmab ka "käärimist", mida karistatakse tõenäoliselt eemaldamisega (punane kaart), kuna see kujutab endast suurt ohtu, et rünnatav mängija saab raske põlvetrauma. Tõrje "najal" võib olla ohtlik. Kohtunikud võivad hoiatada (kollane kaart) mängijaid, kes sooritavad selliseid rünnakuid.

Ameerika ja Kanada jalgpallis tähendab takeldamine palli valdava mängija edasiliikumise takistamist (füüsilist sekkumist). Igal sellisel juhul muutub pall surnuks, down on lõppenud ja mäng lõpetatakse kuni järgmise mängu alguseni.

Takeldamine jalgpallis (soccer)

Jalgpallis on takeldamine (tackle) lubatud ainult siis, kui mängija proovib mängida palli. Oluline on eristada korrektset võistluslikku tacklet ja viga:

  • Seaduslik takeldamine: mängija mängib palli, ei alusta ohtlikku kontakti ja ei pane vastast tulelise vigastuse ohule.
  • Vigane või ohtlik takeldamine: kokkupuude ilma pallita, jõuline või hooletu tackel, jalaga ees/kahe jalaga sisse minek, takeldamine tagant (from behind) või „studded“ ehk saapa peal oleva naela/võlvi suunamine vastase poole — seda karistatakse viga ning kohtunik määrab vabaviske või penalti.

Karistused:

  • Reket või ohtlikkus = kollane kaart (hoiatuse määramine), kui tegutseti hooletult.
  • Vägivaldne või sõltuvalt olukorrast ohtlik (excessive force) = punane kaart (välja saatmine).
  • Raskemad ja potentsiaalselt vigastust põhjustavad tõrked (nt „käärimine“) kallatakse sageli punaseks.

Kohtunike tähelepanu on viimasel kümnendil kasvanud seoses mängijate ohutusega: kõrgema riskiga tegevused (pea/kaela suunatud kontakt, jalast kinni tõmbamine üle jõu) karistatakse rangemalt. Videoabi (VAR) on samuti mõnes liigast kasutanud olukordade järelehindamiseks ja karistuste kindlakstegemiseks.

Takeldamine ragbis (Rugby Union ja Rugby League)

Ragbis tähendab takeldamine (tackle) palliga jooksva mängija viisakalt ja regulaarset tema maha toomist. Mõned olulisemad põhimõtted:

  • Takle peab toimuma selja- ja õlavöökoha all — kõrged takled (pea/kael) on keelatud ja karistatavad.
  • Takeldamisel tuleb kasutada käsi — „wrap“ ehk hoidmine kätega on nõutav; õlaga rünnak ilma kätega haaramiseta (shoulder charge) on enamikus sarjades keelatud.
  • Ohtlikud on ka mängija tõstmine ja seejärel kukutamine peas või kaelas maanduma (so-called spear tackle), samuti kukutamine seljale vastasel viisil, mis ohustab kaela/pead.
  • Pärast takeldamist peab takeldanu vabastama palli või mängijad peavad järgima reegleid (nt Rugby Unionis vabasta ja rullu ära, et rucki ei takistataks; Rugby League'is peab mängijal toimima play-the-ball ja vastased taganema).

Erinevused Unioni ja League'i vahel:

  • Rugby Union: peale takeldust tekib sageli ruck, kus meeskonnad võivad võidelda palli kontrolli pärast. Reeglid nõuavad takleeritult mängijalt palli vabastamist ja teistel mängijatel rucki korrektset käitamist.
  • Rugby League'i puhul lõpetab takeldus tavaliselt jooksu ja mäng jätkub „play-the-ball“ protseduuriga, kus takleeritud mängija istub või seisab ja veeretab palli taha, mitte ei alga lahtine ruck.

Karistused: kõrged takled ja ohtlikud visked võivad tuua penaltise, kollase kaardi (sin-bin, tavaliselt 10 minutit) või punase kaardi ning distsiplinaarmenetluse.

Takeldamine Ameerika ja Kanada jalgpallis

Ameerika ja Kanada jalgpallis on takeldamine mängu põhiline viis pallikandja peatamiseks. Mõned olulisemad punktid:

  • Takle lõpetab down'i: kui pallikandja kukub nii, et üks põlvest või küünarnukist puudutab maad või kohtunik määrab, et tema edasiminek peatati (forward progress stopp), loetakse pall surnuks.
  • Mäng peatub ja algus on järgmise mänguga (snap) pärast kohtuniku otsust ja vastava reegli järgimist.
  • Mõned takled on keelatud või karistatavad: facemask (kõrvadest kinni haaramine), horse-collar (jope krae taha haaramine ja tõmbamine), sihikindel peavigastus (targeting) ning tahtlikud ohtlikud löögid jäetakse karistada ja võivad viia väljasaatmise või mängukeelu/monitooringuni.

Rahvuslikud liigad (nt NFL) ja kolledžiliigad võivad reegleid ning karistuste rakendamist veidi eristada, kuid üldine printsiip on mängija ohutuse kaitse ja mängupeatuse tagamine, kui pallikandja on kontrolli kaotanud või alla võetud.

Kokkuvõte ja ohutus

Takeldamine on igas kontaktspordis põhielement, kuid selle vormid ja reeglid sõltuvad spordist. Üldpõhimõtted on järgmised:

  • Takle peab olema suunatud palli mängimisele või pallikandja peatamisele ilma liigse jõu või ohtliku tehnikata.
  • Kõigis spordiliikides on suur rõhk mängijate ohutusel: kõrged, pea- ja kaelapiirkonda suunatud takled, jalgu vigastavad liigutused ja teadlikult ohtlikud tehnikad karistatakse rangelt.
  • Kohtunikud ja reeglite muutused püüavad vähendada vigastuste riski ning tagada, et takledamine jääks mõõdukaks ja regulaarseks mänguosaks.

Kui soovite, võin lisada ka näidisjuhtumeid (fotode või skeemidega), kuidas jalgpalli, ragbi ja Ameerika/Canada jalgpalli korrektset takeldamist tehakse ja milliseid tehnilisi vigu vältida.