Invasioon oli World Wrestling Federationi (WWF) ulatuslik maadluslugu ja tele­süžee, mis algas pärast seda, kui WWF omandas World Championship Wrestlingi (WCW). Peamine narratiiv põhines WCW-i ja hiljem ka Extreme Championship Wrestling (ECW) maadlejate „sissetungil“ WWF-i teleprogrammidesse eesmärgiga „üle võtta“ organisatsioon ja kontroll maadlustööstuse üle.

Taust ja sündmuste algus

1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses toimunud nn Monday Night Wars — konkurents WCW Nitro ja RAW vahel — tekitas fännide hulgas ootuse „unelmate matšidele“, kus oleks võimalik näha, milline promotöötus on tugevam. Lugu sai televisiooni­tasandil alguse peamiselt sellest, kui Vince McMahoni poeg Shane McMahon teatas RAW saates, et ta on ostnud WCW. Pärast WrestleMania X-Seitsmendat hakkasid WCW maadlejad regulaarselt ilmuma nii RAW kui SmackDown! etendustel, mis tõstis ootusi ja pinget edaspidisteks sündmusteks.

Invasiooni kulg ja The Alliance

2001. aasta juunis muutus narratiiv oluliselt agressiivsemaks — WWF vähendas oma teiste lugude mahukust, et keskenduda Invasiooni pealoole. WCW ja ECW ühinesid sarjas tuntud kui The Alliance, mille eesmärgiks oli vaidlustada WWF-i domineerimine. Invasiooni pay-per-view'l toimus omaette sündmus nimega Inaugural Brawl, mille ühes pöördepunktis ülestõusis ja liitus Alliance'iga Stone Cold Steve Austin. See oli vaieldamatult üks loo suurimaid šokelemise hetki.

Pärast Invasion'i oli näha rohkelt otsekohtumisi Alliance'i ja WWF-i vahel, koodirežii­mid, liidrite võitlused ning mitmekesised meeskonnavõistlused. Loo tipphetk saabus 2001. aasta Survivor Series'il, kus vastamisi läksid Team WWF (The Rock, Chris Jericho, Big Show, The Undertaker ja Kane) ning Team Alliance (Stone Cold Steve Austin, Kurt Angle, Rob Van Dam, Booker T ja Shane McMahon). Team WWF võitis selle „Winner‑Take‑All“ matši, mis tähistas Invasiooni narratiivi lõppfaasi.

Kestus, kriitika ja tagajärjed

Invasioon kestis umbes 5 kuud (2001. aasta juunist kuni novembrini). Kuigi idee ühest organisatsioonist teise sissetungist oli fännide jaoks põnev ja potentsiaalselt väga tulus, on lugu jäänud ajalukku ka tugeva kriitika all:

  • Oluliste WCW-tähtede puudumine: paljud tuntud WCW-nimed (nt Hulk Hogan, Kevin Nash, Scott Hall, Goldberg jt) ei olnud Invasiooni kesksete osaliste hulgas kas lepingute, tervise või palkamisprobleemide tõttu ning see vähendas liidrite usutavust.
  • Loovad otsused: peavoolust läks liiga palju rõhku WWF-i juhtide ja häälestatutele sõnumitele (McMahoni perekonna roll, Stone Coldi ootamatu liitumine Alliance'iga jne), mistõttu fännid tundsid, et WCW ja ECW ei saanud omaenda identiteeti ega kirglikku vastuseisu piisavalt näidatud.
  • Majanduslik ja publiku reaktsioon: oodatud pay-per-view ja televaatajate numbrid ei vastanud täielikult ootustele ning kriitika mõjutas ka loo järeltunnetust.

Pärast Survivor Series'i kaotas The Alliance ja selle narratiiv lahenes – osa WCW/ECW maadlejatest liitus WWF-i rühmadesse, osa lahkus organisatsioonist. Invasioon mõjutas oluliselt maadlusmaailma struktuuri: see kiirendas paljude endiste WCW/ECW talentide integreerimist WWF-i, aga ka tõstis küsimusi, kuidas paremini käsitleda suuremate ühinemiste ja liitumiste televisioonilise jutustamise taset.

Pärand

Kuigi Invasioon oli ambitsioonikas ja tõi televisioonile mitmeid meeldejäävaid hetki, jääb see näiteks sellest, kui keeruline on ellu viia „suurt üleastumist“ ilma, et säiliksid usutav peategelaste loogika ja fännide ootus. Paljud fännid ja kriitikud näevad Invasiooni kui suure potentsiaaliga, kuid halvasti realiseeritud võimalust, mis oleks võinud kujuneda kõigi aegade olulisemaks promomomentide kokkupõrkeks, kui lepingulised piirangud ja loomeotsused oleksid olnud teistmoodi.