Tanami kõrb (Austraalia): geograafia, ökosüsteem ja kaitstav elustik

Tanami kõrb on Austraalia põhjaterritooriumil ja osaliselt Lääne-Austraalias paiknev kivine ja vaevu asustatud kõrb. Piirkond on üldiselt kuiva kliimaga, madalate kiviküngaste ja spinifex-nimeline rohttaimestikuga, ning jäänud kaua teaduslikult ja geograafiliselt osalt uurimata kuni 20. sajandini. Piirkonda läbib tuntud ligipääsutee, Tanami Road (Tanami tee), mis ühendab näiteks Alice Springsi ja põhjalähedasi piirkondi Halls Creeki suunas. Avastaja John McDouall Stuart tegi 1860. aastatel korduvaid katseid kõrbe läbimiseks, püüdes jõuda Victoria jõeni, kuid tal ei õnnestunud piirkonnas piisavalt vett leida.

Geograafia ja maastik

Tanami on laialdane, poolkõrbe- ja kõrbelise iseloomuga ala, kus esinevad kivikünkad, laialdased liivakarjamaad, lohud ja mõned klindi- ning kanjonilaadsed vormid. Pinnamood on valdavalt kivine või killustikuline, kohati esinevad soolakerised ja sood ning harvemini püsiveega ojakesed ja veekogud, mis sõltuvad peamiselt lühiajalistest sademetest. Piirkond kuulub Austraalia ajutise biogeograafilise piirkondadeks jaotuse (IBRA) hulka kui üks eraldiseisvaid piirkondi nimetusel Tanami.

Kliima

Kliima on kõrbeomane: ööpäevased ja aastased temperatuurikõikumised võivad olla suured, sajuhulk on napp ja enamasti ebaühtlane, peamiselt lühikestel ja intensiivsetel vihmaperioodidel. Suvel tõusevad temperatuurid sageli kõrgele, talved on jahedamad, eriti öösiti. Kliimamuutused suurendavad piirkonna kuumuse- ja põuariski ning mõjutavad veeressursse ja elustikku.

Ökosüsteem ja elustik

Tanami ökosüsteem on kujunenud kohalikule kliimale ja pinnasele vastavaks: tüüpilised taimestikurühmad on spinifex (paksud, teravad kõrrelised), eri liiki akatsiad (Acacia), madalad põõsad ja harvadel nõrgematena esinevad eukalüptipuude segud varjulistes orgudes või kõrgematel lohkudel. Selline taimestik loob tingimused spetsiifilistele selgroogsetele, roomajatele ja putukatele, kes on kohanenud pikaajalise kuiva perioodiga.

Tanami on tähtis varjupaik mitmetele Austraalia haruldastele ja ohustatud liikidele: piirkonna suhteline isolatsioon ja osaliselt kaitstud alad hoiavad elupaiku intaktsetena paljudele liinetele, kes kipuvad kõrbest lähtuva konkurentsi ja muutustega halvemini toime tulema.

Olulised liigid

Leitavate liikide hulka kuuluvad mitmed närilised ja väikeimetajad, näiteks:

• Lääne-kastanihiir (Pseudomys nanus)
• Väike kohalik hiir (Pseudomys delicatulus)
• Pikasaba-planigale (Planigale ingrami)

Tähtsad linnuliigid on järgmised:

• Emu (Dromaius novaehollandiae)
• Hark- või kotkaline kull (Aquila audax) — sagedane röövlind, kes jahib avatud maastikul
• Hall-tuuvi-kakk (Grey Falcon, Falco hypoleucos) — hõre levikuga röövlind, keda peetakse harvaks
• Austraalia rändmuuk (Australian Bustard, Ardeotis australis) — suur päevane lind, kes kasutab avatud kõrbealasid
• Major Mitchelli kakaduu (Major Mitchell’s Cockatoo, Lophochroa leadbeateri) — erksavärviline papagoi, kelle populatsioonid on kohati vähenenud
• Printsessi-arara või printsessi papagoi (Princess Parrot, Polytelis alexandrae) — haruldane ja eelistab kuiva sisemaa elupaiku
• Värviline tihane/kirjud small-lindudest (Painted Finch, Emblema pictum) — esineb lähedal paiknevates rohumetaaladel ja liivastes kraavides

Lisaks eelpool nimetatutele leidub Tanamis mitmeid roomajaid (konnalised, skinkid ja maod), putukaliike ja spetsialiseerunud taimeliike, mille kohastumine kuivale elukeskkonnale on huvipakkuv nii teadlastele kui looduskaitsjatele.

Ohud ja kaitse

Peamised ohud Tanami elustikule on:

• võõrliikide mõju — kodustatud ja metsikuks muutunud loomad nagu kassid, küülikud ja ka kaamelid söövad või konkureerivad kohalike liikidega;
• muutunud tulekahju režiimid — inimtekkeline või juhuslik suuremahuline põlemine võib häirida kohalikku taimestikku ja sellega seotud loomi;
• kaevandus- ja maavarade otsingu- ning arendustegevus — piirkonnas toimub geoloogiline uurimine ja mõnes kohas kaevandustegevus, mis võib häirida elupaiku;
• kliimamuutused — hakatavad mõjutama sademete mustreid ja veekättesaadavust.

Inimesed ja ligipääs

Tanami on hõreda asustusega; piirkonnas elavad ja seda kasutavad mitmed põlisrahvaste kogukonnad, kellel on sügavad kultuurilised seosed maaga. Tanami tee (Tanami Road) on oluline ühendus, mida kasutavad nii kohalikud kui ka kaugelaste transpordiks ja kaevanduste teenindamiseks. Külastajatele on soovitatav planeerida sõit ettevaatlikult: varuda piisavalt vett, kütust ja varustust ning järgida kohalike kogukondade ja kaitsealade juhiseid.

Teadusuuringud ja tähtsus

Tanami on teaduslikult väärtuslik ala nii bioloogilise mitmekesisuse uurimiseks kui ka kõrbeökosüsteemide toimimise, kohastumise ja taastumise mõistmiseks. Piirkond pakub olulist teavet selle kohta, kuidas haruldased ja endeemilised liigid elavad karmides tingimustes ning millised kaitsemeetmed on efektiivsed nende elupaikade säilitamiseks.

Kokkuvõttes on Tanami kõrb oluline nii looduse mitmekesisuse kui ka kultuuripärandi mõistes ning selle säilitamine nõuab tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii majanduslikku kasutust kui ka pikaajalist loodus- ja kultuuripärandi kaitset.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Tanami kõrb?

K: Milline on Tanami kõrbe maastik?

K: Kes üritas 1860. aastatel Tanami kõrbe läbida?

K: Kas John McDouall Stuartil õnnestus Tanami kõrbes vett leida?

K: Mille poolest on Tanami kõrb bioloogiliselt tuntud?

K: Milliseid haruldasi ja ohustatud liike leidub Tanami kõrbes?

K: Kas Tanami kõrbes leidub olulisi linnuliike?

Otsing